Rituaalne puhastumine ehk tahaara

„Puhtus on pool usust.” (hadiith sahiih)

„Vaid õige usklik jälgib pidevalt, et ta ablutsioonid oleksid täiuslikud.” (hadiith qudsi)

„Puhastumine on uskliku relv, seega ei tohi seda teha ükskõik kuidas!” (hadiith)

Ingel Gabriel näitas isiklikult Prohvet Muhammedile(صلى ﷲ عليه وسلم), kuidas end palveks pesta.

Ükski palve ei ole kehtiva puhastuseta vastuvõetav.

Puhastumine jaotatakse islamis kaheks:

1. Moraalne puhastumine: a) uskmatusest; b) bidast ehk uuendustest; c) pattudest; d) muudest halbadest omadustest (näiteks kadedus, viha jm) puhastumine.

2. Füüsiline puhastumine: a) näžäsist ehk mustusest vabanemine; b) loomulike vajaduste jääkidest puhastumine.

Mustust ehk näžäsi võib olla kolmes kohas: kehal, riietusel või asupaigas. Seda võib olla kolme liiki: suur (näiteks koera sülg), keskmine (okse, mäda, uriin, tupevoolus) või väike (näiteks lapse uriin). Näžäsiks ei peeta noorema kui 2-aastase poisslapse uriini, haavast jooksvat verd, verd haava sidemel, tapetud looma eritisi halal lihal, spermat (lasta kuivada ja eemaldada), veekogu, milles on korjus (näiteks vett basseinis, kus on surnud hiir), tänavamustust.

Kuidas näžäsist vabaneda?

Kui mustus on kuiv, tuleb see lihtsalt eemaldada; kui aga märg, siis pesta nii, et vesi tilguks maha. Tuleb jälgida, et kõik maha tuleks (kuid kui veidi jääb, näiteks verd, ei ole see probleem). Kui keegi on näiteks palvekohta urineerinud, tuleb lihtsalt sinna vett peale valada. Kui uriin puutub kokku kehaga, tuleb see lihtsalt maha pesta.

On viis asja, mida moslemid peaksid puhtuses järgima: ümberlõikamine (meestel), häbemekarvade eemaldamine, vuntside trimmimine (meestel), kaenlaaluste karvade väljakitkumine, küünte lõikamine. Neid nimetatakse sunna al-fitra ja neid peaks tegema maksimaalselt iga 40 päeva järel (v a ümberlõikamine), küüsi on sunna lõigata kord nädalas.[1]

Rituaalne puhastumine ehk tahaara jaguneb kaheks:

  1. al-wudu (väike puhastus) kujutab endast puhta veega (ilma seebita) teatud kehaosade pesemist; tuleb teostada enne palvet, kuna Jumal ei võta palvet ilma selleta vastu. Seda tuleb teha juhul, kui on magatud, kaotatud teadvus, käidud WCs, väljutatud kõhugaase, katsutud suguorganeid või söödud kaameliliha.
  2. al-ghusl (suur puhastus)kujutab endast veega pesemist pealaest jalatallani, kõikide kehakumeruste vahelt, alustades paremast poolest; lubatud on kasutada seepi ja šampooni. Suure puhastuse traditsiooni, nagu ka ümberlõikamise juured viivad välja prohvet Aabrahamini (عليه السلام[2]). Seda tuleb teha juhul, kui on oldud seksuaalvahekorras, kui on toimunud ejakulatsioon, kui on lõppenud kuupuhastus, kui on lõppenud sünnitusjärgne veritsus, ka surnule enne matmist või kui inimene hakkab moslemiks (soovitatav).

Kaks inimest, kes end puhastavad küll täpselt ühtmoodi, kuid üks teeb seda kindlas teadmises iga oma liigutuse õigsusest ning teine vaid pimesi matkides, ei saa selle eest sama tasu. Esimene, kes on õppinud tundma Prohveti (صلى ﷲ عليه وسلم) sunnat ja teostab oma puhastumist sellele vastavalt, võib saada ühe kuni lõputult hasanasid. Teine võib saada mitte midagi või hullemal juhul võib Jumal tema puhastumise kehtetuks tunnistada.

