Kui silmad vidukile t\u00f5mmata ja otse ette vaadata, siis on Surnumere rand, nagu \u00fcks l\u00f5unamaine plaa\u017e olema peab: palmid, p\u00e4ikesevarjud ja joogikoht. Kuid rand on piiratud traataia ja okastraadiga ning parkimisplatsist vasakule j\u00e4\u00e4v rannariba on mineeritud. V\u00e4hemalt \u00fctlevad nii kolmes keeles kollased sildid. L\u00f5\u00f5gastu, turist!
Palestiinas pool aastat ajakirjanikuna t\u00f6\u00f6tanud Laura pole n\u00f5us randa minema. Ta \u00fctleb, et esiteks on talle britina tasulise ranna idee lihtsalt vastuv\u00f5etamatu, teiseks t\u00e4hendaks plaa\u017eile minek maksmist kohalikule juudi asundusele \u2013 see l\u00e4heb samuti vastuollu tema isiklike t\u00f5ekspidamistega.
L\u00f6\u00f6me teisi oodates parkimisplatsil aega surnuks ja p\u00fc\u00fcame \u00e4ra arvata, mis v\u00f5iks olla meie k\u00f5rval taevasse sirutuva, v\u00e4ga s\u00f5jaka v\u00e4limusega seadeldise eesm\u00e4rk. Ilmselt mingi j\u00e4lgimine, maailma selles osas ei ole juhuseid.
Laura r\u00e4\u00e4gib, kuidas ta sattus kord lobisema kahe Iisraeli politseinikuga. Ta k\u00fcsis, kust nad p\u00e4rit on, ja \u00fcks vastas, et Arielist. Ariel on \u00fcks suuremaid asundusi Jordani j\u00f5e okupeeritud l\u00e4\u00e4nekaldal. \u00abKus see on?\u00bb k\u00fcsis Laura lihtsameelselt. \u00abSee on p\u00f5hjas,\u00bb vastas politseinik. \u00abMis koht see on?\u00bb \u2013 \u00abSee on Iisrael.\u00bb
\u00abOh,\u00bb \u00fctles Laura, \u00abma lihtsalt p\u00fc\u00fcan ette kujutada, kus see asub. Mis piirkond see on?\u00bb \u2013 \u00abSee on Jordaania piiri l\u00e4hedal.\u00bb
\u00abMa \u00fcritasin, kuni t\u00fcdinesin,\u00bb r\u00e4\u00e4gib Laura mulle \u00abMa ei suutnud temalt s\u00f5na \u00abPalestiina\u00bb v\u00e4lja pressida.\u00bb
Harva on naabrite arusaam ideaalselt maailmast nii erinev nagu palestiinlastel ja juutidel. Palestiinlaste ideaalses maailmas pakiksid juudid oma asjad ja koliksid tagasi Euroopasse, kust nad tulid; juutide ideaalses maailmas annaksid palestiinlased survele j\u00e4rele ja l\u00e4heksid Jordaaniasse, kus paljudel on sugulased nagunii juba ees. Kumbki stsenaarium pole t\u00f5en\u00e4oline, sest maailm ei ole ideaalne kellegi jaoks.
Juudi asunduste olemasolu l\u00e4\u00e4nekaldal peavad Palestiina liidrid \u00fcksmeelselt isegi suuremaks probleemiks kui Jeruusalemma jagamist. Nende hinnangul on just asunduste laienemine p\u00f5hjuseks, miks L\u00e4his-Ida rahuk\u00f5nelused on 1990ndatel lootusrikkalt alanud Oslo protsessist j\u00f5udnud praegusesse stagnatsiooni.
Palestiina pool s\u00fc\u00fcdistab, et toona, l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste ajal, hakkasid asundused erilise hooga laienema. Iisraeli valitsuse vastus sellele on, et vabas riigis valivad inimesed endale ise elupaiku ja valitsusel pole sellega mingit pistmist. Jeruusalemma \u00fchendamist ja avamist taotleva juudi MT\u00dc Ir Amim giid Ehud Uziel \u00fctleb, et see pole t\u00f5si: asunduse rajajad saavad elektriliinid juba enne ehituse algust, asundusi turvab Iisraeli s\u00f5jav\u00e4gi ja kui uurida asunduste ehitusraha p\u00e4ritolu, siis paistavad ka siit valitsuse k\u00f5rvad.
