Kohvikud jmt kohad

Baarid ja kohvikud on märk läänelikust elust ning on moslemile, olgu siis naisele või mehele, lõksuks. Taktitundetud kolleegid naljatlevad alkoholist hoidumise kohta ja võivad lubamatult käituda. Seda on võimalik ignoreerida, kui häiriv see ka poleks. Teised püüavad jälle võib-olla tõesti sind gruppi vastu võtta ja lõunapausi ajaks baari kutsuda. Nad on teadlikud, et sa alkoholi ei pruugi, seega üritavad meelitada: „Aga sa võid ju ainult mahla juua.” Nemad, nagu ka paljud moslemid, endale ei teadvusta, et ainult joogist hoidumine pole veel piisav. Alkoholi pruukivate inimestega ühes lauas istumine on haram. Ka alkoholi müük ja kolmandale inimesele ulatamine on haram. Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) needis kõiki, kellel oli alkoholiga mingil määral pistmist.[1]

Üks asi peab olema selge – inimestel on kalduvus islami üle kohut mõista läbi moslemite endi tegude. Kui meelevaldne see hoiak ka poleks, on fakt, et kui moslemeid tuntakse hidžaabi kandmise järgi, oleme meiegi osa sellest seltskonnast. Enamik inimesi teab, et moslemitele on alkohol keelatud. Niipea kui nähakse moslemit baari sisenemas, mõtlevad inimesed kohe alkoholi peale. Ka siis, kui vaid limonaadi või mahla tellida, teised inimesed seda ei tea. Neile on üks pluss üks kohe kolm: „Seal see niinimetatud moslem nüüd läheb – milline silmakirjatseja! See usk pole midagi väärt, kui juba selle järgijad nii käituvad!”

[1] al-Tirmidhi ja Ibn Majah edastaud hadithid. Vaata ka Karim, al-Hadis, 2.osa lk. 572.