… Koraanis ja sunnas

„Sinult küsitakse (Viimse) Tunni kohta: „Millal see saabub?“ Mis (teadmises) oled sina, et seda öelda? Sinu Isandale kuulub selle määramine. Tõesti, sa oled vaid hoiataja neile, kes seda kardavad. Päeval, mil nad seda näevad, oleks nad (siin ilmas) justkui viibinud mitte enam kui pealelõuna või hommiku.“ (79:42-46)

„Nad küsivad sinult Tunni kohta: „Mis ajaks on see määratud?“ Ütle: „Tõesti, teadmine sellest on mu Isanda juures. Keegi peale Tema ei saa seda aega avaldada …“ (7:187)

„Tund on lähenenud ja kuu on lõhenenud.“ (54:1)

Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles, oma nimetissõrmele ja keskmisele sõrmele osutades: „Minu tuleku aeg ja Tund on nagu need kaks sõrme.“ Ühe teise edastuse kohaselt ütles ta: „Tund oleks peaaegu enne mind saabunud.“ See näitab veel eriti, kui lähedal me Viimsele Tunnile oleme.

„Aruandmise aeg on inimeste jaoks lähenenud, samal ajal kui nad arulagedalt ära pöörduvad“ (21:1)

„Jumala käsk saabib, nii et ärge ole selle suhtes kärsitud. Ta on Ülistadu ja kõrgemal kõigest, mida temaga seostatakse.“ (16:1)

„Kärsitud selle suhtes on need, kes sellesse ei usu. Kuid need, kes usuvad, kardavad seda ja teavad, et see on tõde. Tõesti need, kes vaidlevad Tunni osas, on suuresti eksinud.“ (42:18)

Bukhari on edastanud hadithi, mille kohaselt üks beduiin küsis Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) käest Tunni kohta. Too vastas: „See tuleb kindlasti. Mis oled sa selleks ette valmistanud?“ Mees vastas: „Oo Jumala Sõnumitooja, ma ei ole eriti midagi palves ja heategudes ette valmistanud, aga ma armastan Jumalat ja Tema Sõnumitoojat.“ Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Sa saad olema koos nendega, keda armastad.“ Moslemid pole iialni nii rõõmustanud, kui seda hadithi kuuldes.

Mõned hadithid edastavad, et Prohvetilt (صلى اﷲ عليه وسلم) küsiti Tunni kohta. Ta vaatas ühe noore poisi poole ja ütles: „Kui ta elab, siis ei ela ta väga vanaks, enne kui ta näeb teie Viimset Tundi teie juurde jõudmas.“  Selle all mõtles ta surma ja Teispoolsusesse sisenemist, sest igaüks, kes sureb, läheb Teispoolsusesse. Mõned ütlevad, et kohtumõistmine algab juba siis, kui inimene sureb.

Osad interpreteerivad aga seda hadithi valesti, arvates et seal on ära määratud täpne aeg, mil saabub Viimne Kohtupäev, kuid see on vale, kuna Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles, et on viis asja, mida keegi peale Jumala ei tea: „Tõesti, (vaid) Jumalal on teadmine Tunnist ja Ta saadab alla vihma ja teab, mis on üskades. Ja ei tea ükski hing, mis ta homme teenib ja ei tea ükski hing millisel maal ta sureb. Tõesti, Jumal on Teadlik ja asjadega kursis.“ (31:34)

Kui ingel Gabriel beduiinina Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) juurde tuli ja temalt islami, imaani (usu) ja ihsaani (usu perfektsuse) kohta küsis, siis suutis Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) talle vastata, aga kui Gabriel temalt Viimsetunni kohta küsis, vastas ta: „Küsitletu ei tea sellest rohkemat kui küsija,“ ehk siis möönas, et ei ta ise (prohvet) ega ka Gabriel (ingel) ei tea, millal täpselt Viimne Kohtupäev kätte jõuab. Gabriel ütles: „Räägi mulle selle märkidest,“ ja kirjeldas Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) neid.

Hudhayfah ütles: „Ühel päeval tõusis Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) püsti, et meiega rääkida ja ta rääkis meile kõigest, mis kuni Viimsetunnini juhtuma hakkab, ega jätnud midagi ütlemata. Mõned kuulajad õppisid selle pähe ja mõned unustasid; minu need sõbrad õppisid selle pähe. Ma ei mäleta seda täielikuld, aga mõnikord tuleb see mulle meelde, nagu me tunneme ära mehe näo, kelle oleme unustanud, kui me teda taas näeme.“ (Abu Dawud, Muslim)

