Islami seadus
Islam ei ole ainult usk, see on moslemite eluviis, mille kõik olulised osad on paika pannud Koraan ja Prohvet Muhammedi (saws) õpetus ehk sunna. Ka kõik see, mis puudutab toitu, on väga täpselt reglementeeritud. Kuigi moslemitel on lubatud liha süüa, ei ole see õigus kasutatav ilma samaaegse vastutuse võtmiseta. Koraan ja sunna kirjeldavad täpselt, milliseid loomi võib ja milliseid ei või süüa. Luba loomi söögiks tappa võib kasutada vaid kooskõlas seadustega, mis näevad ette, kuidas loomi kohelda ja kuidas neilt elu võtta.
Selleks, et looma süüa, peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: (1) loom peab olema terve ja lubatu kategoorias, (2) veristamist peab teostama täie mõistuse juures ja kompetentne moslem (või juut või kristlane), (3) kasutama peab piisavalt pikka ja väga teravat nuga, (4) looma ei tohi tappa teiste loomade nähes, (5) tapetav loom ei tohi nuga näha.[1]
Loomalt elu võtmiseks tuleb kõigepealt lausuda „Jumala nimel, Jumal on Suurim“, seejärel terava pika noaga kiirelt ühe liigutusega lõigata korraga läbi hingetoru, kaks unearterit, söögitoru ja kaks kaelaveeni.[2]
See sügav ja lai sisselõige, millega lõigatakse läbi igasugune aju verevarustus, põhjustab kiire verekaotuse ja hemorraagia (verejooksu) šoki. Veri on suure surve all ja liigub kiiresti, eriti suurtes unearterites, ja füüsika seaduste järgi liigub rõhk alati kõrgema vastupanu poolt madalama poole; lõikekoht ongi selleks madala vastupanu punktiks nii sellele verele, mis liigub aju suunas kui ka sellele, mis liigub ajust eemale. Kuna süda on veel täiesti terve ja funktsioneeriv, siis pumbatakse kõik veri võimalikult kiiresti kehast välja, mistõttu vererõhk kehas kiiresti alaneb. Nii jääb aju ilma oma peamisest hapniku- ja glükoosivarustajast, mis omakorda viib hapnikupuuduse ja peaaegu momentaalse teadvuse kaotuseni (anesteesiani või „uimastamiseni“ loomulikul viisil).[3]
Loom ise on sel hetkel stabiilses ja vaikses olukorras, kus ta ei liiguta ega näita üles mingeid stressi jooni. Kui loomal oleks valus või ta piinleks kõri sisselõike tõttu, peksaks ta jäsemetega või näitaks muul viisil oma rahulolematust välja. Mõne aja pärast, kui loom on juba teadvuse kaotanud, hakkab süda kiiremini lööma ja aina rohkem verd pumpama, sest terveks jäänud seljaaju annab südamele edasi käsu hapnikuvaegusesse jäänud peaajult, et too verd juurde pumpaks ja nii töötab süda edasi, kuid veri valgub kõik kiiresti kehast välja. Algavad tahtmatud kokkutõmbed ja krambid, mis on vaid automaatsed füsioloogilised refleksid, et võimalikult kiiresti võimalikult palju verd pähe saata. Need kokkutõmbed ja krambid on täiesti valutud – mitte nagu tavaline pealtvaataja võiks arvata – tingitud looma piinlemisest, sest loom on juba teadvuseta, kuid ta seljaaju, mis ühendab närvid jäsemete, lihaste ja organitega, funktsioneerib veel. Seega väljub loomast lõikekohalt suur hulk verd, millele lisandub kokkutõmmete ja krampide surve ja pigistamise tõttu veelgi rohkem verd, mis omakorda viib võimalikult suure verekaotuseni ja võimalikult väikese verejäägini lihas, mis annab lihale parema kvaliteedi (mis on inimesele nii ohutum kui ka tervislikum).[4]
Koraanis on kirjas: „Teile on keelatud (ise) surnud (loomad), veri, siga ja see, mis on pühendatud kellelegi teisele kui Jumalale ja läbi kägistamise, kõva löögi, ülepeakaela kukkumise, sarvedega puskimise tapetud (loomad) ja need, kellest metsloom on söönud …“ (5:3)
Sellest ja teistest allikatest tulenevalt võib moslemitele keelatud toidu kokku võtta järgnevalt:
Moslemitel on keelatud süüa sealiha; veretooteid; midagi, mis on ohverdatud ebajumalale; sellise looma liha, mis on surnud enne reeglitekohast tapmist (ükskõik, kas kägistatud, tugevast löögist, kukkumisest, sarvelöögist, elektrišokist, püssikuulist, gaasist, mürgisüstist vm) (Koraan 2:173, 5:3); eesliliha (Al-Bukhari: köide 7, raamat 67, nr 434); liha söövaid loomi (st neid, kellel on kihvad murdmiseks, näiteks hunt, koer, lõvi jne) (Al-Bukhari: köide 7, raamat 67, nr 438); röövlinde (st neid, kellel on küünised) (Muslim: raamat 21, nr 4752) ja kõiki muid selliseid loomi, mis võivad söömisel meile kahju teha (näiteks rotid, mis võivad edasi anda haigusi, igasugused mürkmaod jne) (4:29, 2:195).
