64.-70. Matused
64) KADUNUKESE MATMINE
Kadunukese matmine ja ta keha katmine on moslemite kollektiivne kohustus. Paljud õpetlased nõustuvad, et parem oleks kadunukesi matta öösel. Ali (رضي اﷲ عنه) mattis Fatima (رضي اﷲ عنها) öösel. Tirmidhi on Ibn Abbasilt (رضي اﷲ عنه) edastanud, et Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) läks öösel surnuaeda ja talle anti lamp. Ta tõstis surnukeha qibla suunas ja ütles: „Jumal olgu sulle armuline, sest sul oli kombeks Koraani retsiteerides tihti nutta.“ Peale seda ütles Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) neli takbiiri.
65) MATMINE PÄIKESETÕUSUL, KESKPÄEVAL VÕI PÄIKESELOOJANGUL
Õpetlased on üksmeelel, et kui on karta, et surnukeha laguneb, võib selle kõigil neil kolmel ajal maha matta ja selles ei ole midagi halba. Kui aga lagunemisohtu veel pole, võib suurte õpetlaste kohaselt surnukeha neil aegadel matta vaid juhul, kui seda ei tehta planeeritult ja meelega. Ahmad on edastanud, et Uqba (رضي اﷲ عنه) ütles: „Jumala Sõnumitooja keelas meil surnupalvust pidada või oma surnuid matta kolmel ajal: päikesetõusust kuni ajani, mil päike on juba kõrgel; keskpäeval, seni kuni päike on peade kohal ja pole veel veidi kaldunud ja kui päike hakkab loojuma kuni täieliku loojanguni.“
66) SÜGAVAD HAUAD
Surnukehade matmise mõte on vältida reostust ja et metsloomad ja linnud neid ära ei sööks. Kui need tingimused on täidetud, on järelikult kohustus täidetud. Soovitavalt peaks haud olema keskmise mehe pikkusele võrdse sügavusega. Nasai ja Tirmidhi on edastanud, et Hisham ibn Amer (رضي اﷲ عنه) ütles: „Me kaebasime Uhudi päeval Jumala Sõnumitoojale: „Oo Jumala Sõnumitooja, igaühele eraldi haua kaevamine on raske ülesanne.“ Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) vastas: „Kaevake, kaevake sügavamale, kaevake hästi ja matke kaks või kolm surnukeha ühte hauda.“ Kaaslased küsisid talt: „Kelle peaks enne matma?“ Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) vastas: „Pange (kõigepealt) need, kes on kõige rohkem Koraani õppinud.“ Minu isa oli kolmest hauda pandutest kolmas.“
67) SURNUKEHA HAUDA ASETAMINE
Kui võimalik ja lihtne, siis on sunnaks asetada surnukeha hauda jalad ees. Abdullah ibn Zaid (رضي اﷲ عنه) on jutustanud, et ta asetas surnukeha hauda jalad ees ja ütles: „See on sunna. Kui aga see ei ole lihtne, siis võib ka muul viisil.“ (Abu Dawud, Ibn Abi Shayba, Bayhaqi)
68) SURNUKEHA NÄOGA QIBLA SUUNAS, SURNU EEST PALUMINE JA SURILINA LÕDVEMAKS LASKMINE
Õpetlased on öelnud, et parim on surnukeha hauda asetada paremale küljele, näoga qibla suunas. See, kelle ülesanne on surnukeha hauda asetada, peaks ütlema: „Jumala nimel ja Jumala Sõnumitooja tava ja traditsiooni kohaselt, Jumala õnnistus ja rahu olgu temaga.“ (Ahmad, Abu Dawud, Tirmidhi, Ibn Majah, An-Nasai)
69) RÕIVAD HAUAS
Surnule ei tohiks hauda kaasa panna ei riideid, patju ega muud sarnast. Õpetlased eelistavad surnukeha näolt surilina eemaldamist nii, et üks põsk jääb otse vastu maad. Omar (رضي اﷲ عنه) ütles: „Kui te mind hauda panete, siis pange mu põsk mulla (pinnase) sisse.“
70) KOLM PEOTÄIT MULDA HAUALE
Matustest osavõtjatel on soovitatav visata hauale surnukeha pea poole kolm peotäit mulda. Ibn Majah on edastanud, et Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) pidas kord matusepalvust, läks kadunukese haua juurde ja viskas kolm peotäit pinnast surnukeha pea lähedale.“ Kolm imaami ütlevad, et esimese peatäie juures peaks ütlema: „Sellest (st maast) me sind lõime“ teise juures: „ja sellesse me laseme sul naasta.“ Kolmanda juures ütles Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم): „Ma tegin samamoodi, kui ma oma tütre Umm Kulthumi hauda sängitasin.“