Abu Said (رضي اﷲ عنه) ütles: „Ühel päeval juhatas Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) meid asri palves. Seejärel tõusis ta püsti ja rääkis meiega kuni päikeseloojanguni. Ta mainis kõike, mis peab kuni Ülestõusmispäevani juhtuma ja ei jätnud midagi ütlemata. Mõned meist jätsid selle meelde ja mõned meist unustasid. Üks viimaseid asju, mis ta ütles, oli: „Oo inimesed, see maailm on täis köitvaid ahvatlusi. Jumal on teid määranud selle maailma asevalitsejateks ja Ta tahab näha, kuidas te käitute. Seega hoidke end selle maailma ahvatluste ja naiste eest.“ Kõne lõpupoole ta ütles: „Päike on peaaegu loojumas. See, mis sellest maailmast veel järel on võrreldes sellega, mis on juba olnud, on nagu see osa päevast, mis on läbi, võrreldes sellega, mis veel järel on.““

Hudhayfah ibn Al-Yaman (رضي اﷲ عنه) ütles: „Inimestel oli kombeks Prohvetilt (صلى اﷲ عليه وسلم) heade asjade kohta küsida, aga mina küsisin temalt halbade asjade kohta, kuna ma kartsin, et need võivad minu üle võimust võtta. Ma ütlesin: „Oo Jumala Sõnumitooja, me olime eksinud ignorantsusesse ja kurjusesse, siis tõi Jumal aga selle hea (st islami). Kas peale seda head asja tuleb midagi halba?“ Ta vastas: „Jah.“ Ma küsisin: „Ja kas peale seda halba tuleb midagi head?“ Ta vastas: „Jah, aga see saab olema halvast rikutud.“ Ma küsisin: „Kuidas saab see rikutud?“ Ta vastas: „Tulevad teatud inimesed, kes viivad teised minu juhatatud teest erinevale teele. Neis võib näha nii head kui halba. Ma küsisin: „Kas sellele heale järneb midagi halba?“ Ta vastas: „Mõned inimesed seisavad ja kutsuvad Põrguväravates. Igaüks, kes nende kutsele vastab, visatakse Tulle.“ Ma ütlesin: „Oo Jumala Sõnumitooja, kirjelda neid meile.“ Ta vastas: „Nad on meie endi inimeste hulgast ja räägivad meie keelt.“ Ma küsisin: „Mida soovitad mul teha, kui peaksin oma elu ajal seda nägema?“ Ta vastas: „Hoia moslemite pealiini (islami õpetlaste konsensuse) ja nende juhi poole.“ Ma küsisin: „Aga kui pealiini ega juhti pole?“ Ta vastas: „Lõika end kõigist sektidest ära, isegi kui pead puujuuri sööma, kuni surm su üle võimust võtab.“

Abdullah ibn Masud (رضي اﷲ عنه) jutustas: „Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Islam algas kummalisena ja muutub taas kord kummaliseks, nagu see alguses oli, seega andke kummalistele head uudised edasi.“ Keegi küsis: „Kes on need kummalised?“ Ta vastas: „Need, kes ütlevad islami nimel lahti oma hõimudest.““

Awf ibn Malik (رضي اﷲ عنه) jutustas, et Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Juudid jagunesid 71 sektiks: üks neist läheb Paradiisis, 70 aga Põrgusse. Kristlased jagunevad 72 sektiks: 71 neist läheb põrgusse, üks aga Paradiisi. Tema nimel, kelle käes on minu hing, minu kogukond jaguneb 73 sektiks: üks neist pääseb Paradiisi ja 72 lähevad Põrgusse.“ Keegi küsis: „Oo Jumala Sõnumitooja, kes need on (kes saavad Paradiisi)?“ Ta vastas: „Moslemite peavool.“

Anas ibn Malik (رضي اﷲ عنه) jutustas: „Ma räägin teile jutustuse, mille kuulsin Jumala Sõnumitoojalt ja mida keegi teile peale minu ei räägi. Ma kuulsin, kui ta ütles: „Viimsetunni märkide hulgas on teadmiste kadumine ja ignorantsuse ilmumine. Hooramine (st abieluväline seks) on levinud ja veini (alkoholi) joomine tavaline. Meeste arv väheneb ja naiste arv suureneb, kuni ühe mehe kohta on 50 naist.“ (Bukhari, Muslim)

Abdullah (رضي اﷲ عنه) jutustas: „Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Just enne Tundi saabub aeg, mil teadmised kaovad ja ignorantsus ilmub ja saab olema palju tapmist.““ (Ibn Majah, ka Bukhari ja Muslim)

Hudhayfa ibn Al-Yaman (رضي اﷲ عنه) ütles: „Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Islam saab kulunuks nagu rõivad, kuni viimaks ei ole enam kedagi, kes teaks, mis on paastumine, palvetamine, almus ja rituaalid. Koraan kaob ühe öö jooksul ja ühtki värssi sellest ei jää maa peale. Mõned grupid vanureid jääb maha ja nad ütlevad: „Me kuulsime, et meie isad ütlesid lää iläähä illa llaah, seega me kordasime seda.““ Silah küsis Hudhayfalt (رضي اﷲ عنه): „Mis on neil kasu lää iläähä illa llaah ütlemisest, kui nad ei tea mis palve, paast, rituaalid ja almus on?“ Hudhayfa (رضي اﷲ عنه) ignoreeris teda, mispeale Silah kordas oma küsimust kolm korda ja iga kord Hudhayfa ignoreeris teda. Viimaks ta vastas: „Oo Silah, see päästab nad Põrgust,“ ja ütles seda kolm korda. (Ibn Majah)

Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Tund ei saabu ühegi ajal, kes ütleb „allaahu akbar“ vaid see saabub vaid nende ajal, kes on pahelisimad inimekonnas,“ ehk siis selleks ajaks, kui maailma lõpp saabub, ei ole elus enam ühtki usklikku, kes ütleks lää iläähä illa llaah või allaahu akbar.

