Kuidas käituda araablasega?


Islamimaailm on suur ja lai ning moslemid on pärit väga paljude erinevate rahvaste hulgast. Üldistust selle kohta, kuidas moslemiga käituma peaks, on seetõttu väga raske teha. Läänemaailmas puututakse tihti kokku aga just araablastega, olgu siis äriasjus Kuveidis või Emiraatides, või puhkusel Egiptuses, Tuneesias või Marokos. Siinkohal toomegi ära peatüki tunnustatud briti kultuurierinevuste uurija Richard D. Lewise raamatust „Kultuuridevahelised erinevused – kuidas edukalt ületada kultuuribarjääri”, kus viimane annab nõu, kuidas araablastega paremini läbi saada.

Lääne inimestel ja araablastel on väga erinevad vaated selle kohta, mis on õige, mis vale; mis on hea, mis halb; mis loogiline, mis ebaloogiline; mis vastuvõetav, mis vastuvõetamatu. Nad elavad kahes eri maailmas ja kumbki maailm on organiseeritud omal viisil. Kui ei jõuta sügavama mõistmiseni, miks need kaks meelelaadi teineteisest nii väga erinevad, lõpeb lugu sellega, et ühele poolele jääb teisest ebameeldiv mulje. Seepärast tasub üles lugeda peamised kultuurierinevused, mis aitavad selgitada, miks kumbki pool näeb mõningaid sündmusi sootuks teises valguses. Järgnev on paraku vaid lühike kokkuvõte:
• Lääne arvates on araabia ühiskond teel allamäge, seda hoiab ülal vaid aeg-ajalt naftamüügist laekuv raha. Araablased, vastupidi, teavad väga hästi, et nende tsivilisatsioon juhtis kunagi maailma, ja nad usuvad, et võivad sellega uuesti hakkama saada (moraalses mõttes).
• Läänes on riik ja kirik teineteisest tavaliselt lahutatud. Enamikus islamimaades see nii ei ole ja religioon avaldab tugevat mõju inimeste käitumisele, poliitikale ja isegi ärile.
• Läänes on indiviid ühiskonna alustala; araabia maades on selleks perekond.
• Lääne inimesed toetuvad kuivadele faktidele; araablased ei lase faktidel oma väärikust hävitada.
• Lääne inimesed tahavad olla erapooletud, kuid õigased. Araablased tahavad olla õiglased, kuid paindlikud.
• Läänes usutakse organisatsioonidese ja institutsioonidesse; araablased usuvad üksikisikuisse.
• Lääne inimesed soovivad põhimõtteliselt pidevalt uuendusi. Araablased püüavad leida teed, kuidas kohaneda moodsate käitumistavadega, ilma et nende hinnalised traditsioonid seejuures katkeksid.
• Enamikus läänemaades on saavutatud meeste ja naiste võrdõiguslikkus. Araablased usuvad, et vastassugupoolte näol on tegu võrdsete kuid erinevate inimestega.
• Lääne ühiskonnad erinevad suuresti oma maailmavaadetelt. Araablased, vastupidi, järgivad üht ja sama moraaliõpetust.
• Araablased liiguvad vähem ringi kui lääne inimesed, seepärast on nad ka konservatiivsemad.
• Lääne inimestele on oluline jätta endast mulje, et nad käituvad ratsionaalselt. Araablastele on tähtis teistele oma kindlameelsusega muljet avaldada.
• Lääne inimesed austavad tugevust. Araabia ühiskonnas on üheks hinnatuimaks omaduseks pieteeditunne: nõrku tuleb austada ja kaitsta. Selle iseloomujoone on araablased istutanud ka hispaania kultuuri.
• Läänes on sõbrad head seltsilised. Araabia maailmas on sõber inimene, kes ei saa keelduda su palveid täitmast. Ka teie ei saa keelduda araablaste palvete täitmisest.
