Läänemaailma pühad moslemilapse elus

Prohvet (saws) on öelnud: „Igaüks teist on karjus ja igaüks vastutab nende eest, kes tema kaitse alla on usaldatud. Mees on karjus ja vastutab nende eest, kes ta kaitse all on. Naine on karjus oma mehe majas ja vastutab nende eest, kes ta kaitse all on.“ (Al-Bukhari, Muslim)

Avastasin ühe noore ameeriklannast moslemi blogist järgmise loo (mugandatud tõlge):

„Oli päev enne Halloweeni ja meie mošee pühapäevakooli direktor küsis nooremate laste käest, kas nad seda tähistavad. Vastuseks noogutas terve rida lapsi, samal ajal erutusest niheledes, kui nad käed üles tõstsid ja neid vibutasid. Direktor raputas pead ja ütles kurjalt: „Ei! Meie ei tähista Halloweeni, see on haram!!! Miks seda üldse tähistada?! Üks julge laps vastas: „Sest siis saab kommi! Me tahame kommi saada!“ Selle peale oli direktor hetke vait, siis lausus: „Kui tahate kommi, minge oma vanemate juurde, küsige neilt raha ja ostke poest kommi.“ Oli naerupahvakuid, pettunud nägusid ja … läksime palvusele. See oligi kõik. Keegi ei rääkinud sellest, mida Halloween endast kujutab, kust see pärit on; keegi ei võrrelnud seda kommet meie usuga. Palju parem ja konstruktiivsem oleks olnud lastele selgitada, mis Halloween on ja miks peaksime just oma usu üle uhked olema ja seda praktiseerima, selle asemel et teisi jäljendada. Kas me tõesti arvame, et sellest piisab, kui ütleme lastele „ ei“ ja probleem lihtsalt haihtub? Kas meil on vanematena ikka õigus lihtsalt keelata ja mitte selgitada, miks ei tohi juua, kohtingutel käia, narkootikume võtta, hasartmänge mängida jne? …“

Tõesti, tihti on nii, et keelame oma lastele midagi, aga ei selgita. Meil, kes me Euroopas moslemilapsi kasvatame, on mitte-islami pühad kujunenud tihti lausa tabuteemaks – ei puutu, muidu läheb veel haisema. Aga sellest peaks kindlasti rääkima. Et kuhu me tõmbame siis selle joone, millest edasi me juba enam ei astu?

Kõigepealt on minu meelest oluline selgeks mõelda, millega üldse tegemist on ja mis on meie valikud. Millega meil tuleb siin „rinda pista“? Jõulude, lihavõttepühade, kadri- ja mardipäeva (nüüd juba ka Halloweeni) uue aasta ja jaanipäevaga? Kas me tähistame sünnipäeva? Aga Eesti Vabariigi aastapäeva? Mis on meile islamis keelatud? Teiste usupühad? Aga kas jõulud on Euroopa kõige ateistlikumas riigis Eestis usupühad? Või on need paganlik jäänuk, mida ka tähistada ei tohiks? Või on see kohalik kultuur nagu sünnipäevad, vabariigi aastapäev jne, mida paljude õpetlaste arvamuse kohaselt on täitsa lubatud tähistada, seni kuni see tähistamine islami seadusega vastuollu ei lähe (alkoholi ja sealiha tarbimine, meeste ja naiste liigne segunemine, ebasündsad riided jmt)?

Lõppkokkuvõttes on igaüks ise oma pere „karjane“ ja võtab ise otsuse vastu, aga kindlasti ei tohiks me lihtsalt silma kinni pigistada ja lasta asjadel omasoodu kulgeda; end nurka peita ja oodata, kui pühadeaeg mööda saab.

Mis valikuid meil siis on? On moslemitest vanemaid, kes eelistavad end kõigist läänemaailma pühadest täielikult välja lõigata ja sellest karavanist ka oma lapsed eemal hoida. Neil on õigus – see on kõige kindlam! Aga kas alati ka kõige mõistlikum? Oleneb olukorrast. Juhul kui elatakse mitte-moslemitest perekonnaliikmetest kaugel ja lapsed käivad islamikoolis (näiteks Iirimaal, Belgias, Prantsusmaal), ei ole see sugugi keeruline ja sellisel juhul oleks nende pühade tähistamine tõesti juba nagu perekonda importimine. Olen nõus – parem vältida. Samas ei tohi sellise valiku teinud vanemad teemat ignoreerida ja peaksid siiski oma lastele selgitama, mis nende pühade taga on, kes neid tähistavad, mis selle asja mõte on jne. Ja soovitavalt mitte kirudes ja maha tehes, sest lapsed peavad siiski elama koos samas ühiskonnas lastega, kes neid pühi tähistavad ja kelle jaoks neil on suurem tähendus.

