Töötamine väljaspool kodu
Paljud mosleminaised töötavad ka kodust väljaspool. Seda tihti just majanduslikel põhjustel, kuid ka sellepärast, et ta vajab stiimulit, mis ainult kodus olemine ja perele pühendumine anda ei suuda – naine soovib oma tööga midagi väärtuslikku pakkuda.
Sama probleem on olnud naistel juba sajandeid. Ka Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) aegade naised olid tuntud oma väärtuste poolest erinevatel ametialadel. Esimeste põlvkondade moslemite hulgas oli palju töötavaid naisi. Juba nimetasime Aishat (رضي اﷲ عنها), kes oli suurepärane õpetlane ja hadithide edastaja. Üks teine Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) abikaasa oli aga suurepärane ekspert nahaparkimises.[1] Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kõige esimene naine Khadija (رضي اﷲ عنها), aga oli taibukas ärinaine. Kuigi ta ei rännanud kaubakaravanidega kaasa, oli Khadeja (رضي اﷲ عنها ) naine, kes korraldas oma vara ja rikkust ise.
Palju oli naisi, kes omasid isiklikku põllumaad ja datlipalmiaedu, mille eest nad hoolitsesid ja mille saaki ise müüsid. Teised jälle tegutsesid turgudel või kunstis ja käsitöös.[2] Mõned naised töötasid meditsiini alal ja ravisid lahinguväljadel haavatuid või võtsid sünnitusi vastu.
Sellest võime järeldada, et islamis on naisele igal intellektuaalsel ja praktilisel alal väljaspool kodu töötamine lubatud. Siiski tuleb teha vahet, töötades moslemite või mitte-moslemite heaks. Mitte-moslemite heaks töötades on tähtis see, millise töö või karjääri valime: see peab olema kooskõlas islami tingimustega ja ei tohi islami poolt seatud piire ületada. Peame andma endast parima, et islamlikust riietumiskoodeksist ja käitumisnormidest kinni hoida. Selline kontoriflirt, nagu läänes palju ette tuleb ning mida süütuks naljatlemiseks peetakse, ei ole mosleminaisele kohane. Töö juures peame hoiduma alkoholi puudutamast (isegi selle müümine või kellelegi teisele andmine on haram!) ja mitte-tööalasest kokkupuutest vastassooga.
Üldiselt pole võimalik kollektiivset läbikäimist täielikult vältida, ent see peab olema võimalikult minimaalne ja ärialane. Mõningad tööalad on kindlasti haram, nagu baarid, kohvikud või kasiinod. Tuleb ka ette, et inimene on sellises töökohas töötades alles hiljuti moslemiks hakanud. Sel juhul on parem sellelt kohalt lahkuda ning, nii kiiresti kui võimalik, sobivam töökoht otsida.
Hoolduse ja ravimisega tegelevad ametid on enamasti naistele sobilikud. Kindlasti on seal kohta ka mosleminaistele, kus iganes riigis nad ka elavad. Näiteks järgmised ametid:
Meditsiin: arstid, õed ja ülejäänud assisteeriv personal. Arstid saavad enamuses kogu au endale, ent õdede ja sanitaride töö on samaväärne. Hooldus on selline ala, kus võib tekkida kahtlusi, kuna patsientideks on ka meesterahvad. Parem oleks sünnitusabiks ümber õppida või saada lisakoolitus. Sünnitusabis pole kohe kindlasti meespatsiente ja see ala on mosleminaistele väga südamelähedane.
Abitöötaja: sotsiaaltöötajad, psühhoterapeudid. Ka moslemiperedes on probleeme ja juhuseid, kus sotsiaalabi on osutunud taktitundetuks. Nagu näiteks saadeti juudiusku sotsiaalabitöötajad moslemiperekonda. Nad tegid küll oma tööd väga hästi, ent selles situatsioonis oleks sotsiaalabi osutaval organisatsioonil olnud mõistlikum saata moslemist abitöötajad. Teisel juhul saadeti meessoost sotsiaalabitöötaja mosleminaist ja ta lapsi aitama. Selliseid arusaamatusi oleks võimalik ära hoida, kui sellistes organisatsioonides oleks ametis piisavalt moslemeid. Moslemitest sotsiaalabitöötajad mõistavad kindlasti oma usuõdede ja -vendade olukorda paremini.
Psühhoterapeut on üks viimastel aastatel populaarseks muutunud ameteid. Teraapiast võiks olla palju kasu, ent sageli ei arvesta terapeudid tihti patsiendi usuga. Ent sellega arvestamine on väga tähtis! See aitaks inimesel probleemi palju lihtsamalt lahendada. Terapeut peab olema kursis selliste patsientide, kes kuuluvad usulisse või rahvuslikku vähemuse, igapäevaste pingetega. Veel kord – on oluline, et terapeute oleks igast usulisest ja etnilisest vähemusest.