   WUDU – väike puhastumine

Peseme neid kehaosi, mis teevad kõige enam pattu; millega me:

·        räägime

·        näeme

·        kuuleme

·        toimetame

·        käime

„Enamik naisi, kes läheb põrgusse, läheb sinna oma keele tõttu.” (hadith sahih)

Kahest inimesest, kes teevad wudut, on tasu suurem sellel, kes tunneb wudu tingimusi, alustalasid ja sunnasid.

Tingimused: (kohustuslik)

1.      Wudu tegija peab olema moslem;

2.      vaimselt terve inimene;

3.      Ta peab olema buluuġ (puberteediealine või vanem) või tämiiz (noorem kui puberteetik, kuid mõistab, mida ja miks teeb);

4.      Tal peab olema kavatsus (nija) wudu sooritamiseks;

5.      Vesi peab olema puhas ja legaalne;

6.      puudutama wudu tegemisel nahka (ja küüsi, st küünelakki ei tohi olla);

7.      Wudu ei ole kehtiv, kui suguorganid ei ole puhtad;

8.      Wudut ei ole vaja teha menstrueerivatel naistel, kes ei palveta;

9.      Neil, kel on pidev uriinipidamatus või näiteks tilgub verd, on wudu tegemine kohustuseks mitte rohkem kui 5 minutit enne palveaja algust.

Alustalad ehk fard: (kohustuslik)[3]

  1. näo üleni pesemine (NB! Kõrvad kuuluvad pea juurde, suu ja nina näo juurde.);
  2. nina (parema käega vesi ninna, vasakuga välja);
  3. käed kuni küünarnukkideni;
  4. edasi-tagasi pea peal;
  5. jalad kuni pahkluudeni (parem, seejärel vasak);
  6. õige järjekord.

Sunna: (vabatahtlik, nö lisapunktid)

  1. siwak (hammaste pesemine);
  2. qibla[4] suunas istumine;
  3. rääkimisest, teiste abist hoidumine;
  4. sõrmuste eemaldamine (juhul, kui sõrmuse tõttu vesi ei jõua nahani, kohustuslik);
  5. käte pesemine enne wuduga alustamist;
  6. varvaste ja sõrmede vahelt pesemine;
  7. jäsemete hõõrumine (juhul, kui ei ole kindel, kas vesi jõudis, kuhu vaja, kohustuslik);
  8. kõige tegemine kolm korda;
  9. vee üle kohustuslike piiride viimine (juusteni, pahkluudest ülespoole, küünarnukkidest ülespoole jne);
  10. meestel märgade sõrmedega läbi habeme tõmbamine;
  11. jälgimine, et kand kuivaks ei jääks[5];
  12. šähääda ütlemine wudu lõpus;
  13. peale šähäädat „allahumma žalni min-ät-täwäbinä wa min äl-mutataahiriin” („Isand, tee, et oleksin nende hulgast, kes pöörduvad õigele teele ja nende hulgast, kes end puhastavad.”) ütlemine;
  14. peale šähääda ütlemist kahe raka palvetamine.

Ebasoovitav (mäkruhäät) on:

  1. vasakust jalast või käest alustamine;
  2. paastudes nina või suu rohke veega uhtumine;
  3. kellegi abi palumine jäsemete pesemiseks (samas on lubatud kedagi paluda, et too vett kallaks või tooks);
  4. vee raiskamine;
  5. rohkem kui kolm korda pesemine.

Juhul, kui üks etapp vahelt ära unub,

–        võib vigasest kohast alates uuesti teha, kui ollakse veel märg,

–        peab otsast alustama, kui ollakse juba kuiv.

Wudu katkestamise korral:

–        lühikese katkestuse järel jätkata sealt, kus pooleli jäi,

–        pika katkestuse puhul teha kõik uuesti.

Terviklik wudu:

  1. kavatsus (nija) südames;
  2. bismillääh ütlemine;
  3. 3 korda käte pesemine;
  4. 3 korda suu loputamine;
  5. 3 korda parema käega vee ninaõõnde viimine, seejärel vasakuga välja lükkamine;
  6. 3 korda näo pesemine (meeste puhul, kellel on habe, märgade sõrmedega läbi habeme tõmbamine);
  7. 3 korda käsivarte kuni küünarnukkideni pesemine;
  8. niiskete kätega üle juuste edasi-tagasi tõmbamine;
  9. kõrvade seest puhastamine ning pöialdega üle kõrvataguste tõmbamine;
  10. jalgade kuni pahkluudeni pesemine, alustades paremast, mitte unustades jalatalda.