Abdullah ibn Umar (رضي اﷲ عنهما) ütles: „Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) tuli meie juurde ja ütles: „Oo Mekast Mediinasse emigreerunud, viis asja võivad teid vaevama hakata. Jumal hoidku selle eest, et elaksite nii kaua, et neid näha. Kui hooramine saab laialt levinuks, siis peate teadma, et seda pole kunagi juhtunud, ilma et inimesed nakatuksid uutesse haigustesse, mille käes nende eellased pole kunagi vaevelnud. Kui inimesed hakkavad kauba kaalumises petma, siis peate teadma, et seda pole kunagi juhtunud, ilma et põud ja nälg inimesi tabaks ja nende valitsejad neid rõhuma hakkaks. Kui inimesed zakaati maksmisest hoiduvad, siis peate teadma, et seda pole kunagi juhtunud, ilma et vihm poleks sadamist lõpetanud ja kui mitte loomade pärast, siis ei sajaks iial enam. Kui inimesed rikuvad oma lepingud Jumala ja Tema Sõnumitoojaga, siis peate teadma, et seda pole kunagi juhtunud, ilma et Jumal poleks nende vastu vaenlast saatnud, et osa nende omandist vägisi neilt ära võtta. Kui valitsejad ei valitse Jumala Raamatu kohaselt, siis peate teadma, et seda pole kunagi juhtunud, ilma et Jumal neid poleks gruppidesse jaganud ja üksteisega võitlema pannud.““ (Ibn Majah)

Ali ibn Abi Talib (رضي اﷲ عنه) jutustas: „Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Kui mu kogukonnal on 15 tunnust, siis saavad talle osaks katsumused.“ Keegi küsis: „Mis need on, oo Jumala Sõnumitooja?“ Ta vastas: „Kui võite jagatakse vaid rikaste vahel, ilma et vaesed sellest midagi kasu saaksid; kui usaldusest saab teenimisviis; kui zakaati maksmisest saab koorem; kui mees kuuletub oma naisele ja ei kuuletu oma emale ja kohtleb oma sõpra hästi, jättes kõrvale oma isa; kui mošees hääled tõusevad; kui inimeste juht on kõige hullem nende hulgast; kui inimesed kohtlevad meest austusega, sest kardavad halba, mida ta korda saata võib; kui juuakse palju veini; kui mehed kannavad siidi; kui naislauljad ja muusikainstrumendid saavad populaarseks; kui viimased selles kogukonnas neavad esimesi – siis oodaku nad punast tuult või et maa nad alla neelab või et nad muudetakse loomadeks.““ (At-Tirmidhi)

Ali ibn Abi Talib (رضي اﷲ عنه) jutustas: „Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) juhatas meid fažri palves. Kui ta oli lõpetanud, hüüdis üks mees talle: „Millal tuleb Tund?“ Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) noomis teda öeldes: „Ole vagusi!“ Mõne aja pärast tõstis ta oma silmad taeva poole ja ütles: „Ülistatud olgu see, Kes on selle üles tõstnud ja Kes selle eest hoolt kannab!“ Seejärel langetas ta oma pilgu maa suunas ja ütles: „Ülistatud olgu see, Kes on selle maha laotanud ja loonud!“ Seejärel ütles Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم): „Kus on see, kes küsis minult Tunni kohta?“ Mees põlvitas maha ja ütles: „Mina küsisin sinult.“ Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) vastas: „Tund tuleb siis, kui juhid on ahistajad, kui inimesed usuvad tähtedesse ja hülgavad saatuse, kui usalduses saab teenimisviis, kui inimesed annavad vastumeelselt almust, kui hooramine saab levinuks – kui see juhtub, siis teie rahvas hävib.““

Imran ibn Husayn (رضي اﷲ عنه) jutustas: „Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Mõned selle kogukonna liikmed neelab maa alla, mõned muudetakse loomadeks ja mõnesid pommitatakse kividega.“ Üks moslem küsis: „Millal see jutub, oo Jumala Sõnumitooja?“ Ta vastas: „Kui lauljad ja muusikainstrumendid saavad populaarseteks ja juuakse palju alkoholi.“ (At-Tirmidhi)

Allikas: http://www.sunnahonline.com/ilm/unseen/0002.htm (Ibn Kathir), http://www.inter-islam.org/faith/Majorsigns.html#contents