Sõna haram tähendab araabia keeles „keelatud, illlegaalne“, seega on haram toiduaine või jook selline, mis on moslemitele keelatud.

Moslemitel on keelatud süüa sealiha, veretooteid, midagi, mis on ohverdatud ebajumalale, sellise looma liha, mis on surnud enne reeglitekohast tapmist (ükskõik, kas kägistatud, tugevast löögist, kukkumisest, sarvelöögist, elektrišokist, püssikuulist, gaasist, mürgisüstist vm) (Koraan 2:173, 5:3), eesliliha (Al-Bukhari: köide 7, raamat 67, nr 434), liha söövaid loomi (st neid, kellel on kihvad murdmiseks, näiteks hunt, koer, lõvi jne) (Al-Bukhari: köide 7, raamat 67, nr 438), röövlinde (st neid, kellel on küünised) (Muslim: raamat 21, nr 4752) ja kõiki muid selliseid loomi, mis võivad söömisel meile kahju teha (näiteks rotid, mis võivad edasi anda haigusi, igasugused mürkmaod jne) (4:29, 2:195).

Sea keeluga seoses on keelatud süüa ka kõike, kus võib olla sees veidigi siga (kuna islami seaduse järgi on keelatud ka need toidud, kus on sees killuke keelatut), st asju, mis sisaldavad searasva või on tehtud seakontidest (näiteks želatiini puhul tuleb paljudes toitudes jälgida, et seda ei oleks, kuna tihti tehakse seda seast) - Eestis on enamuse jogurtite paksendajaks želatiin, samas võib leida maitsestatud hapupiimasid, mis ei ole želatiiniga. Kui moslem soovib kindlasti jogurtit süüa, peaks ta tootja käest uurima, kas kasutatakse loomset või keemilist želatiini. Keelatud on ka sellised tooted, kus on kasutatud taimsete rasvade asemel loomseid rasvu, kuna väga suure tõenäosusega on tegemist loomadega, mida moslem süüa ei tohiks (n: küpsised, juustud, tanguvorst jne).

On selge, et sealiha, veri ja vabasurma surnud looma liha hügieenilistel põhjustel keelatud on. Islami printsiip on selge - inimest peab kahjustuse eest kaitsma.

Islam keelab ka loomaliha, kelle tapmise juures pole Allah nime nimetatud või mõni muu nimi nimetatud on. Islamis õpetatakse õiget loomatapmise meetodit - veri peab kehast täielikult välajavoolanud olema, kuna veri kannab endas suurema osa mürkaineid.

Islam keelab süüa ka küünistega kiskjaid ja röövlinde. Allah ütleb Püha Koraanis - " Keelatud on teile laibad, veri ja sealiha ja see mille tapmise juures Allah nime pole lausutud, kägistatud, tapetud, hinge heitnud, torgatud ja kust metsloomad järanud on – väljaarvatud selle, mille te ise olete tapnud - ja keelatud on loomad ohvrialtaril tapetud ..."

Moslem ei tohi juua mingit alkoholi (5:90, 2:219) ega tarbida muid uimastavaid ning sõltuvust tekitavaid aineid (narkootikumid, suitsetamine jm), st peaks hoiduma kõigest, mis tervist kahjustab (4:29, 2:195). Selliseid asju, mida on tehtud alkoholiga (näiteks paljudes kommides) ei tohiks samuti süüa, kuna kõike, milles on harami (keelatut) sees, peetakse samuti haramiks (Al-Musnad: 2/91, 167, 179; 3/343).

Isegi juba teadus tõendab veini halvast mõjust inimesele, siiski ei kuuletu inimene sellele, mida teadus neid õpetab. Paljud inimesed teavad veini halvast mõjust maole ja südamele, ent siiski jäävad nad päeval ja öösel veini jooma. Tegelikult on aga inimene pigem valmis Jumalale kuuletuma, kui teadusele.
Sajad miljonid moslemid, kes veel iialgi pole lugenud veini efektist ja mõningad neist ei oska üldse lugeda, ent siiski pole nad oma elu jooksul tilkagi veini joonud. Ja seda juba islami ilmutamise hetkest, 14 sajandit tagasi. Jällegi on islamis see seisukoht: kõik inimese eluaspektid peavad korraldatud olema ja kui kusagil üks puudus on, on sellel kogu tema elu üle suur mõju. Islamis on üks tilk veini niisamamoodi keelatud, kui kogu klaasigi. Islami printsiip on seega: kui suur kogus joogis uimastav on, siis on väike osagi sellest joogist keelatud. Põhjus selleks on lihtne: suured kogused koosnevad enamuses väikestest osadest. Kui inimene kord natuke veini joob, on raske ette kujutada, millal ta sellega lõpetab või kui kaugele see läheb. Iga korraldus islamis on mõttega inimest aidata, talle õnne kinkida, tema füüsist ja vaimu kaitsta ning seda endaga, Jumalaga, teiste inimestega, maailmaga tema ümber, tema pereeluga harmooniasse viia.

Viimaks tuleks ka mainida, et islam iseaduse järgi muutub kõik haram halaliks, kui tegemist on ekstreemse olukorraga, kus moslemil tuleb valida harami või näljasurma vahel (5:3). Näiteks, kui moslem on olukorras, kus ei ole süüa midagi muud peale sealiha ning juua midagi muud peale alkoholi ning nendest keeldumisel ähvardab teda surm, peab ta neid sööma ja jooma, aga seda vaid minimaalsel hulgal.