• Ennast tutvustades piiravad lääne inimesed tavaliselt enda kohta antavat info hulka. Araablastel on kalduvus rääkida pikalt-laialt oma perekonnast ja muudest sidemetest.
• Lääne inimesed kasutavad meelsamini ametlikke kanaleid oma äri edendamiseks. Araablased kasutavad isiklikke suhteid.
• Araablased ootavad, et neid kiidetaks, kui nad on oma tööga hästi hakkama saanud; lääne inimesed on rahul, kui nad suudavad oma töökohta säilitada. Ja vastupidi – araablasi haavab kriitika valusamini kui lääne inimesi.
• Läbirääkimistel püüavad lääne inimesed jõuda loogiliste lahendusteni, samas kui araablased kasutavad erapoolikuid argumente, isiklikke palveid ja pealetükkivat veenmist.
• Araablased seisavad või istuvad oma vestluspartnerile palju lähemale kui lääne inimesed. On täiesti normaalne oma hingeõhku teistele näkku puhuda ja neid sageli puudutada. (NB! Kehtib vaid sama soo esindajate kohta.)
• Araablased pole nii privaatsed kui lääne inimesed. Külaskäigud ja pikad vestlused on sagedased nähtused.
• Lääne ühiskonnas lävivad mehed ja naised omavahel vabalt, enamikus araabia maades on teisiti. Moslemite seksuaalsus on territoriaalne. Naised, kes liiguvad avalikes paikades, on sisenenud meeste territooriumile ja peavad end katma. Lääne inimesed näevad araabia naisi harva ka siseruumides.
• Külalislahkus on araabia maailmas palju tundeküllasem kui läänes. Araablastel on vastavalt traditsioonile uksed isegi võhivõõraste jaoks alati avatud. Beduiin tapab ilmselt kas või oma viimase kaameli, et külalisele toitu pakkuda.
• Lääne inimesed, eriti šveitslased, rootslased ja teised põhjamaalased ilmuvad tavaliselt õigeks ajaks lõunasöögile või muudele kokkusaamistele. Araablaste ajakasutus on märksa lõdvem. Seltskondlikel üritustel või ärikoosolekutel ei pruugi olla kindlaksmääratud algust ega lõppu.
• Sealiha on araablastele tabu, lääne inimestele mitte.
Britid, ameeriklased ja põhjaeurooplased mõistavad peagi, et monokroonsuse-polükroonsuse skaalal asuvad nemad ja araablased vastandpunktides, seetõttu ei kulge suhtlemine päris loomulikult. Moslemite allumine religiooni nõuetele muudab mõttevahetuse veelgi raskemaks. Siiski on araablased võõramaalastega harjunud ja annavad neile kergesti andeks, et nad ei käitu nagu araablased. Kuna araablased on küllaltki tolerantsed, antakse teile andeks koguni siis, kui käitute nagu pagan, aga ainult senikaua, kuni teete mõningaidki mugandusi. Kõige tähtsam on mitte öelda või teha midagi sellist, mida araablased peavad solvavaks või teotavaks. Siia hulka kuulub alkoholi tarbimine, kohatu riietus, liigne familiaarsus nende väheste naistega, kellega nad lubavad teil kohtuda, ja islami põhiuskumuste kahtluse alla seadmine.
Võõramaalastest naistel on lubatud loori mitte kanda tingimusel, et nad on konservatiivselt riides. (Kuigi turismiriikides nagu Egiptus, Tuneesia, Türgi ja Maroko ei öelda ka lühikeste pükste ning varrukateta särgi ning rinnahoidjateta naistele midagi.) Nad võivad üksi poodides käia ja ringi reisida, aga neil tuleks vältida meestekohvikuid. Saudi-Araabias ei tohi naine autot juhtida.
