4. Sotsiaalne elu

Islam pole vaid eluviis ega meelelahutuseta töö. Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) märkas, et inimestel on vaja vaba aega ja meelelahutust, et oma „patareid täis laadida“. Ent vaba aega ei pruugi jääda, kui see täidetakse kasutute või kahjulike asjadega ja sellega kaob kontroll, kui palju aega on kaotsi läinud.

Meelelahutus pole vagaduse ja väärikusega vastuolus. Ka Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) nautis muudki peale palve ja ibaada – ta tegi kaaslastega sõbralikul viisil nalja, naeris ja palus Allahilt kaitset kurbuse ja õnnetuste eest. (Abu Dawud)

Ka Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslased järgisid seda nõuannet ja julgustasid teisi niimoodi käituma. Ali ibn Abi Talib (رضي اﷲ عنه) ütles: „Vaim väsib nagu kehagi, seega ravi teda huumoriga. Värskenda vahetevahel oma vaimu, kuna väsinud vaim jääb pimedaks.” Ja Abdul Darda (رضي اﷲ عنه) ütles: „Kui ma virgestan oma südant millegi kasutuga, siis on see selleks, et seda tõe otsimise teenimiseks tugevamaks teha.”[1]

[1] Rehman, lk 374.