Mis on džihaad?
Sõna žihääd ei tähenda araabia keeles „püha sõda“. See tähendab püüdlus, üritus, pingutus. Šeik Al-Uthaimeen on selgitanud: „See on kolmanda pöördkonna neljatäheline tegusõna žäähädä / južäähidu – žihäädän. See tähendab püüdma, püüdlema, pingutama või üritama, kuid paljud inimesed arvavad ekslikult, et see tähendab „püha sõda“, kuigi see nii ei ole. Selge tõend selleks on Jumala ütlus Koraanis: „Kui nad (kaks) aga püüavad sind panna kummardama midagi, millest sul pole aimu, siis ära kuuletu neile ja kohtle neid (mõlemaid) selles ilmas lahkelt, kuid järgi neid, kes Minu poole pöörduvad …“ (31:15).“
Siin räägib Jumal žihäädist, mida kaks mitte-moslemist vanemat teevad oma moslemist lapsele. Ehk siis kui su mitte-moslemitest vanemad püüavad veenda sind kummardama kedagi Jumala kõrval, siis ära neile kuuletu, kuid sellest hoolimata ole neile siinses elus heaks kaaslaseks, aita neid, austa neid nagu lapse kohus oma vanemate suhtes.
Seega tähendab džihaad araabia keeles palju enamat kui lihtsalt mõõgaga võitlemist, kuigi mõõgaga võitlemine kuulub samuti siia alla, sest džihaad on igasugune püüdlus paremuse poole.
Šeik Fawzaan on õelnud, et see tähendab „püüdlust Jumala teenimisel ja Talle kuuletumisel“. See on aga väga laia tähendusega ning pärineb juba islami-eelsest ajast. Sedasama sõnatüve on näiteks kasutatud Koraanis Moosese (عليه السلام) jutustuses, kus Mooses (عليه السلام) püüdis vaarao meelt muuta ja teda veenda Iisraeli rahvast koju laskma.
Nii Koraanist kui ka hadiithidest võime leida palju erinevad kasutusi araabia verbile žäähädä / južäähidu ja sellest tuletatud nimisõnale žihääd. Siinkohal tooksime välja erinevad alajaotused ja näited:
1. LOOJA TUNNUSTAMINE JA ARMASTAMINE
Inimesele on omane armastada rohkem seda, mida ta võib silmaga näha ja meeltega tunnetada kui seda, mida ta ei näe. Universumi Looja ja Ainujumal on see nähtamatu reaalsus, mida inimene oma silmaga ei näe ja seetõttu võib ignoreerida. Koraan pöördub usklike poole järgmiste sõnadega: „Ütle: „Kui sinu isad, pojad, vennad, kaasad, lähedased, sinu teenitud varandus, kaubandus, mille allakäiku kardad, või elamud, milles rõõmu tunned, on sulle armsamad kui Jumal või tema Sõnumitooja ja Tema nimel püüdlemine, siis oota kuni Jumal toob kuuldavale oma otsuse. Ja Jumal ei juhi neid, kes Tema vastu mässavad.““ (9:24). Inimene peab tõesti selle nimel püüdlema, et panna Jumal kõigist oma armastatutest ettepoole, muuta Ta tähtsamaks kui kõik meie ambitsioonid ja meie endi eludki. Eriti raske on see värskete moslemite jaoks, kuna nemad peavad püüdma sellega hakkama saada oma perekonna, kaaslaste ja ühiskonna kiuste.
2. VANEMATE, KAASLASTE JA ÜHISKONNA SURVELE VASTU SEISMINE
Kui keegi on otsustanud Looja kõigest ettepoole asetada, kohtab ta tihti ülejäänud ühiskonna poolt tugevat survet, millele ei ole kerge vastu panna ja seega on oma pühenduse ja Jumala armastamise säilitamiseks vaja tõsist tahet ja püüdlust rakendada. Kui keegi kuulus varem mingisse teise usku ja seejärel otsustas moslemiks hakata, avaldatakse talle kindlasti oma pere usku tagasipöördumiseks survet, millele ta peab kõigest hingest püüdma vastu seista. Koraanis on kirjas: „Ja ära kuuletu uskmatutele ning püüdle sellega (st Koraaniga) suuresti nende vastu.“ (25:52).
