Meeste arvamus džihaadist
Islamist rääkides on džihaad tihti selleks teemaks, mis toob endaga kaasa väga palju vastakaid arvamusi. Ma usun, et see on ka üks põhjustest, miks peetakse islamit vägivaldseks religiooniks (omamata täit informatsiooni). Paljud arvavad, et on olemas ainult sõjaline džihaad ja nimetavad seda sellepärast ka eesti keeles „pühaks sõjaks”. Nad ei tea, et eksisteerib ka relvadeta džihaad. Kui palju on meie endi muslimid teadlikud džihaadist ja kui sõjakad/rahumeelsed nad on – seda proovisingi ma selle küsitlusega Tallinna mošee meeste seas järele uurida.
Aivar
1)Mida sa arvad džihaadist?
On olemas kaht sorti džihaadi: suur džihaad ja väike džihaad. Suur džihaad on võitlus iseendaga. Sinna alla kuulub pattudest hoidumine, paastumine ja kõik muu püüdlemine islamlike väärtuste poole. Suurest džihaadist parim džihaad on hadž.
Prohveti naine Aisha (رضي اﷲ عنها) küsis: „Oo, Jumala Sõnumitooja, me näeme džihaadi kui parimat kõigist tegudest. Nii et kas me võime sellega ühineda?’’ Ta (prohvet) vastas: „Parim džihaad on Jumala poolt vastu võetud hadž (palverännak Mekasse).“ (Sahih Bukhari 4:52:43)
Väike džihaad on võitlus teistega. Aga see ei pea üldse tähendama relvade kasutamist. Kui võimalik, siis saab džihaadi pidada sõnade, meedia, kirjanduse jne kaudu. Aga kui tõesti muslimeid rünnatakse, siis on lubatud ka relvade kasutamine, pidades samal ajal silmas, et piire ei ületataks (kui vaenlane soovib rahu, siis me peame seda pakkuma, me ei tohi rünnata inimesi, kes meile halba ei soovi jne).
___
Džihaadi ei saa teha enne, kui riigijuht vastavat korraldust ei ole andnud. Aga on olemas ka teistsugune džihaad, mida saab teha palvetades, kui on rasked ajad ning hoiduda vigade tegemisest. See on samuti džihaad. Selle kohta olen kuulnud ka hadiithi, mis räägib džihaadi liikidest. Me saame teha džihaadi ka võitlejaid rahaliselt toetades ja haavatuid aidates.
___
Mina arvan, et me võime džihaadis osaleda, aga mitte sõda pidada. Sest kui sa teed inimestele midagi kasulikku, siis see on samuti džihaad. Kui õpetad neid Koraani lugema, palvetama või wudut tegema, siis ka see on džihaad. Kui aitad uskmatuid, pimedaid või kodutuid, siis see on ka džihaad – sest sa teed seda oma ajast, mil võiksid hoopis puhata või muude asjadega tegeleda.
Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) ajal oli palju sõdu uskmatute vastu, sest uskmatud tahtsid uusi muslimeid rünnata. Sel juhul oli relvadega džihaad lubatud. Aga see, mis toimub tänapäeval (näiteks Al-Qaeda rühmitus), ei ole islamis lubatud. Me ei tohi uskmatuid rünnata. Islam usub, et kõik inimesed peavad elama rahus. Me ei tohi rünnata Venemaad või Ameerikat, isegi kui neid vihatakse. Koraan ütleb sama. Aga tapmine enesekaitseks on lubatud. Kui keegi tapab sinu sõbra või koera, siis sul on võimalus talle andeks anda, kui see oli tahtmatu tegu. Aga sinu õigus on talle ka sama teoga vastata – kuid sul on võimalus talle andestada – ja Jumal armastab sind rohkem, kui sa andestad (võtad vastu sulle kahju teinud isiku vabandused või pakutud hüvitise).
___
Džihaad on kōrgeim tase usus. Suurt džihaadi peab täitma iga muslim. See tähendab võitlust oma kirgede, nõrkuste ja kiusatuste vastu.
___
Ma usun, et suurim džihaad on enda kontrollimine ja hoidumine seitsmest suurimast patust: ebajumala kummardamine, hasartmängud, hooramine, mõrv, must maagia ja kõrges eas vanemate hooletusse jätmine. Selline džihaad on maailmas suurim ja kaitseb meid niimoodi kõigest halvast. Elu on siis kerge ja tervis on ka hea.
___
Džihaadil on mitu erinevat külge:
1) Jumala armastamine üle kõige muu. Sest eriti muslimist konverdile on raske armastada Jumalat rohkem kui näiteks oma naist, oma vara või oma elu.