Wudutnullivad teod ehk näwääkid on:

1. loomulik eritis, nagu uriin, väljaheited, gaasid jm;

2. iga ebapuhta aine üleliigne eritumine kehast (näiteks naistel tupevedelik);

3. seksuaalorganite käega katsumine (ilma et käe ja keha vahel oleks midagi, näiteks riie);

4. islami hülgamine;

5. suguühtes olemine või mehe ja naise suguorganite kokkupuutumine. Naise suudlemine ilma ihata ei nulli ablutsiooni, sest on olemas hadith, mis jutustab, et Prohvet (صلى ﷲ عليه وسلم) suudles oma naist ja seejärel palvetas, ilma et oleks teinud uue wudu. See kehtib vaid juhul, kui ei kaasne sperma või naise puhul erutusega seotud tupevedeliku eritumist.

Jumal on Koraanis öelnud:

„…või kui te olete olnud kokkupuutes naistega …”(4:43)

Naistega kokkupuutes olemise all on siin mõeldud seksuaalvahekorda (või mehe ja naise suguorganite kokkupuudet), nagu on jutustanud Ibn Abbas (رضي اﷲ عنه[6]).

Sugulise kokkupuute puhul peavad nii naine kui mees tegema suure puhastuse ehk ghusli, mitte kõigest väikese puhastuse ehk wudu.

Wudut ei katkesta:

1.uriini või fekaalidega määrdunud riiete või mähkme puudutamine (sellisel juhul tuleb lihtsalt määrdunud koht ära pesta või riided vahetada ja käed puhtaks pesta.);

2. surnu pesemine, välja arvatud juhul, kui pesija käsi puutub kokku (ilma et midagi vahel oleks) surnu seksuaalorganitega;

3. enda suguorganite piirkonna sügamine, kui käsi ei puutu otseselt kokku suguorganitega ning midagi ei eritu;

4. näžäs (uriini, fekaalide, vere, okse puudutamine), mis tuleb lihtsalt maha pesta.

Kui jalg või käsi on kipsis või sidemes, ei pea wudu või ghusli tegemiseks seda eemaldama. Tuleb lihtsalt pühkida üle kipsi või sideme. Kipsile või sidemele ei kehti samad nõuded, mis sokkidele või khufuufidele (vaata masah).

   TAJAMMUM – rituaalne puhastumine puhta pinnasega

„ … ning kui te ei leia vett (kui ei saa vett kasutada), siis sooritage tajammum puhta pinnasega ja hõõruge sellega oma nägu ja käed.” (5:6)

Milleks on tajammum vajalik?

1. Kui pole vett: a) on väga vähe – jätkub vaid söögiks, joogiks ja loomade jaoks; b) on liiga kaugel; c) on väga kallis;

2. Haiguse korral (näiteks lahtine haav; kartus, et haigus süveneb või ei parane; ekseem, mis ei kannata vett jne);

3. Vesi on liiga külm ja ei ole võimalik seda soojendada.

Prohvet (صلى ﷲ عليه وسلم) ütles: „Mulle on antud viis asja, mida ei ole antud kellelegi teisele enne mind: … maa on antud mulle (ja mu järgijatele) üheks suureks palvekohaks ja selleks, millega sooritada tajammumi, seega igaüks minu järgijatest saab palvetada kus iganes ta palveaja saabumisel ka ei viibiks.” (Sahih Al-Bukhari 1/331)

„… „Sul oleks piisanud teha nii“ – ta (Prohvet(صلى ﷲ عليه وسلم)) lõi oma peopesad maapinnale, puhus need tolmust puhtaks ning seejärel pühkis mõlema käe tagaküljed teineteisega ja tõmbas kätega üle näo.” (Sahih Al-Bukhari, Sahih Muslim)

„Sul oleks piisanud asetada oma käed maapinnale, need tolmust puhtaks lüüa, siis pühkida oma parem käsi üle vasema ja vasem käsi üle parema ning seejärel pühkida oma nägu.” (Al-Fath 1/457)

Tajammumi tingimused on:

1. islam;

2. täie mõistuse juures olemine;

3. buluuġ (puberteedieas või vanem) või tämiiz (puberteedieast noorem, kuid mõistab, kuidas ja miks) olemine;

4. puhta maapinna olemasolu;

5. tajammumi sooritamiseks kehtiva põhjuse olemasolu.