Asjaajamistes ootavad araablased teilt siirust ja nende vastu tuleb üles näidata samasugust respekti, nagu nemad näitavad teie vastu. Kui suudate olla siiras ja usaldusväärne, ei teki mingeid probleeme. Põhjamaalasele omane üleolev suhtumine multikultuursesse käitumisse (jutukus, teise privaatsuse häirimine, aja mittearvestamine, varjamatu kehakeel) tuleb täielikult maha suruda, kuna araablased ei kavatse oma isikupära muuta.
Multiaktiivsetel inimestel, eriti araablastel, on peaaegu võimatu käituda nii nagu põhjamaalased või ameeriklased. Seepärast on ainus lahendus, et lineaaraktiivsed põhjamaalased teevad hea suhtlemise nimel mõningaid mööndusi ekstravertsusele. Paljudele tundub see raske, isegi vaevaline, kuid sellest tõusev tulu on tähelepanuväärne. Kõigepealt tuleb araablasega vesteldes talle palju lähemal seista kui näiteks britile või sakslasele. Kui teie vahekaugus on liiga suur, arvab araablane, et tema füüsiline kohalolek on teile ebameeldiv või et te olete eriti külm inimene. (NB! Kehtib taaskord vaid samast soost isikute puhul.) Araablased räägivad kiiresti ja tõsiselt inimestega, kes neile meeldivad, nii et püüdke teha sama. Silmside on araablastele väga oluline, nii et võtke nendega vesteldes päikeseprillid eest ja vaadake neile otse silma (see pole tavaliselt raske). (Naiste meestele silma vaatamine on muidugi hoopis muu efektiga.) Põhjamaalased võivad end meelituste ja  sõprusavalduste puhul ebamugavalt tunda, kuid araablastele meeldib selliseid asju välja öelda, seepärast ärge kõhelge teiegi kiitmast nende maad, nende kunsti, riietust ja toitu (aga mitte naisi!).
Araablastega äriasju ajades peate alati lähtuma inimeste taustast. Te tahate äri ajada, aga eelkõige tahate te äri ajada just selle inimesega, ja te peate kogu aeg ilmutama tema vastu suurt isiklikku huvi. Kui araablane uhkeldab oma sidemete ja suhetevõrguga, siis demonstreerib ta teile, kui väärtuslik suhtluspartner ta on, ja kui ta onul on mõjuvõimu valitsusametis (või see onu on koguni minister), ootab araablane, et te rõõmustaksite võimaluse üle sellest mõjuvõimust oma äri edendamiseks osa saada. Olge varmad teeneid vastu võtma. Küll tuleb aeg, mil teie araablasest sõber teilt mõnd teenet palub.
Kuna perekonna struktuur on araablase elus ülimalt tähtis, peate igale perekonnaliikmele, keda teile tutvustatakse, suurt tähelepanu pöörama. Peate regulaarselt pärima ta vendade, onude, poegade ja meessoost nõbude tervise (ja käekäigu) järele. Läänes oleks see väga ebatavaline, kuid see on kindel (ja lihtne) tee võitmaks oma araablasest sõbra usaldust ja kiindumust. Kui külastate tema kodumaad, kuulub õigete tavade hulka kingituste tegemine kõigile neile sugulastele. Ärge aga lootkegi, et araablane kingitusepaki teie nähes lahti teeb.
Süües kasutage ainult oma paremat kätt, võtke ainult seda toitu, mida teile pakutakse ja kuigi te peate toitu kiitma, ärge pöörake liigset tähelepanu nendele, kes selle toidu valmistasid. Ärge paluge näha kokki (naisi, emasid või õdesid), kes teie söömaaja ettevalmistamisega nii palju vaeva nägid. Teie võõrustaja pakub teile söögiks parimaid palasid ja te peate need vastu võtma. Araablased pakuvad teile rohkem kui vaja – peate sööma natuke rohkem, et neid mitte ärritada. Süües pole vaja kuigi palju rääkida, nii et selles mõttes võib söömaaeg olla teretulnud vahepausiks.
