Edastajate arv
Vastavalt sellele, kui paljud erinevad edastajad samal tasandil on sama hadithi edasi andnud, jagatakse hadithid kahte kategooriasse:[1]
1. MUTAWAATIR
mutawaatir – ar k – järgnev
Mutawaatir hadith on selline, mida on igal edastajateketi tasandil jutustanud ja seega järgmisele põlvkonnale edastanud nii palju edastajaid, et ei ole mõeldav, et nad oleksid kõik mõne vale edastamises kokku leppinud ja seega võetakse sellist hadithi kindla tõena. Mutawaatiriks vajalik edastajatearv ei ole kindlaks määratud.[2]
Mutawaatir hadithid jagunevad omakorda järgnevalt:
1) mutawaatir sõnastuses – hadith, mille paljud jutustajad on edasi andnud täpselt samas sõnastuses, ilma oluliste lahkhelideta.
2) mutawaatir tähenduses – hadith, mille paljud jutustajad on edasiandnud küll erinevas sõnastuses, mõnikord isegi erinevates olukordades, kuid mille mõte või tähendus on sama.
2. AHAAD
aḥaad – ar k – üksik
Ahaad hadithi puhul on tegemist iga hadithiga, mida ei ole mutawaatiriks klassifitseeritud. Lingvistiliselt tähendab ahaad hadith küll sellist hadithi, mille edastajateketis on igal tasemel vaid üks edastaja.[3] Ahaad hadithid jaotatakse aga edastajate arvu järgi kolme erinevasse kategooriasse:
1) mašhuur – hadith, mille on igal edastajatetasandil edasi andnud kolm või enam edastajat, kuid mis siiski ei kuulu mutawaatiri alla.
2) ‛aziiz – hadith, mille on igal edastajatetasandil edasi andnud kaks edastajat.
3) ghariib – hadith, mille on igal edastajatetasandil edasi andnud vaid üks edastaja. At-Tirmidhi (nagu ka mitmete teiste traditsionalistide) sõnul võib hadithi ghariibiks klassifitseerida kolmel juhul: 1. kui see on edastatud vaid üht edastusketti pidi; 2. kui on ka teisi edastajatekette samale hadithile, kuid selles ühes on mingi detail juures, mis teistes puudub; 3. kui hadith on edastatud läbi mitmete edastajatekettide, aga ühes neist kettidest on lisand.[4]
Õpetlased on mutawaatir hadithide koha pealt ühel nõul – nendest on võimalik deriveerida seadusi. Mis puutub aga ahaad hadithidesse, siis osad õpetlased leiavad, et kuna nende edastajaid on vähe, ei tohiks neid seaduste deriveerimiseks kasutada, samas kui teised leiavad, et ka üks korralik usaldusväärsetest ja kompetentsetest edastajatest koosnev edastajatekett on piisav.
[1] Ibn Hajar al-Asqalani. „Nuzhah al-Nathar“ (ilmunud koos: Ali ibn Hasan ibn Ali, „Al-Nukat Ala Nuzhah al-Nathr“), Dar Ibn al-Jawzi, Dammam, Saudi Araabia, 6. väljaanne, 1422, lk 51–70.
[2] Ibn Hajar al-Asqalani. „Nuzhah al-Nathar“ (ilmunud koos: Ali ibn Hasan ibn Ali, „Al-Nukat Ala Nuzhah al-Nathr“), Dar Ibn al-Jawzi, Dammam, Saudi Araabia, 6. väljaanne, 1422, lk 51–70.
[3] Ibn Hajar al-Asqalani. „Nuzhah al-Nathar“ (ilmunud koos: Ali ibn Hasan ibn Ali, „Al-Nukat Ala Nuzhah al-Nathr“), Dar Ibn al-Jawzi, Dammam, Saudi Araabia, 6. väljaanne, 1422, lk 51–70.
[4] Ibn Hajar al-Asqalani. „Nuzhah al-Nathar“ (ilmunud koos: Ali ibn Hasan ibn Ali, „Al-Nukat Ala Nuzhah al-Nathr“), Dar Ibn al-Jawzi, Dammam, Saudi Araabia, 6. väljaanne, 1422, lk 51–70.