Hoidjad. Ideaalne töö kodus! Mosleminaised, kes tööl käivad, on alati hädas usaldusväärsete, eriti moslemitest lapsehoidjate leidmisega. Lapsi armastavate mosleminaiste jaoks on selline töö võimalus teist õde hädas aidata, samuti osaleda lastekasvatuses, samal ajal raha teenides.
Õpetamine: kõik tasemed, asutused. Islamikoolides on palju probleeme mitte-moslemitest õpetajatega, kes on „valest“ soost (eriti meesterahvad tüdrukutekoolis), kuna lihtsalt ei leidu piisavalt moslemitest kvalifitseeritud õpetajaid. Eriti on moslemitest õpetajaid vaja tavakoolides – nad oleksid suurepärased eeskujud moslemitest õpilastele ja samas positiivseks kuvandiks ka mitte-moslemitele ja kolleegidele. Moslemitest õpetajate järele on lausa karjuv vajadus islamilasteaedades ja lapsehoidja ametis. Lastega tegelemine on traditsiooniline naiste amet ja sellealaseks spetsiaalseks väljaõppeks on ka rohkelt võimalusi.
Õmblemine ja rõivadisain. Kõigil mosleminaistel on vaja taskukohast hidžaabi, see on ümberlükkamatu tõsiasi. Naised, kes oskavad õmmelda ja rõivaid kujundada, saavad olla suurepäraseks abiks teistele moslemiõdedele, kes seda ei oska. Samuti on see ideaalne võimalus koduseks tööks – anda õmbluskursusi või siis pidada väikest ateljeed. Samuti võib pakkuda teenust saata tooted postiga koju – nii on kodustel õdedel, kes nii lihtsalt rõivapoodi ei satu, võimalus riietusese koju tellida.
Kunst ja käsitöö. Paljudele inimestele tundub islam igavana. Kui aga vaadata neid suurepäraseid kunstiteoseid vanades muuseumides ja mošeedes, tekib küsimus, miks ometi tänapäeval moslemid seda suurepärast kunsti ei väärtusta. Teada on, et osa moslemeid on oma rangete vanemate tõttu Allahi kingitud kunstianded kaotanud. Iga kultuur loob kunstiteoseid. Seda tegid moslemid minevikus ja tänapäevalgi pole mõjuvat põhjust seda traditsiooni mitte jätkata. Mitte iga kunstitöö pole islamiga vastuolus. Meil on vaja nii mees- kui ka naiskunstnikke, et oma kultuuri šaria piires rikastada.
Administreerimine. Ka moslemitest tööandjatel on vaja sekretäre – nende eelistuseks oleks muidugi moslemitest sekretärid, aga neid on väga raske leida. Paljude firmade juhid on moslemid ning ka neil on vajadus kvalifitseeritud administratiivse tööjõu järele. Selline töö võib osutuda väärtuslikuks. Siiski peaksid õed, kes sellisele tööle asuvad, silmas pidama islamis kehtivaid käitumis- ja riietumisnorme. Administratiivset tööd saab tihti teha ka kodustes tingimustes, selleks pole vajadust pikki päevi kontoris veeta. Seega, kui õel juhtub olema juba perekond ja lapsed, on alati võimalik kahte kombineerida.
Meedia ja reklaam. Ka sellist sorti tööd on sobilik kodus teha. Vabakutseline kirjanik või kirjastaja saab enda õlule nii palju tööd võtta, kui parasjagu suudab, seda koduste toimetustega sobitades. Ka teistel aladel on naishääl vajalik, eelkõige raadios ja televisioonis. Televisioon ja raadio on küll kohad, mis esimesena meelde tulevad, ent samas on tähtsad ka päevalehed ning perioodika. Siin on võimalus naistel end teostada.
Islami seisukohast võib kõiki neid töid ja ameteid vaadelda ka ibaadana (ülistamisena), kui see tuleb puhtast südamest Allahi heakskiitu otsides ning tööd ennast hästi teha. Oled sa koduperenaine, kes köögipõrandat peseb; ema, kes lapse mähkmeid vahetab või ambitsioonikas ettevõtja edukas firmas – sinu töö on väärtuslik! Alati peab olema valmis tegema oma tööd maksimaalselt hästi, mis iganes töö see ka poleks! Hea töötulemusega on meil, mosleminaistel, võimalik lahti rebida sterotüübist ja inimesi enese ümber mõtlema panna, ning kes teab, ehk isegi elu me ümber selle abiga paremaks muuta!
[1] Rahman, lk. 62
[2] Rahman, lk. 160 ja edasi.