1. Muharram

Muharram on islamikalendri esimene kuu. See on üks neljast pühast kuust, mille ajal lahingupidamine on keelatud – sellest on muharram saanud ka oma nime (haram – „keelatud“).

Muharramit peetakse ramadaani järel kogu aasta kõige pühamaks kuuks. 10. muharram on veelgi erilisema tähendusega, kuna see on üks sunnas märgitud vabatahtliku paastu päevadest.

Aiša (raa) edastatud hadiithi kohaselt paastus Quraiši hõim juba enne islami ilmumist Mekas muharrami kuu 10. päeval, seega ašura päeval. (Al-Bukhari, Muslim)

Kui Prohvet(saws) kolis ümber Mediinasse, avastas ta, et ka juudid paastusid sel päeval. Ta küsis neilt selle kohta ja nood seletasid, et see on nende jaoks püha päev, kuna sel päeval päästis Jumal prohvet Moosese (as) ja tema rahva, avades neile mere ja seejärel uputades vaarao sõdalased. Prohvet (saws)andis seejärel moslemitele käsu sel päeval paastuda.

See paast jäi kohustuslikuks kuni ajani, mil Jumal tegi kohustuslikuks ramadaanikuu paastu. Kui ramadaanist sai kohustus, muutus ašura päeva paast vabatahtlikuks. Ibn Umar (raa) on edastanud, et Prohvet(saws)ütles: „Kes tahab, see paastugu ja kes tahab, see söögu (sel päeval)” (Al-Bukhari, Muslim)

Kõige parem on paastuda nii muharrami kuu 9. 10. kui ka 11. päeval.

Ibn Abbas (raa) on edastanud, et Prohvet(saws)ütles: „Kui ma järgmisel aastal veel sel ajal elus olen, siis paastun ma 9. (koos 10.-ga).” Kuid Prohvet(saws) suri enne järgmist aastat.

Õpetlased on erinevad paastumisvõimalused pannud järgmisesse paremusjärjestusse:

1) 9., 10. 11. muharram

2) 9. ja 10. muharram

3) 10. ja 11. muharram

4) ainult 10. muharram

Abu Qatada (raa) on edastanud, et Prohvet(saws) ütles: „See paast kustutab eelnenud aasta patud.” (Muslim 1162)

Olulised sündmused:

1. muharram – islamikalendri aasta esimene päev

1. muharram – islami kaliifi Umar in Al-Khattabi (raa) mõrv

10. muharram – ašura päev, mil Jumal päästis Moosese (as) ja ta rahva vaarao sõdalaste käest ja mil moslemid paastuvad vabatahtlikku paastu