18.-23. Surma meenutamine ja head teod

18. SURMA MEENUTAMINE JA SELLEKS HEADE TEGUDEGA ETTEVALMISTUMINE

Et surmaks valmis olla, peaksime seda ka oma eluajal meenutama, et teeksime palju häid tegusid ja seega ootaks meid Teispoolsuses hea elu. Seda peetakse headuse märgiks. Ibn Omar (رضي اﷲ عنهما) ütles: „Ma tulin Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) juurde ja ma olin kümnete inimeste hulgas kümnes, kes islami omaks võttis. Üks Ansari mees tõusis püsti ja ütles: „Oo Prohvet, kes on inimeste seas kõige ettenägelikumad ja ettevaatlikumad?“ Ta (صلى اﷲ عليه وسلم) vastas: „Need, kes on surmast kõige teadlikumad ja valmistuvad selleks. Nad on kõige arukamad inimesed ja neid austatakse siinses elus ja nad saavad tasu Teispoolsuses.““ Ibn Umar (رضي اﷲ عنهما) ütles ka, et Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) andis inimestele nõu: „Te peaksite meeles pidama kõigi siinse ilma naudingute hävitajat – surma.“ (Tabarani)

19. SURMA IGATSEMINE EI OLE HEA

Surma ootamine või Jumalalt surma palumine vaesuse, probleemide, haiguse või muu sarnase tõttu on ebasoovitatav. Anas ibn Malik (رضي اﷲ عنه) on edastanud, et Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Keegi ei tohiks surma soovida raskuste tõttu, mis talle ette tulevad. Peaks ütlema: „Oo Jumal, anna mulle elu, kui see on mulle parem ja lase mul surra, kui see on mulle parem.““

Mõte surma igatsemise negatiivse mõju taga on ilmselge. Umm Al-Fadl on edastanud: „Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) külastas Abbasi, kui too soovis surma ja ütles: „Oo Abbas, Jumala Sõnumitooja onu, ära soovi surma, kui saad häid tegusid teha ja kaua elada. See on sulle parem. Kui sa häid tegusid ei tee, siis su surma lükatakse kaugemale ja see on sulle vaid hea. Seega ära oota surma.“ (Ahmad, Al-Hakem)

Samas on lubatud surma soovida, kui elamine seab tolle inimese usu ohtu. Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) lausus järgmise duaa: „Oo Jumal, ma palun, et aitaksid mul head teha ja halba vältida ja vaeseid armastada. Ma palun, et andestaksid ja halastaksid mulle. Kui sa mu rahva proovile paned, siis lase mind surra ilma kiusatusse sattumata. Oo Jumal, ma palun Sinult Su armastust, kes armastavad Sind ja tegusid, mis toovad Su armastuse esile.“

Omaril (رضي اﷲ عنه) oli kombeks Jumalat paluda järgmiste sõnadega: „Oo Jumal, ma olen vanaks saanud, ma olen nõrgaks jäänud ja mu rahvas on laiali paisatud. Võta mind enda juurde, enne kui ma oma piirid ületan ja oma ülesannete täitmisel läbi kukun.“

20. PIKA JA HEADEST TEGUDEST TULVIL ELU KASU

Abdurrahman ibn Abu Bakr (رضي اﷲ عنهما) edastas, et ta isa oli küsinud: „Oo Jumala Sõnumitooja, kes on inimestest parim?“ Too (صلى اﷲ عليه وسلم) vastas: „See, kes elab kaua ja teeb häid tegusid.“ Mees küsis: „Ja kes on halvim?“ Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) vastas: „See, kes elab kaua ja teeb halbu tegusid.““ (Ahmad, At-Tirmidhi)

21. HEAD TEOD ENNE SURMA VIITAVAD ÕNNELIKULE LÕPULE

Ahmed, At-Tirmidhi, Al-Hakem ja Ibn Hayyan on jutustanud Anasilt (رضي اﷲ عنه), et Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Kui Jumal tahab Oma sulasele head, kasutab Ta teda kõigeks heaks.“ Inimesed küsisid: „Kuidas Jumal Oma sulaseid kasutab?“ Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) vastas: „Ta võimaldab tal häid tegusid teha ja kergendab selle talle enne surma. Siis aga laseb ta tal jumalakartlikuna surra.“

22. JUMALAST HEA MÕTLEMISE KASULIKKUS

Haige peaks meeles pidama Jumala lõputut halastust ja oma Loojat usaldama. Jabir (رضي اﷲ عنه) jutustas: „Ma kuulsin Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles kolm korda enne oma surma: „Ärge laske kellelgi surra nii, et nad Jumalast head ei mõtle.““ (Muslim) Me peaksime ka surres olema lootusrikkad, et Jumal meile andestab. Jumal armastab andestust ja lootust, seega peaks Ta sulane surema lootuses andestusele, sest kõik tõusevad üles samas olukorras, milles nad surid.

23. SURIJA KÜLASTAMINE JA TALLE DUAA TEGEMINE

On soovitatav, et jumalakartlikud inimesed külastaksid surijaid nende surivoodil ja meenutaksid Jumalat. Umm Salama (رضي اﷲ عنها) ütles: „Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) külastas Abu Salamat, kui too suri ja sulges ta silmad. Seejärel ta ütles: „Kui külastad kedagi, kes on suremas, ülista Jumalat ja palu tema eest. Tõesti, inglid ütlevad „aamen“ iga asja peale, mis öeldakse.“ Seejärel palus ta kadunukese eest, öeldes: „Oo Jumal, andesta Abu Salamale, tõsta ta Oma õigesti juhitud sulaste hulgas kõrgele ja hoolitse pere eest, kes temast maha jäi. Oo maailmade Isand, andesta talle ja meile, muuda ta haud ruumikaks ja valgusta see tema jaoks.““