Islami seadus ei ole määranud mitte ainult seda, mida moslemid süüa võivad või ei või, vaid ka selle, kuidas moslem üldse loomadega käituma peab. Näiteks on nii Al-Bukhari kui ka Muslimi hadiithikogumikus jutustus sellest, kuidas lapsed olid elava linnu kinni sidunud ja selle pihta sihtisid. Ibn Umar (rama) ütles: „Prohvet needis neid, kes ükskõik millist elusolenit sihtmärgina kasutavad.“
Prohvet (saws) keelustas väga kindlalt loomade väärkohtlemise, seal hulgas näiteks loomade ülesässitamise, et nad üksteisega võitleksid (At-Tirmidhi, Abu Dawud). Islami seaduse järgi on inimesel õigus maa hüvedest osa saada, kuid samas on tal ka kohustus teha seda kasutades oma intelligentsi ja headust.
Prohvet (saws) jutustas samuti oma kaaslastele, kuidas Jumal karistab teispoolsuses üht inimest, kes kassi surnuks näljutas. Ta (saws) ütles: „Ta ei andnud sellele süüa ega lasknud seda ka vabadusse, et ta võiks end ise toita.“ (Al-Bukhari, Muslim) Samuti jutustas Prohvet (saws), et üks teine inimene jootis janust koera ja sai selle läbi Jumalalt oma patud andeks. Seepeale küsisid Prohveti (saws) kaaslased temalt: „Kas saame siis loomade eest tasu?“ ja Prohvet (saws) vastas: „Iga elusolendi vastu headuse üles näitamises on tasu.“ (Al-Bukhari, Muslim)
Nii loomade transportimine kui ka transpordiloomade kohtlemine peab toimuma väärkohtlemiseta. Prohvet (saws) ütles: „Kui reisite rohelises piirkonnas, siis andke oma kaamelile tema osa maapinnalt. Kui aga reisite kuivas piirkonnas, siis kiirustage, et oma ratsalooma võimeid säilitada.“ (Muslim, At-Tirmidhi, Abu Dawud)
Kui loomalt on vaja elu võtta, õpetas Prohvet (saws), et seda tuleb teha ilma loomale üleliigseid piinu valmistamata. Tulega tappa on keelatud. (Abu Dawud) Samuti õpetas Prohvet (saws), et loom tuleb tappa võimalikult kiiresti. Kui Prohvet (saws) nägi ühel päeval kedagi, kes oli looma kinni sidunud ja tolle ees oma nuga teritas, küsis ta (saws): „Kas tahad, et ta sureks kaks korda? Miks sa oma nuga varem ei teritanud?“ („Sahih At-Targhib Wat-Tarhib“)[5]
[1] Ritual Slaughter in Islam 2008.
[2] Rezgui 2010:6.
[3] Rezgui 2010:31.
[4] Rezgui 2010:31-32.
[5] Rezgui 2010:11.