Põhinedes Koraanil ning Prohveti (صلى ﷲ عليه وسلم) õpetusel, sooritatakse tajammumi järgnevalt:

1. kavatsus (nija) sooritada tajammum;

2. öelda bismillääh;

3. puudutada peopesadega pinnast (lüüa peopesadega vastu puhast pinnast);

4. puhuda käed puhtaks;

5. pühkida mõlema käe peopesadega üle näo;

6. hõõruda käsi nagu wudu ajal, kuni randmeteni.

Tajammumiks võib kasutada igasugust puhast pinnast, nagu tolm, muda, liiv, savi või muld.

Tajammumi võib palveks puhastumisel kasutada vaid juhul, kui vett ei ole või kui seda on liiga vähe, et wudut sooritada. Tajammumi on lubatud teha ka juhul, kui inimene on haige ning ei tohi seega ühel või teisel põhjusel veega kokku puutuda.

   MASAH – märgade kätega üle sokkide või khufuufide pühkimine

Urwa bin Al-Mughira jutustas: Mu isa ütles: „Kord olin ma Prohveti (صلى ﷲ عليه وسلم)  seltskonnas. Ta tegi wudut ja ma tahtsin aidata tal (nahast) sokke jalast ära võtta. Ta ütles: „Jäta need, sest ma panin need puhastatud jalgadele.” Seega ta siis pühkis nende üle.” (Sahih Al-Bukhari 206, Sahih Muslim 79)

Seega on Prohveti (صلى ﷲ عليه وسلم) eeskujul lubatud wudut sooritades jalgade pesemise asemel ka lihtsalt märgade kätega üle sokkide tõmmata.

Millega peab wudu tegemisel märgade kätega üle sokkide pühkides arvestama?

1. Sokid peavad olema jalga pandud peale jalgade pesemist eelneva wudu jaoks või peale ghuslit ja neid ei ole sellest hetkest kuni järgmise wudu tegemise ajani jalast võetud või madalamale alla keritud kui pahkluudeni;

2. Sokid peavad olema puhtad. Kui tegemist on nahast sokkidega, ei tohi need olla tehtud koera- ega seanahast;

3. Hadithi, mida inimesed pimesi järgivad ja mis ütleks, et sokke tuleb märgade kätega pühkida ka talla alt, ei ole olemas;

4. Reisil olija võib taolist pühkimist sooritada kolme ööpäeva jooksul, püsielanik aga vaid ühe ööpäeva jooksul;

5. Prohvet (صلى ﷲ عليه وسلم) tavatses pesta oma jalgu, kui need olid paljad, ja ta tavatses nende üle pühkida, kui ta kandis khufuufe (nahast sokke).

Kuidas pühkida üle sokkide?

1. Panna märjad sõrmed varvastele ja seejärel tõmmata enda suunas;

2. Parem jalg pühkida üle parema käega ja vasak jalg vasaku käega;

3. Hoida sõrmed harali, tõmmata üle jalalaba vaid üks kord.

Masah on rikutud:

1. kui üks sokk on jalast võetud või üks jalalaba või enamik sellest on paljastatud;

2. kui on vaja teha ghusl;

3. kui sokis või khufuufis on suur auk;

4. kui lõpeb lubatud aeg (reisijale kolm ööpäeva, püsielanikule üks ööpäev).

   AL-GHUSL – suur puhastumine

Ghusli tingimused:

1. Ghusli tegija peab olema moslem;

2. täie mõistuse juures;

3. buluuġ (puberteedieas või vanem) või tämiiz (puberteedieast noorem, kuid mõistab, kuidas ja miks);

4. ta suguorganid peavad olema puhastatud;

5. vesi peab olema puhas ja lubatud;

6. ta peab eemaldama kõik, mis segab vee nahani jõudmist (ka näiteks küünelaki, sõrmused vm).

