11.-17. Ravimine

11. ARSTIABI

On mitmeid erinevaid Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) jutustusi, mis innustavad moslemeid end ravima:

Osman ibn Shuraik (رضي اﷲ عنه) jutustas: „Ma astusin Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) juurde, kui ta oli oma kaaslaste keskel. Nad olid rahulikud ja vaiksed, nagu oleks linnud nende peadel istunud. Ma tervitasin neid ja istusin maha. Beduiinid tulid siit ja sealt ja küsisid: „Oo Jumala Sõnumitooja, kas peaksime oma haiguste puhul artiabi otsima?“ Ta (صلى اﷲ عليه وسلم) vastas: „Jah, te peaks seda tegema, kuna Kõigevägevam Jumal on loonud ravi iga haiguse vastu, välja arvatud ühe – seniilsuse.“

Jabir (رضي اﷲ عنه) jutustas, et Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Igale haigusele on ravi. Kui korralik ravi on määratud, saab patsient terveks, kui Jumal seda tahab.“

12. KEELATUD ASJADEGA RAVIMINE

Enamik õpetlasi on ühele meelel, et moslemid ei tohiks end keelatud asjadega ravida. Abu Dawud on läbi Abu Darda (رضي اﷲ عنه) edastanud, et Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Jumal on määranud igale haigusele ravi. Ärge ravige end asjadega, mis Jumal on ära keelanud.“

Moslem võib pöörduda mitte-moslemist arsti poole, kui too on usaldusväärne juut või kristlane. Ibn Muflihi raamatus „Lubatud eetika“ on kirjas, et šeikh Takkeyidin ütles: „Usaldusväärne juut või kristlane võib moslemist patsienti ravida. Sellisele inimesele võib usaldada ka raha ja majanduslikke tehinguid, kuna Kõigeväeline Jumal on Koraanis öelnud: „Ja Raamatu rahvaste hulgas on selline, et kui sa talle usaldada suure hulga (raha), tagastab ta selle sulle. Ja nende hulgas on selline, et kui sa talle usaldad (vaid ühe) hõbemündi, ei tagasta ta seda sulle, kui sa just pidevalt seda tagasi ei küsi …“ (3:75).“

13. VASTASSOOST ARSTI JUURES

Meestel on lubatud naisi ravida ja vastupidi, kui see osutub vajalikuks. Alkadi ütles: „Meesarstil on lubatud vaadata naise intiimpiirkonda, kui selleks on vajadus. Sama kehtib ka vastupidises olukorras.“

14. RAVIMINE RETSITATIOONI JA DUAAGA

Retsitatsiooni ja palumist võib ravimiseks kasutada tingimusel, et seda tehakse Jumalat meenutades ja vaid Jumala nimel ja see on lihtsas ning arusaadavas keeles. Vastasel juhul võivad taolised retsiteerimised ja palumised viia polüteismini. Awf ibn Malik Al-Ashga’i ütles: „Meil oli kombeks islamieelsel ajal retsiteerimist ja palumist kasutada. Seega ütlesime: „Kuulakem teie retsitatsiooni. Retsitatsiooni ja palumise kasutamises pole midagi halba, tingimusel et need ei sisalda polüteistlikke ideid.“ Al-Rabi’i ütles: „Ma küsisin Al-Shaf’ilt retsitatsiooni kohta. Ta vastas: „Püha Koraani retsiteerimises või muude Jumala meenutamist kasutavate sõnade tarvitamises ei ole midagi halba.“

15. PROHVETI KASUTATUD DUAAD

Aisha (رضي اﷲ عنها) jutustas, et Prohvetil (صلى اﷲ عليه وسلم) oli kombeks Jumalalt kaitset paluda osade oma pereliikmete jaoks. Tal oli kombeks neid oma parema käega puudutada, öeldes: „Oo Jumal, inimkonna Alalhoidja, ravi see haigus välja. Pole ühtki ravi, välja arvatud Sinu oma. Anna meile ravi, mis ei jäta haigust järele.“ (Bukhari, Muslim)

Othman ibn Abul’as (رضي اﷲ عنه) kaebas Jumala Sõnumitoojale (صلى اﷲ عليه وسلم) valu kohta oma kehas, sellest ajast, kui temast oli saanud moslem. Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) soovitas tal panna käe valutava organi kohale ja öelda: „Jumala nimel,“ kolm korda ja „Ma otsin kaitset Jumalalt ja Tema Väelt kurja vastu, mis ma leian ja mida ma kardan,“ seitse korda. „Ma tegingi seda mitu korda, kuni Jumal mu terveks tegi. Soovitasin seda oma pereliikmetele ja teistele.“ (Muslim)

Ibn Abbas (رضي اﷲ عنهما) jutustas, et Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Igaüks, kes külastab haiget, kes pole veel surnud, ja ütleb: „Ma palun Suurt Jumalat ja majesteetliku trooni Isandat sind terveks teha,“ seitse korda, selle külastatava teeb Jumal terveks. (Abu Dawud, Tirmidhi)

Ibn Abbas (رضي اﷲ عنهما) jutustas, et Prohvetil (صلى اﷲ عليه وسلم) oli kombeks anda Al-Hasan ja Al-Hussain Jumala kaitse alla, öeldes: „Ma annan teid Jumala kaitse alla läbi Tema täiusliku sõna iga saatana, mürgise olendi ja kurja silma eest. Teie (esi)isal (Aabrahamil) oli kombeks samade sõnadega Ismaeli ja Iisaku jaoks kaitset paluda.“ (Bukhari)

Muhammed ibn Salem edastas: „Thabet Albanani ütles mulle: „Oo Muhammed, kui oled haige, pane oma käsi valutavale kohale ja ütle: „Jumala nimel, ma otsin kaitset Jumalalt ja Tema Väelt kurja vastu, mis ma leian ja valu kurja vastu. Korda seda. Anas ibn Malik (رضي اﷲ عنه) ütles mulle, et Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) oli talle seda öelnud.“ (Tirmidhi)

Saad ibn Aby Waqqas (رضي اﷲ عنه) jutustas, et Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) külastas teda, kui ta haige oli, ja ütles: „Oo Jumal, tee Saad terveks!“ kolm korda. (Muslim)

Abu Said Al-Khudri (رضي اﷲ عنه) jutustas, et peaingel Gabriel külastas Prohvetit (صلى اﷲ عليه وسلم) ja küsis temalt: „Oo Muhammed, kas sa kannatad?“ Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) vastas: „Jah.“ Gabriel ütles: „Jumala nimel, ma retsiteerin sinu peale kõige vastu, mis sulle haiget teeb, kõige vastu, mis on halb ja iga kadeda silma vastu – Jumal teeb sind terveks. Jumala nimel, ma retsiteerin sinu peale.“

16. AMULETTIDE KASUTAMISE KEELD

Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) keelas moslemite hulgas amulettide kasutamise. Uqba ibn Amer (رضي اﷲ عنه) jutustas, et Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Igaüks, kes kannab amuletti, selle soovi ärgu Jumal täitku. Igaüks, kes kannab merekarpi kaelas, selle jätku Jumal rahust ilma.“

Amulett on asi, mida kantakse, kuna usutakse, et see kaitseb kandjat kurja, haiguse, halva õnne jne eest. Islam keelab amulettide kandmise.

17. HAIGETE ELAMINE TERVETE KESKEL

Igaüht, kellel on nakkushaigus, on lubatud tervetest eraldada. Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Haiged ei tohi tervete hulgas olla.“ Ta keelustas ka haige karja omanikul oma karja terve karja juurde laskmast.