Naise õigused oma mehe üle
Ka abielus rõhub islam naiste ja meeste võrdsusele. Koraan räägib abielust kui kahe poole – mehe ja naise – ühendusest ühiskonnas. Abielu mõtteks on peale järeltulijate saamise ka armastus, halastus, vastastikune austus, õiglus, emotsionaalne heaolu ja vaimne harmoonia.
„Ja üheks Tema märkidest on, et Ta lõi teile teist endist kaasad, et võiksite neist lohutust leida ja Ta lõi teie vahele südamlikkuse ja halastuse. Kindlasti on selles märgid inimeste jaoks, kes mõtisklevad.“ (30:21)
See värss on väga oluline, kuna määrab ära suhte mehe ja naise vahel. Nende vahekord ei ole mitte vaid seksuaalne, vaid sinna kuuluvad ka armastus, üksteise hoidmine, hoolimine ja austus.
Koraan rõhutab tugevalt käitumise ja inimsuhete juhiseid, mis aitavad kaasa perekonna heaolule ja säilitamisele. Naise roll perekonnas on ülimalt tähtis, sest just naine on see, kes kasvatab järgmise põlvkonna moslemeid. Naise roll emana on oma lapsi harida ja kasvatada. Selle tulemused on väga kaugeleulatuvad, määrates ära moslemite uute põlvkondade käitumise, iseloomu ja suhtumise.
Islami seadus keelab naiste vägisi mehele panemise. Abieluks on vaja nii mehe kui ka naise nõusolekut. Kuigi traditsionaalselt mängib perekond tütrele või pojale kaasa valimises suurt rolli, jääb lõplik otsus siiski tütrele või pojale endale.
Ibn Abbas (raa) jutustas, et üks naine tuli Prohveti (saws) juurde ja ütles, et ta isa oli ta ilma tema nõusolekuta mehele pannud. Prohvet (saws) andis talle õiguse kas edasi abiellu jääda või abielu tühistada.
Islami ajaloo jooksul on palju diskuteeritud järgmise värsi üle:
„Lahutatud naised jäävad ootele kolmeks kuuks ja neile ei ole legaalne varjata seda, mis Jumal on nende üsas loonud, kui nad usuvad Jumalasse ja Viimsesse Päeva. Ja nende abikaasadel on rohkem õigust neid sel ajal tagasi võtta, kui nad soovivad lepitust. Ja neil on sarnaselt õigus sellele, mida ka neilt eeldatakse, vastavalt mõistlikkusele. Kuid mehed on (vastutuselt ja otsustamises) aste nendest kõrgemal. Ja Jumal on Võimas ja Tark.“ (2:228)
Seda värssi on väga erinevalt interpreteeritud. Mõned näevad erinevust intelligentsustasemes, teised üldist üleolekut. Väga paljud islami õpetlased on aga märkinud, et antud astme puhul on tegemist qiwamaga ehk perekonna ülalpidamisega, mille kohustus kuulub islami seaduse järgi mehele. Seetõttu on mees ka majanduslikus mõttes naisest „astme võrra kõrgemal“ ja sellel ei ole midagi intelligentsuse või kõrgema staatusega pistmist.
Teine palju vaidlusi tekitanud värss räägib mehe abielust kahe, kolme või nelja naisega:
„Ja kui te kardate, et ei suuda orbudega õiglaselt käituda, siis abielluge naistega, kes teile meeldivad – kahe, kolme või neljaga; kuid kui kardate, et ei suuda (nendega) õiglaselt käituda, siis vaid ühega või oma parema käe omandiga. See on lähem vältimaks ebaõiglust.“ (4:3)
Värsis on juttu orbudest, kuna see ilmutati peale Uhudi lahingut, mis jättis palju mosleminaisi leskedeks ja orbe ilma isa ja ülalpidajata. Islami seaduse järgi on lubatud mehel abielluda kuni nelja naisega, et kõigil naistel ja lastel oleks kaitsja ja toitja. Koraan käsib samuti moslemitel orbusid ja leskesid õiglaselt ja võrdselt kohelda.
Samas on Koraanis kirjas:
„Te ei suuda kunagi naiste suhtes täiuslikult õiglased olla, isegi kui seda väga soovite, seega ärge kalduge liialt ühe poole, jättes teise (abielu ja lahutuse vahele) rippu. Ja kui te olete õiglased ja teete seda, mis on õige ja olete jumalakartlikud hoidudes sellest, mis on vale, siis Jumal on Andestav, Halastavaim.“ (4:129)
Kuigi Koraan lubab mehel võtta kuni neli naist, seab ta samal ajal sellele ka tingimuseks, et mees peab kõiki oma naisi igas võimalikus küsimuses võrdselt kohtlema. Kuna 129. värsis nendib Jumal, et mees ei ole kunagi võimeline oma naiste vahel kõiges võrdne olema ja need, kes ei ole võrdsuseks võimelised, peaksid abielluma vaid ühega, siis tegelikult näitab Jumal väga täpselt, et polügüünia ei ole mitte meeste lõbu vaid pigem kohustus ühiskonna ees.
Nii Koraan kui ka hadithid rõhutavad naiste head kohtlemist, nende austamist, õiglust ja lahkust nende suhtes. Ühes hadithis näiteks on Prohvet (saws) öelnud: „Ole jumalakartlik ja austa naisi,“ teises jälle „Parim teie hulgast on see, kellel on parim suhtumine naistesse.“
Islamieelses araabia ühiskonnas müüdi ja osteti naisi kui vara. Andes naistele õiguse oma abielu üle otsustada, andis islam naisele ühiskonnas kõrge staatuse, mis oli varem ennekuulmatu.
Koraan andis naistele ka esimest korda õiguse omaenda mahri[1] omamiseks. Mahr võimaldab naisel olla mingil määral oma abikaasast majanduslikult sõltumatu, kuna see raha (või näiteks kinnisvara) kuulub talle ja ainult talle.
Islam andis naisele ka esimest korda õiguse lahutust nõuda. Peale abielulahutusprotsessi algust peavad mees ja naine reeglina jääma koos samasse elukohta (välja arvatud juhul, kui lahutus on algatatud, kuna naine hakkas moslemiks ja mees ei ole moslem või kui mees on vägivaldne). Seda 3-kuulist perioodi nimetatakse iddaks ja selle aja jooksul on mees kohustatud naist ülal pidama. Iddal on kaks peamist funktsiooni: 1) et kindlaks teha, ega naine rase ei ole – juhul kui naine on rase, peab mees tema eest majanduslikult hoolitsema kuni lapse sünnini ja kui naine peale lapse sündi teda rinnaga imetab, peab mees teda kuni imetamise lõpuni (kuni 2 aastat) majanduslikult ülal pidama; 2) et lasta abikaasadel maha rahuneda ja enne lõpliku lahutuse väljakuulutamist kindlaks teha, ega nad äkki ringi ei mõtle ja ära ei lepi.
Allikas: http://www.afghan-web.com/articles/womenrights.html
[1] Kingitus, mis peigmees teeb abiellumisel pruudile ja millel on oluline koht abielulepingus.