Ghusl tuleb teostada:

  1. peale vahekorda;
  2. kui on olnud sperma (või naise puhul erutusega seotud tupevedeliku) eritumist, kas ärkvel või unes. (Naistel ei ole vähesest määrimisest vaja välja teha. Vedeliku eritumise puhul ei ole oluline, kas sellega seoses on saadud naudingut või mitte.);
  3. kui abikaasade seksuaalorganid on olnud kokkupuutes, isegi ilma penetratsiooni või vedelike eritumiseta;
  4. kui uskmatust saab moslem (enamiku islamiõpetlaste arvamus);
  5. surnule enne matmist;
  6. peale menstruatsiooni;
  7. peale sünnitusjärgse veritsuse lõppu (umbes 40 päeva).

Ghusli tegemiseks tuleb :

1. öelda bismillääh;

2. pesta puhtaks suguorganid;

3. pesta puhtaks käed (kui ghuslit tehakse veenõust, peaks enne muus nõus käed puhtaks pesema);

4. teha tavaline wudu, välja arvatud pea pealt üle tõmbamise ajal, mil valada kolm korda vett pähe, nii et ka juuksejuured ja peanahk saaksid märjaks; seejärel hõõrutakse sõrmedega;

5. alustada paremast küljest, seejärel vasak; käia üle kummaltki poolt kolm korda;

6. veega uhtuda iga millimeeter kehast.

Ghusli sooritamiseks peab olema nija ehk kavatsus. Prohveti (صلى ﷲ عليه وسلم)Sunna näeb ette, et alustada tuleb alati paremalt poolt; puhastuskohta (näiteks duši alla) tuleb astuda parema jalaga.

Al-ghusli puhul on naistel (näiteks aafriklannadel) lubatud juuksed patsi jätta tingimusel, et juuksejuured saavad märjaks.

Maimuna (رضي اﷲ عنها) jutustas: „Prohvetile (صلى اﷲ عليه وسلم) toodi vett ghusliks, et puhastuda žännääbäst (peale vahekorda). Ta valas kaks või kolm korda parema käega vett vasemale ja pesi suguorganid puhtaks. Siis hõõrus ta käsi kaks või kolm korda vastu maad või seina; loputas suud; pesi puhtaks nina, pannes vett sisse ja seejärel välja puhudes; pesi puhtaks näo ja käsivarred; kallas vett pähe ja pesi puhtaks keha. Seejärel muutis oma seismise kohta ja pesi puhtaks ka jalad. Peale seda tõin ma talle riidetüki, kuid ta ei võtnud seda vastu, vaid lükkas kätega vee jäljed oma kehalt.“ (Sahih Al-Bukhari 274, Sahih Muslim 317)

Ghuslit tehes on ebasoovitatav:

1. liiga palju vee raiskamine;

2. mustas kohas pesemine (näiteks, kuhu keegi on pissinud);

3. lahtises (avalikus) kohas pesemine (näiteks metsas, jões jne);

4. seisvas (st roiskunud) vees pesemine.

Kehtiv ghusl tuleb teha:

1. palvetamiseks;

2. Kaaba ümber käimiseks;

3. Koraani kätte võtmiseks;

4. palvepaigas viibimiseks;

5. Koraani häälega retsiteerimiseks.

Ghusl on soovitatav teha:

1. ihraami seisundi (vaata palverännaku alt) võtmiseks;

2. reedesel ühispalvel;

3. aidi palvel;

4. Mekasse sisenemisel;

5. surnu pesemisel;

6. kuu- või päikesevarjutuse ajal.

Allikas: „Islami viis tugisammast“ (võimalik tellida meie kodulehelt)

[1]              Sahih Al-Bukhari 5889, Sahih Muslim 597

[2]              aleihi sälääm – rahu olgu temaga

[3]              Koraan 5:6

[4]              Palvesuund Mekas asuva Kaaba templi poole.

[5]              Sahih Al-Bukhari 165, Sahih Muslim 572

[6]              radi allaahu anhu – Jumal olgu temaga rahul.

people found this article helpful. What about you?