Tulgem tagasi kõnelemise teema juurde, mis on araablastega suhtlevatele põhjamaalastele kindlasti raske valdkond. Teie häbelikkus, sõnaahtrus ja mõtlik vaikimine ei leia araablastelt heakskiitu. Teie verbaalne tagasihoidlikkus – mida jaapanlased nii väga hindavad – tekitab araablastele rohkesti segadust. Kui te vaikite, siis arvavad nad lihtsalt, et midagi on viltu, ja sekeldavad kõikvõimalikke küsimusi esitades teie ümber, kuni on välja uuritud, mis lahti. Araablastega koos olles peate te rääkima mitte ainult rohkem, vaid ka kõvemini. Hääle valjus, kõrgendatud hääletoon, isegi karjumine tähendavad araablaste vestluses siirust. Teile võib see väga raske olla. Andke oma parim. Araabia ühiskonnas on täiesti tavaline kasutada kõnet retooriliselt ja lausa agressiivselt, et oma seisukohta teisele selgeks teha. Araablased on sõnaseadmiskunsti suured imetlejad ja kui suudate nende juuresolekul oma kõneosavust näidata, võtavad nad seda harituse, heade kommete ja siiruse märgina, ükskõik millise jutupaunikuna te ise end sealjuures ka ei tunneks.
Vandesõnad on araabia maades üsna levinud, nii et kui teil erutusseisundis mõni mahedam neist keelele lipsab, ei mõju see araablastele solvavalt (Seda ei tasu võtta kui rohelist tuld valimatuks sõnakasutuseks, kuna reeglina peetakse vandumist siiski ebaviisakaks ning lugupidamatuks.); nad ise kutsuvad peaaegu igas vestluses Allahit oma sõnu kinnitama. Araablastele on vastukarva kõnelda ebameeldivatest asjadest nagu haigused, ebaõnnestumised, õnnetused või surm. Ärge neid teemasid puudutage. Araablased ei edasta teile kuigi meelsasti ka halbu uudiseid äri kohta, nii et pidage seda meeles, kui kõik näib roosiline. Selle harjumusega on seotud veel araablaste kalduvus kasutada eufemisme. Kui keegi on haige, öeldakse, et ta on “väsinud”, õpetajatest saavad imekombel “professorid” ja agulitele viidatakse kui “madalamate hindadega elurajoonidele”.
Araablased tunnevad suurt aukartust kirjasõna ees, eriti kui see on religioosse alltekstiga. Ärge keerake ühtegi asja araabiakeelse ajalehe sisse – lehes võib olla Allahi nimi. Kui hoiate käes Koraani, peate ilmutama veelgi suuremat austust kui jaapanlase visiitkaardi puhul …
Kokkuvõtteks, kuigi kulturisügavik araablaste ja lääne inimeste vahel on lai, on teil kõik võimalused endast soodsa mulje jätmiseks. Araablane imetleb haritust ja asjatundlikkust ning eriti teretulnud on väikerahvaste esindajad, kes pole nii üleolevad nagu ameeriklased, prantslased või britid. Põhjamaalane või hollandlane ei harju kunagi päriselt araablaste jutukuse, suhjektiivsuse, ebatäpsuse ja fatalismiga, kuid nad võivad suhetes araablastega edu saavutada, kui ilmutavad nende vastu suurt isiklikku huvi, kritiseerimise asemel kiidavad ja meelitavad neid, jätavad meelde nende religiooni peamised õpetussõnad, riietuvad korralikult, võtavad vastu ja osutavad teeneid ilma südametunnistuspiinadeta, näitavad üles suurt austust vanade inimeste ja traditsioonide vastu ning on kogu aeg väga paindlikud ning tunnevad end vabalt.

Richard D. Lewis, „Kultuuridevahelised erinevused – kuidas edukalt ületada kultuuribarjääri”, Tallinn 1999, TEA, lk 268-274

Lugejad pidasid seda artiklit kasulikuks. Kuidas on lood teiega?