„Oo, teie, kes te usute, äre võtke oma isasid või oma vendi enda liitlasteks, kui nad eelistavad ebausku usule. Ja kes iganes teeb seda teie hulgast, see on see, kes käitub valesti.’’ (Koraan 9:23);
2) Vanemate ja ühiskonna surve vastu võitlemine, kui nood on islami vastu.
„Ära kuuletu usu hülgajatele, vaid võitle sellega (st Koraaniga) nende vastu suure püüdlusega[1].“ (25:52);
3) Kindlalt õigel teel püsimine;
4) Heade tegude poole püüdlemine;
5) Islami sõnumi edastamiseks julguse omamine.
„Kes on parem kõnes kui see, kes kutsub teisi Jumala teele, töötab õiglaselt ja kuulutab, et ta on üks muslimitest.’’ (41:33);
6) Islami ja ühiskonna kaitsmine.
„Võitle Jumala nimel nende vastu, kes võitlevad sinu vastu. Aga ära ületa piire. Tõesti, Jumalale ei meeldi liialdajad.’’ (2:190);
7) Liitlaste aitamine, isegi siis kui nad ei ole muslimid;
8) Reeturite karistamine.
„Kui sa kardad mingi grupi poolt reetlikkust, siis lõpeta leping nendega õiglasel viisil. Tõesti, Jumal ei armasta reetureid!’’ (8:58);
9) Kaitseks valmisolek.
„Sulle on määratud võidelda, aga see ei meeldi sulle. Võib juhtuda, et sulle ei meeldi asi, mis on sinu jaoks kasulik, ja võib juhtuda, et sulle meeldib asi, mis on sinu jaoks kahjulik. Ja Jumal teab ja sina mitte.’’ (2:216);
10) Vabaduse saavutamine, et islami sõnumit edasi anda.
„Võitle uskmatute vastu oma käte ja keele abil.’’ (Sahih Ibn Hibban 4708);
11) Inimeste türanniast vabastamine.
„Ja mis on sinu põhjus, et sa ei võitle Jumala nimel, et kaitsta neid nõrku ja rõhutud mehi, naisi ja lapsi, kes nutavad: „Isand, päästa meid siit linnast, mille elanikud on rõhujad, ja saada meile enda juurest kaitsja ja saada meile enda juurest abistaja!’’ (4:75).
Kokkuvõtteks tähendab džihaad Jumala teel kurjade mõtete, kuritegude, ühiskonna ja selle liikmete vastase agressiooni vastu võitlemist ja püüdlusi. Siiski ei tähenda džihaad üksikisiku või rahvusliku võimu, au, rikkuse, kuulsuse või austuse poole püüdlemist.
2)Kas ja kuidas sa ise oled valmis džihaadis osalema (või juba osaledki)?
Ma ise osalen džihaadis niimoodi, et püüan hoiduda pattudest ja pürgin islamlike väärtuste poole. Ehk siis osalen suures džihaadis. Väikesest džihaadist võtan osa ainult sõnade abil, kaitstes ja levitades islami sõnumit. Ma teen seda sõnade abil kuna ma ei poolda sõda. Kui aga tõesti mind või minu sõpru ja tuttavaid rünnataks meie usu pärast, siis olen küll valmis võimaluste piires ennast ja teisi kaitsma.
___
Jah, muidugi ma teen mingil viisil džihaadi. Varem oli minu elus raske aeg ja mul oli võimalus saada räpast (illegaalset) raha. Aga ma ei võtnud seda vastu. See oli ka džihaad. Kui sul on võimalus võtta haram asju ja sa ei tee, siis see on džihaad.
___
Ma teen nii suurt kui väikest džihaadi, aga parem oleks väikesest džihaadist hoiduda.
___
Püüdlen kõvasti, et tunnistada Loojat, et armastada Teda üle kõige. Püüan anda head eeskuju järgides püha raamatut Koraani ja prohvet Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) sunnat. Teen džihaadi ka enda hinge ja saatana vastu, temale mitte kuuletudes. Teen džihaadi sõnade abil nende vastu, kes väidavad end küll olevat muslimid, aga ei ole seda sisemuses ning kutsun neid ka Jumalat kartma ja ainult Teda teenima. Püüan levitada ka rahu, olla lahke ja õiglane kõigi inimestega, nii muslimite kui mitte-muslimitega. Aitan vaeseid ja abivajajaid Jumala nimel ja võitlen kurjuse, vale käitumise ja ebaõigluse vastu.
___
Ma kuulutasin džihaadi iseendale.
[1] ehk „suure džihaadiga“.