3. JÄRJEKINDLALT SIRGEL TEEL PÜSIMINE
Jumal on Koraanis öelnud: „Siis püüelge Jumalas Talle väärilist püüdlust. Ta on teid välja valinud ja pole teile usus pannud raskusi …“ (22:78) ja „Ja kes püüab, püüab vaid enda jaoks. Tõesti, Jumal on maailmade vajadustest vaba.“ (29:6).
Mis puutub aga nendesse, kes püüavad islami seaduse järgi elada, kuid kelle elu islami vastased keeruliseks muudavad, siis neil soovitatakse rahulikumasse ja tolerantsemasse keskkonda suunduda ja seal edasi püüda Jumala poolt kätte näidetud teel püsida.
„Tõesti neilt, kelle (surma)inglid kaasa võtavad, samal ajal kui nood iseendile kurja teevad, küsivad inglid: „Milles (st mis tingimustes) te olite?“ Nad vastavad: „Me olime maal alla surutud.“ Nad (st inglid) küsivad: „Kas Jumala maa ei olnud piisavalt lai, et sellel ümber asustuda?“ Nende pelgupaik on Põrgu ja see on õudne sihtpunkt.“ (4:97).
„Tõesti, need kes on ümber asustunud ja Jumala teel püüelnud, eeldavad Jumala halastust. Ja Jumal on Andestav, Halastav.“ (2:218).
Jumal paneb usklikud nende usus ja järjekindluses proovile:
„Või kas arvate, et sisenete Paradiisi, kui Jumal ei ole teie hulgast veel välja selgitanud neid, kes teist püüavad ja kes on kannatlikud.“ (3:142).
„Ja Me kindlasti katsume teid läbi millegagi hirmust ja näljast ja vara, hingede või viljade kaotusest, kuid andke head uudised edasi kannatlikele.“ (2:155).
Prohvet Muhammedit (صلى اﷲ عليه وسلم) ja tema klanni boikotiti sotisaalsel ja majanduslikul tasandil kolm aastat, et sundida teda Jumala sõnumist loobuma, kuid ta (صلى اﷲ عليه وسلم) suutis vastu panna ja saavutas viimaks moraalse võidu.
4. JUMALAKARTLIKE TEGUDE NIMEL PÜÜDLEMINE
Jumal on Koraanis öelnud: „Ja need, kes Meie jaoks püüdlevad, need juhatame Me tõesti Oma teedele. Ja tõesti on Jumal heategijatega.“ (29:69).
Kui meie ees on kaks valikut, siis on džihaad valida välja neist parem, nagu järgmine hadiith näitab: Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) abikaasa Aisha (رضي اﷲ عنها) küsis: „Oo Jumala Sõnumitooja, džihaad on üks parimaid tegusid, kas peaksime seda tegema?“ Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) vastas: „Parim džihaad on täiuslik hadž (palverännak).“ (Sahih Al-Bukhari 2784).
Ühel teisel juhul küsis mees Prohvet Muhammedilt (صلى اﷲ عليه وسلم): „Kas peaksin džihaadiga ühinema?“ Ta vastas: „Kas sul on vanemad?“ Mees ütles: „Jah.“ Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) vastas: „Siis püüdle neid teenides.“ (Sahih Al-Bukhari 5972).
Veel üks teine mees küsis Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) käest: „Milline džihaad on parim?“ Ta vastas: „Sõna tõtt türannist valitseja ees!“ (Sunan An-Nasai 4209).
Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Mužäähid (džihaadi tegija) on see, kes püüdleb Jumala nimel iseenda vastu ja muhääžir (emigreeruja) on see, kes hülgab halvad teod ja patud.“ (Sahih Ibn Hibban 4862).
5. JULGUS JA PÜSIVUS JUMALA SÕNUMI EDASTAMISEKS
Koraan jutustab meile paljudest prohvetitest ja headest inimestest, kes Jumala sõnumi inimkonnale edastamise nimel kannatama on pidanud. Näiteks võite vaadata 26:1-190 ja 36:13-32. Koraanis kiidab Jumal eriliselt neid, kes Tema sõnumi edastamise nimel püüelnud on: „Ja kes on kõnes parem kui see, kes kutsub Jumala juurde, teeb häid tegusid ja ütleb: „Tõesti, ma olen moslemite (Jumala tahtele allujate) hulgast.““ (41:33).