Palestiinlased peavad asunikke k\u00f5ige ekstremistlikumaks osaks juutidest, keda enda l\u00e4hedale ei taha isegi Tel Aviv: \u00abNad (Iisrael) viskavad oma r\u00e4mpsu (\u00e4\u00e4rmuslased) meie (palestiinlaste) aeda.\u00bb Vaevalt et sellist \u00fcldistust pea poole miljoni inimese kohta teha saab, kuid koos asunduste laienemisega on asunike v\u00e4givald palestiinlaste suhtes v\u00f5tnud m\u00f5\u00f5tmed, mida ka m\u00f5ned kohapealsed Iisraeli s\u00f5durid nimetavad terrorismiks.
Lood asunike v\u00e4givallast on palestiina k\u00fclades sarnased nagu rahvaluule ja v\u00f5iksid sellesse valdkonda j\u00e4\u00e4dagi, kui v\u00e4lisajakirjanikud ja humanitaarmissioonide vaatlejad neid ei kinnitaks.
Suus\u00f5naline \u00e4hvardamine ja akende l\u00f5hkumine pole enam k\u00f5nev\u00e4\u00e4rt, tapetakse ka kariloomi ja antakse lihtsalt peksa. Hebroni l\u00e4hedal At-Tuwani k\u00fclas muutusid asunike r\u00fcnnakud nii j\u00f5hkraks, et Knesseti korraldusel eskordib Iisraeli s\u00f5jav\u00e4gi palestiina lapsi hommikul kooli ja \u00f5htul koju.
V\u00f5rreldes \u00fcle-eelmise aastaga kasvas l\u00e4inud aastal asunike r\u00fcnnakute hulk \u00dcRO andmetel 40 protsendi v\u00f5rra. Kokkup\u00f5rgetes tapsid asunikud kolm ja haavasid 167 palestiinlast, palestiinlased omakorda tapsid kaheksa ja haavasid 30 asunikku. Kokkup\u00f5rkes Iisraeli s\u00f5duritega sai surma \u00fcks ja haavata 101 palestiinlast. Vaid \u00dcRO raporteid selle konflikti kirjeldamiseks kasutada saabki, sest osaliste endi andmed on \u00fcsna vastakad.
Asunikud ei r\u00fcnda aga ainult palestiinlasi, vaid ka Iisraeli s\u00f5dureid. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu nimetas m\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5pul, kui grupp asunikke tungis Iisraeli s\u00f5jav\u00e4ebaasi l\u00e4\u00e4nekaldal, sellist tendentsi talumatuks ja tundis muret, et ultranatsionalistlikud juudir\u00fchmitused muutuvad probleemiks juudiriigile endale.
Kuid selleks ei pea olema palestiinlane ega Iisraeli ajateenija, et tajuda konflikti asunikega. Seisame Hebroni suletud s\u00fcdalinnas palestiinlase maja ees, kes r\u00e4\u00e4gib meile oma loo kokkup\u00f5rgetest juudi asunikega. Majade aknad on trellitatud. S\u00f5iduautot\u00e4is oimulokke kandvaid mehi seisatab meie k\u00f5rval, aknad lastakse alla ning j\u00e4rgneb temperamentne heebreakeelne s\u00f5nav\u00f5tt. Me ei saa midagi aru. Giid v\u00f5tab selle kokku l\u00fchidalt: \u00abNad \u00fctlesid, et te olete vasakpoolsed.\u00bb Nii l\u00fchikese hinnangu andmiseks oli s\u00f5nu ilmselgelt liiga palju.
Kui m\u00f5ni minut hiljem asundusest l\u00e4bi k\u00f5nnime, tabab meid munarahe, lapseealised r\u00fcndajad hoiavad koduuste varju. Aga see tervitus ei olnud meile, vaid meie teejuhile MT\u00dcst \u00abVaikuse murdmine\u00bb. See MT\u00dc \u00fchendab Iisraeli veterane, kes peavad oma \u00fclesandeks r\u00e4\u00e4kida Iisraeli avalikkusele, mis toimub okupeeritud aladel. Nad pole kindlad, kas tavaline juut, kes okupeeritud alal ei ela, \u00fcldse teab sellest midagi. \u00abHebronis teenimine avab silmad,\u00bb \u00fctlevad MT\u00dc aktivistid.
