Partneri leidmine
Islamlikku viisi partneri leidmiseks nähakse korraldatud abieluna, kuid see ei tähenda, et islam sunniviisilisi ning ebaõiglaseid abielusid, kus noori tüdrukuid tunduvalt vanematele meestele naitakse, heaks kiidab. Islamis on läänelikud kohtingud ja kurameerimised keelatud. Abielueelsetest intiimsuhetest tuleb hoiduda, selle alla käivad isegi teineteisel käest kinni hoidmine vôi suudlemine. Paar tohib soovi korral teineteisega kohtuda, ent seda järelevalve all.
Tähtis on, et noored naised mõistaksid, et islam on andnud naisele õiguse kas abieluga nõustuda või sellest keelduda. Noored neiud võivad sellises olukorras küll häbelikud olla, ent kui ollakse valikuga väga õnnetu, peab kindlasti oma arvamust avaldama, sest suu kinni hoidmine tähendab nõusolekut.
Abu Huraira (رضي اﷲ عنها) jutustas, et Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Varem abielus olnud naisi ei pea abielu suhtes nõustama ja süütuid noori tüdrukuid ei tohi naida enne, kui neilt on saadud nõusolek.“ Kui temalt küsiti, kuidas nõusolekut märgata, vastas ta, et neitsi nõusoleku märgiks on vaikimine. (Bukhari, Muslim)
Islami traditsioonilises kultuuris valivad vanemad oma lastele abieluks partneri, ent Lääne moslemitel võib selline tugi hoopis puududa, nagu näiteks üksildastel moslemitel, kes siia tööle või õpingutele tulevad, või ka oma kodumaalt põgenevad. Ka uued moslemid, kes on islamisse astunud, ei saa oma mitte-moslemist perele partneri valikul loota. Neil on seega vaja abi oma vendadelt ja õdedelt islamis.
Üksikule, vallalisele ja varem mitte abielus olnud mosleminaisele, kellel puudub perekonna toetus, on vajalik wakil ehk juhendaja. Selleks peab olema keegi, kes on kogukonnas austatud ja aitaks õiget otsust langetada. Juhendaja peab olema aus ning juhinduma neiu heaolust. Lahutatud või lesed võivad islami kohaselt kellegagi nõu pidamata ise oma partneri valida, kuna nad tunnevad juba mehi ja teavad ka, mida kujutab endast abielu.
Parem on siiski olla ettevaatlik ning lasta end headel sõpradel nôustada, eriti kui abielluja on islamis uustulnuk.
Õpetlased on inimese erinevatest olemustest teadlikud. Partneri valikul tuleks silmas pidada, kas kaks inimest, kes mõlemad on küll moslemid, ei ole äkki kooseluks liialt erinevad. Islam ei poolda küll rassilist, klassilist või finantsilist eristamist, kuid tõenäoline on siiski, et kui näiteks kõrgharidusega Saudi printsess, kes on teatud elukvaliteediga harjunud, abiellub algharidust omava Hiina talupojaga, ei pruugi see abielu väga hästi õnnestuda. Samas, erand kinnitab reeglit. Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslaste hulgas oli endiseid orje, kes abiellusid aristokraatidest naistega.
Õpetlased soovitavad siiski naistel abielluda meestega, kellel on sama või kõrgem staatus ühiskonnas, meestel aga naistega, kel on sama või madalam staatus. Seda sellepärast, et perekonna staatuse ühiskonnas määrab reeglina mehe ja mitte naise staatus.
Mis puutub uusmoslemitesse, siis nad on reeglina küll teadlikud islami seadusega ette nähtud võrdsusest, kuid mitte tegelikust olukorrast tänapäeva islamiühiskonnas, kus staatus mängib tihti suurt rolli. Seetôttu on täiesti reaalne võimalus, et need uusmoslemid, avastades oma abikaasa madala või kõrge klassilise staatuse, saavad kultuurišoki.
Samuti juhtub, et uusmoslem abiellub mehega, kelle perekond pole usklik. Neil naistel (või meestel) on väga raske taolist olukorda mõista ning nad kulutavad palju energiat abikaasa perekonna peale.
See on ka üks olulisi põhjuseid, miks värsketel mosleminaistel peaks abielludes kindlasti keegi teadja inimene abiks olema. Hiljem teatud asju avastades võib olla juba liiga hilja.
Läänes elades peame leppima sellega, et mõned abielud on lääneliku iseloomuga ehk „armastusabielud“. Siinkohal ei oleks õige hakata selliste abielude üle kohut môistma. Paljud inimesed läänes – kaasa arvatud moslemid! – ei teagi teistsugust viisi. Kui oleme kogukonna õpetamises nurjunud, ei ole meil ka õigust nende üle kohut mõista. Paljud naised (kuigi kaugeltki mitte kõik!) on saanud moslemiks just tänu oma sõbrale või abikaasale (ka môningad islamisse astunud mehed on seda tänu oma abikaasadele teinud). Meie kohustuseks on neid toetada ning nende igapäevaelu islamiga kooskõlla viia. Paljud on selleks ka valmis. Kui moslemist partner on oma usus kindel ja otsekohene, on paaril suurem võimalus koos usus kasvada ja teineteist täiendada. Kui mees seda ei taha, on naisel temata kindlasti parem. Kuidas iganes olukord ka poleks, mosleminaisele on tema usuõdede toetus alati vajalik.
Abikaasat otsides võib tihti sattuda petiste otsa. Hoiatuseks selliste eest on allolev loetelu:
- Elamisloakütid. Lääne mosleminaised võivad selliste meeste ohvriks langeda, kes on huvitatud rohkem elamisloast, et hiljem kodakondsust taotleda, kui islamlikust abielust. Euroopas sündinud moslemitüdrukud ja nende perekonnad teavad, et kodumaalt meest valides võivad nad pettuse osaks langeda. Ka uusmoslemeid on tihti petetud. Kahjuks tuleb tunnistada, et sellise tõrvatilga tõttu meepotis on migratsiooniamet kõigi moslemite suhtes väga skeptiline. Sellises olukorras on kannatajateks ausate kavatsustega moslemid. Ekstreemseimatel juhtudel kohtlevad elamisloakütid naisi väga halvasti ja hülgavad nad peale elamisloa saamist.
- Sala-polügaamsed. Islamis on mitmenaisepidamine lubatud, aga Läänes mitte. Teisel naisel, kes on vaid islami seaduse järgi abielus, puuduvad Läänes igasugused õigused. Aususe ja õigluse kohaselt peavad mõlemad partnerid nii islami kui ka riigi seaduse järgi abielu sõlmima. Tulevasel pruudil on õigus teada, mitme naisega ta mees abielus on või mitmes naine on ta oma abikaasale, kaasa arvatud mehe võimalikud naised tema kodumaal (siinkohal pöörake tähelepanu elamisloaküttidele). Ka esimene naine peab olema teadlik mehe tulevasest uuest abikaasast. On teada üks juhus, kus mees abiellus kahe lähisugulasega samaaegselt, ilma et naisosapooled oleksid sellest teadlikud olnud. See on aga haram. (Mehele on keelatud abielluda ema ja tütre või samaaegselt kahe õega.) Selles loos, olgu see tõsi või mitte, on moraal: kui tähtis on abielus ikkagi avatus, seda eriti polügaamses abielus.