Raskes olukorras on vaja tõelist julgust ja meelekindlust, et oma usust kinni hoida ja veel seda ka teistele õpetada. Koraanis on kirjas: „Usklikud on vaid need, kes usuvad Jumalasse ja Tema Sõnumitoojasse ja ei kahtle vaid püüdlevad Jumala teel oma vara ja eludega. Tõesti, nemad on tõesed.“ (49:15).
6. ISLAMI JA KOGUKONNA KAITSMINE
Koraanis on kirjas: „Luba (võitlemiseks) on antud neile, kelle vastu võideldakse, sest neile on kurja tehtud. Ja tõesti on Jumal nende võidu suhtes pädev. (Nad on) need, kes on ilma mingi õiguseta oma kodudest välja visatud vaid sellepärast, et nad ütlevad „Meie Isand on Jumal“ …“ (22:39-40).
Koraan lubab võitlemist islami ja moslemite kaitsmise eesmärgil. Siia alla käib nii enesekaitse kui ka oma pere ja vara kaitse. Varased moslemid võitlesid Prohvet Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) kõrval neid ahistavate Quraiši paganate vastu, kes kogusid Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) lömastamiseks suuri armeesid. Seega võitlesid moslemid, et kaitsta oma elusid, peresid, õigusi, tervet kogukonda.
7. MITTE-MOSLEMITEST LIITLASTE ABISTAMINE
Prohvet Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) elu lõpupoole sai Banu Khuzaah hõim tema liitlaseks. Nad elasid Meka lähistel, mis oli Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) enda hõimu – Quraiši – võimu all. Quraiši hõimu liitlane Banu Bakri hõim ründas mõnede Quraiši hõimu liikmete toetusel Banu Khuzaah hõimu, kes omakorda kutsus Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) appi neid Quraiši hõimu eest kaitsma. Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) organiseeriski kampaania quraišide vastu, mille tulemusena vallutati Meka ilma igasuguse lahingutegevuseta.
8. REETURITE KARISTAMINE
Jumal käsib moslemeid Koraanis: „Kui kardad (on põhjust karta) mõnelt rahvalt reetlikkust, siis viska neile (leping) tagasi (et oleksite) võrdsetel positisoonidel (st mõlemad teavad, mida teiselt oodata). Tõesti, Jumal ei armasta reetureid.“ (8:58).
Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) korraldas mitmeid rünnakuid, et reetureid nende positsioonidelt kukutada. Tal oli liiduleping mitmete juudi hõimudega, kuid osad neist osutusid reeturlikeks. Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) korraldas neile selle eest karistuskampaania, mille tulemusena nad Mediinast ja selle ümbrusest minema aeti.
9. ENNETAV KAITSE
Väga raske on rahvast võitluseks mobiliseerida, kui vaenlane ei ole veel nende kodudesse tunginud. Siiski tuleb neil, kelle ülesandeks on maa ja rahva kaitsmine, vahel ka ette mõelda ja inimeste halvimast säästmiseks probleeme ennetada.
Prohvet Muhammedil (صلى اﷲ عليه وسلم) oli kohustus oma rahvast ja usku kaitsta. Seega, kui temani jõudis teave selle kohta, et vaenlased on rünnakuks piirile kogunenud, andis ta neile ennetava löögi, hävitas nende jõu ja ajas nad laiali enne, kui nad tsiviilelanikeni jõudsid.
Jumal on Koraanis käskinud: „Võitlemine on teile kohustuseks pandud, samal ajal kui see on teile vastik. Aga võib-olla vihkate midagi, kuid see on teile hea ja võib-olla armastate midagi, kuid see on teile halb. Ja Jumal teab, samas kui te ei tea.“ (2:216).
10. VABADUS ISLAMIST RÄÄKIMISEKS, HARIDUSEKS JA AVALIKULT ISLAMI ÕPETAMISEKS
Koraanis on kirjas: „Nad küsivad sult pühade kuude kohta, võitlemise kohta (neil kuudel). Ütle: „Võitlemine nendel (kuudel) on suur (patt), kuid Jumala teelt kõrvale juhtimine ja sõnakuulmatus Temale ja Al-Masžid Al-Haram(i pääsemise keelamine) ja selle rahva sealt välja viskamine on Jumala (meelest) suurem (patt). Ja fitna on suurem (patt) kui tapmine.“ Ja nad jätkavad teie vastu võitlemist kuni nad teid teie usust ära pööravad, kui saavad …“ (2:217) ja „… ja need, kes end türannia vastu kaitsevad.“ (42:39).