Iisraeli s\u00f5jav\u00e4e \u00fclesanne L\u00e4\u00e4nekaldal on kaitsta asunikke. Kui palestiinlane r\u00fcndab juuti, peavad nad sekkuma, vastupidise olukorra tunnistajana kutsuvad politsei. \u00abVaikuse murdmine\u00bb on meie teejuht Hebronis, mis jagatud palestiinlaste ja juutide vahel.
Hebroni saatus on ise\u00e4ranis traagiline, samas ilmekas, verev\u00e4rviline n\u00e4ide pingetest piirkonnas. See on Jeruusalemma j\u00e4rel juutide jaoks t\u00e4htsuselt teine p\u00fcha linn. 1929. aastal, 19 aastat enne Iisraeli riigi loomist, toimus siin veresaun, mille k\u00e4igus tapeti 67 juuti, elluj\u00e4\u00e4nud evakueeriti. Kohus m\u00f5istis veresauna korraldamises s\u00fc\u00fcdi nii araablasi kui juute.
11 aastat p\u00e4rast seda, kui Iisrael oli Hebroni kuuep\u00e4evases s\u00f5jas vallutanud (1967), rajati siia esimene juudi asundus. Asi algas s\u00fc\u00fctult, nagu asunduste rajamine sageli algavatki: juudi \u00fcli\u00f5pilased said loa palvetada patriarhide haudadel, kuid keeldusid siis lahkumast. Iisrael rahustas \u00e4revusse sattunud palestiinlasi, et tegemist on v\u00e4ikese grupiga, kelle kohalolu ei h\u00e4iri kedagi.
Aga h\u00e4iris, ning pinged eskaleerusid 1994. aastal, kui asunikust arst Baruch Goldstein tungis mo\u0161eesse ja tappis seal palvetamise ajal 29 ja haavas 125 palestiinlast. Palestiinlaste k\u00e4ttemaksu kartuses sulges Iisraeli s\u00f5jav\u00e4gi s\u00fcdalinna, keelas palestiinlastel seal oma \u00e4ride pidamise ja autodega liikumise. Nii on mo\u0161eeni viiv tee jagatud siiani kaheks: \u00fcks pool palestiinlastele, teine juutidele, ja juutide oma on laiem, sest nemad tohivad seal autoga s\u00f5ita. Lisaks kontrollpunktid ja turvav\u00e4ravad palestiinlastele.
Ida-Jeruusalemmas r\u00e4\u00e4gib palestiinlannast ajakirjanik mulle arheoloogilistest v\u00e4ljakaevamistest Templim\u00e4el, otsitakse j\u00e4lgi 70. aastal roomlaste lammutatud templist. \u00abMa kardan, et kui nad leiavad kas v\u00f5i \u00fche kivi, siis nad lammutavad mo\u0161ee,\u00bb \u00fctleb ta. \u00abNad pole ju barbarid,\u00bb arvan ma, \u00abrahvusvahelise kogukonna pahameel oleks \u00fc\u00fcratu, pealegi kannataksid turismitulud.\u00bb Turiste on t\u00f5esti palju, kuigi hooaeg pole veel alanud.
\u00abSa oled naiivne, sa ei tea, kuidas siin asjad k\u00e4ivad, vaata Iisraeli, vaata, mis nad meiega teevad, neid ei huvita kellegi pahameel.\u00bb Ta pole kuulsat kuldkupliga vaadet n\u00e4inud kaheksa aastat ning loa Jeruusalemma siseneda sai t\u00e4nu sellele, et Euroopa Komisjon kutsus ta Ida-Euroopa ajakirjanike pressireisi kajastama. Juutide ja palestiinlaste omavaheline umbusk on aga nii suur, et isegi kahe riigi lahendus, kui see teostuks, ei tundu lahendusena, vaid pika konflikti uue etapina.