On ka moslemitest vanemaid, kes end läänelikest pühadest täiesti ära lõigata ei saa, sest nad suhtlevad pidevalt väga lähedalt oma mitte-moslemitest perekonnaliikmetega ja ei soovi neid haavata. Või siis ei lase mitte-moslemitest perekonnaliikmed end sellest häirida, et moslem sünnipäeva ei pea – tulevad ikka kohale õnnitlema (ja siis on väga piinlik, kui pole neile midagi pakkuda), või jõule ei tähista – teevad ikka kingitusi (ja nendest keelduda oleks väga ebaviisakas ja solvav). Meil Eestis pole ka islamikoole ega -lasteaedu, seega käivad lapsed teiste lastega õppimas-mängimas ja puutuvad tahes tahtmata kogu selle „kaadervärgiga“ kokku. Heakene küll, jõulupeole võib ju alati mitte minna, aga lasteaedades hakkavad päkapikud käima juba detsembri algusest ja kogu jõulumuinasjuttki hakkab juba päris vara end vestma. Ei saa ju moslemist laps terve detsembri ja mõnikord osa novembritki kodus istuda. Mida siis teha? Eks kõige parem oleks vast nii palju kui vähegi võimalik mitte kaasa teha, aga seal, kus tõesti on küsimuses kalli sugulase kingist keeldumisega solvamine, tuleks omad arvutused mõttes teha ja mõelda, et mis on antud juhul kõige tähtsam. Minu isiklik kalkulatsioon näitab, et selgitan oma seisukohta ja tänan kingi eest.

Väga oluline on ka näiteks jõulupühade puhul see, kas konverdi pere on usklikud või mitte. Kristlikke pühi moslemid ei tähista. Paganate omi (NB! 24. detsember tegelikult päikesejumala Apollo sünnipäev ehk talvine pööripäev) samuti mitte. Aga kui küsimuses on vaid pisike perekondlik õhtusöök ateistidest vanemate meeleheaks (mida on ju alati võimalik ka mõned päevad ette või taha nihutada!), siis mina isiklikult selles küsimuses vaidlema ei hakka. Aga nagu ennist juba ütlesin – eks kõik sõltu paljuski konkreetsest olukorrast ja valikute olulisusest.

Ja lapsed? Minu lapsed veel koolis ei käi. Lasteaias küll ja jõulutrall hakkas neil seal juba peale. Terveks detsembriks ma oma lapsi sellepärast koju ei jäta. Küll aga vaatan ma asjale positiivsest küljest ja mõtlen, et küllap see aeg on üks hea võimalus lastega juttu teha sellest, mis on „meie“ ja mis „nende“ pühad ja miks. Õpetajad lasteaias aitavad ju kaasa – ühe poole selgitustööst teevad nemad, teise poole selgitan juurde mina. Oleks ju ennekuulmatu kui minu lapsed, kes Eestis elavad, ei teakski, mis on jõulud, kes päkapikud või jõuluvana. Minu, kui vanema, ülesanne aga on siis neile selgitada, mida meie usk selle kohta ütleb. Ja nagu enne juba mainitud sai, siis v i i s a k a l t!

Loomulikult on ka selliseid moslemitest vanemaid, kes mitte lihtsalt ei lase oma lastel kõigest trallist alati osa võtta, vaid teevad seda hea meelega ka ise, ilma kunagi lastele selgitamata, mis kõige selle taga on või mis meie usu nõuded selles osas on. Seda lähenemist pean mina isiklikult valeks ja vastutustundetuks. Sest kui juba olla moslem, siis ikka nii, et seadust ka järgida.Lõpetuseks ütleksin veel, et siia said kirja minu isiklikud mõtted antud teemal. Nendega võib nõustuda või mitte nõustuda. Meil kõigil on lõppkokkuvõttes siiski vaba voli ja tahe.

Ideekild: http://justnes.wordpress.com