Selle vabaduse saavutamiseks ütles Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم): „Püüelge uskmatute vastu oma käte ja keeltega.“ (Sahih Ibn Hibban 4708). Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) enda elu oli täis püüdlusi vabaduse saavutamiseks, et tal oleks võimalik islami sõnumit edastada. Mekas kasutas ta vaid vägivallatuid meetodeid, samal ajal kui Mediina ajastul andis Jumal talle viimaks loa ka mekalaste vastu relvad tõsta kui vaja.
11. INIMESTE VABASTAMINE TÜRANNIAST
Jumal hoiatab moslemeid Koraanis: „Mis teil on, et te ei võitle Jumala teel rõhutud meeste, naiste ja laste eest, kes ütlevad: „Meie Isand, vii meid sellest rõhuva rahva linnast välja ja määra meile Enda juurest kaitsja ja määra meile Enda juurest abiline.““ (4:75).
Prohvet Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) misjon oli inimesed türanniast ja ahistava ning ebaõiglase süsteemi ikkest vabastada. Kui inimesed olid vabaks saanud, võisid nad valida islami või muu tee. Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslased jätkasid tema jalajälgedes ja käisid türanniseeritutel abis. Näiteks kutsusid Hispaania ahistatud alamad mitmeid kordi naaberriikide moslemeid appi, kuni viimaks moslemid läksid ja Hispaania türannidest vabastasid. Kuni Andaluusia moslemite kontrolli all oli, tohtisid nii kristlased kui ka juudid seal vabalt oma usku praktiseerida.
On edastatud, et peale Süüria ja Iraagi vabastamist ütlesid sealse Himsi kristluse esindajad moslemitele: „Meile meeldib teie valitsus ja õiglus palju rohkem kui see ahistamine ja türannia, mille all me elanud oleme.“ Süüriat valitsesid eelnevalt Rooma kristlased, Iraaki aga zoroastrialastest pärslased.
KAS ISLAM LEVIS MÕÕGA- JA PÜSSIJÕUL?
Ühemõtteline ja kindel vastus on – ei! Koraanis on kirjas: „Usus ei ole sundust. Tõesti, õige tee on vale kõrval selge …“ (2:256). Inimestele islami peale sundimine ei ole mitte džihaad vaid kuritegu, mis on seadusega karistatav. Usk on igaühe südame ja hinge küsimus, seega ei ole võimalik seda kellelegi peale suruda.
Kokkuvõtteks võib öelda, et džihaad ei ole mitte püha sõda uskmatute vastu, kus neid võib valimatult nottida, vaid igasugune püüdlus Jumala teel halbade tegude, sõnade ja mõtete vastu; nii isiku, pere, ühiskonna kui ka riigi kaitse agressiooni eest. Džihaad ei ole süütute tsiviilelanike või laste tapmine, poliitilistel eesmärkidel oma võimu- või maa-ala laiendamine, oma aujärje kindlustamine, rikastumine jmt.
Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „(Kirja)sulega peetav džihaad on kõrgem mõõgaga peetavast džihaadist, aga kõige kõrgem džihaad on inimese võitlus endas peituva kurja vastu.“ Seega anna endast parim Jumala teenimisel ja armastamisel, näita head eeskuju ja ela Koraani ja sunna õpetuse kohaselt. Kuuluta džihaad oma hinge vastu, et saatan selle üle võimust ei võtaks; tee keelega džihaadi kahepalgeliste vastu, kes ütlevad end olevat moslemid, kuid teevad moslemeid häbistavaid tegusid; õpeta moslemitele nende usku; levita inimeste seas rahu; ole kõigi suhtes lahke ja õiglane, olgu nad siis moslemid või mitte-moslemid; aita Jumala nimel vaeseid ja hädasolijaid; võitle kurja, halbade tegude ja ebaõigluse vastu.
Allikad: http://www.salafitalk.net/st/printthread.cfm?Forum=26&Topic=11308, http://muttaqun.com/jihad.html