Islam ja teadus
Islam õpetab inimest oma intelligentsi ja tähelepanuvõimet kasutama. Kindlasti pole juhus, et Jumal kõige esimese ilmutusena Muhammedile (saws) läbi ingel Gabrieli saatis just järgnevad sõnad: „Iqra bismi rabbik alladhi khalaqa …“ (96:1) – „Õpi/loe/retsiteeri oma Isanda nimel, kes on loonud …“. Seega kõige esimeseks käsuks moslemitele ei ole mitte palvetamine, paastumine või palverännak vaid hoopis igasugune enesetäiendamine. Meie Looja tahab, et uuriksime meid ümbritsevat maailma ning õpiksime seeläbi tundma oma Isanda vägevust, kuna mitte keegi teine peale Tema ei oleks suuteline nii täiuslikku „kellavärki“, nagu seda on maailm, looma.
Eurooplased on harjunud mõttega, mille kohaselt usk ja teadus kokku käia ei saa. Selle eelarvamuse on neile sisse harjutanud „pime keskaeg“, kus kõike valitses kirik ja teadus mandus. Islamis käivad aga usk ja teadus käsikäes – ei saa olla üht ilma teiseta ja vastupidi.
Varajaste islami vallutuste käigus, mida juhtis põhiliselt Khalid ibn Al-Walid, vallutasid moslemid hiiglasliku Pärsia impeeriumi, ja rohkem kui poole Bütsantsist, lükates nii islami impeeriumi piirid üle Lähis-Ida Kesk-Aasiasse ja Põhja-Aafrikasse ja laiendades neid hiljem edasi India subkontinendile, Itaaliasse ja Ibeeria poolsaarele. Islami tsivilisatsioon sai seega pärandiks kaasa vana Lähis-Ida, Pärsia, Kreeka ja India teadmistepagasi ja oskused.
Mõne aasta jooksul peale islami leviku algust puhkesid õitsele suured tsivilisatsioonid ja ülikoolid. Ida ja lääne ideede ja uute ning vanade mõttesuundade süntees tõid kaasa suured edusammud meditsiinis, matemaatikas, füüsikas, astronoomias, geograafias, arhitektuuris, kunstis, kirjanduses ja ajaloos. Mitmed olulised süsteemid, nagu algebra, araabia numbrid ja nulli mõiste (ülioluline matemaatika edenemiseks), toodi keskaegsesse Euroopasse moslemimaalimast. Keerulised instrumendid, mis tegid võimalikuks keskaegse Euroopa avastusreisid, nagu näiteks astrolaab, kvadrant ja head navigeerimiskaardid, töötasid samuti välja moslemid.
Peale 800 aastat Hispaania valitsemist on moslemid ka sinna jätnud väga sügava jälje – 15% kogu hispaania keele sõnavarast on araabia päritolu; seal hulgas enamus antud sõnavarast kuulub põllumajanduse, meditsiini ja muude teaduste valdkonda.
Teadus on islamimaailma suurim panus modernsesse maailma. Aga mida täpsemalt on islamimaailma teaduse areng meie ellu lisanud? Kõigest muidugi juttu teha ei jõua, kuid püüame vähemasti asjast aimugi saada, piiludes islami teadusemaailma ukse vahelt vaikselt sisse.