Palestiina omavalitsuse pressiesindaja Ghassan Khatib nimetab Iisraeli poolt L\u00e4\u00e4nekaldal kehtestatud re\u017eiimi \u00abde facto apartheidiks\u00bb. Keeruline elamis- ja liikumislubade s\u00fcsteem, kontrollpunktid, nii p\u00fcsivad kui liikuvad, erinev \u00f5iguss\u00fcsteem palestiinlastele ja juutidele ning isegi eri teed kinnitavad seda arvamust. Piirkonnas, kus k\u00f5ik, mis v\u00f5imalik, on \u00fcmbritsetud v\u00e4hemalt taraga, veel parem m\u00fc\u00fcriga, katteks okastraat, ei m\u00f5ju eraldusbarj\u00e4\u00e4r L\u00e4\u00e4nekalda ja Iisraeli vahel isegi ehmatavalt. Pigem on see nagu segregatsioonipoliitika avameelitsemine.
Ent Ida-Jeruusalemma p\u00e4\u00e4semiseks palestiinlastele m\u00f5eldud Kalandia kontrollpunktis paljajalu j\u00e4isel kivip\u00f5randal (kingad on l\u00e4bivalgustamisel) lapsen\u00e4olisele s\u00f5durile aru andes tunnen s\u00fcdames t\u00e4nutunnet mitme asja eest, nagu n\u00e4iteks Euroopa Liidu pass ja teadmine, et mulle on see vaid osa ekstreemturismist. Tuhanded palestiinlased, kes elavad L\u00e4\u00e4nekaldal, kuid t\u00f6\u00f6tavad Ida-Jeruusalemmas, l\u00e4bivad seda aga samamoodi iga p\u00e4ev, tipptundidel v\u00f5ivad ootej\u00e4rjekorrad olla isegi neli tundi pikad. Kogenumad \u00fctlevad, et kuuest l\u00e4bip\u00e4\u00e4sust on enamasti avatud vaid kolm. Siin l\u00e4heb aega.
Eraldusbarj\u00e4\u00e4ri rajamist alustati 2000. aastal eesm\u00e4rgiga \u00e4ra hoida palestiina terroristide pommir\u00fcnnakuid Iisraeli linnades, mille hulk kasvas teise intifada ajal m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt (intifada t\u00e4hendab araabia keelest \u00abmaharaputamist\u00bb ja seda terminit kasutatakse m\u00e4rkimaks palestiinlaste v\u00e4givaldseid v\u00e4ljaastumisi Iisraeli vastu aastatel 1987\u20131993 ja 2000\u20132005).
Esialgse eesm\u00e4rgi on barj\u00e4\u00e4r t\u00e4itnud \u2013 enesetaputerroristid Jeruusalemma rahvarohketes paikades enam ei plahvata.
Samas \u00fctlevad Iisraeli ametnikud, et igal hetkel planeeritakse paarik\u00fcmmet sellist r\u00fcnnakut. Niisiis pole n\u00e4htavas tulevikus loota seina lammutamist. K\u00f5rvalm\u00f5juna on aga eraldusbarj\u00e4\u00e4r \u00fcks paljudest vahenditest, mis eraldab nii juute ja palestiinlasi kui ka eri piirkondades elavaid palestiinlasi. Kontrollpunktide kiuslikult korraldamata t\u00f6\u00f6 n\u00e4itab palestiinlastele nende igap\u00e4evaelus: Iisrael on kohal ja Iisrael on j\u00f5ud.
Erinevalt Euroopast, kus tugevus kohustab suuremeelsuseks, peetakse L\u00e4his-Idas suuremeelsust n\u00f5rkuse kattevarjuks. See omakorda t\u00e4hendab, et Iisraelil pole v\u00f5imalust juba k\u00e4ttev\u00f5idetud positsioonidel j\u00f5uv\u00f5tteid v\u00e4hendada \u2013 see tooks kohe kaasa teise poole r\u00fcnnakud: Iisraeli lahkus Gazast 2005. aastal, kuid rahu pole selle piirkonnaga t\u00e4nini saavutatud. Gazat valitsev Hamas ei tunnista Iisraeli \u00f5igust olemasolule ega L\u00e4\u00e4nekallast valitsevat Palestiina omavalitsust.
Fatah L\u00e4\u00e4nekaldal p\u00fc\u00fcab Hamasile l\u00e4heneda, esialgu ilma suurema eduta, ent koost\u00f6\u00f6d n\u00e4hakse v\u00f5imalusena \u00e4\u00e4rmusorganisatsiooni m\u00f5\u00f5dukama tiiva tugevdamiseks. Korralised valimised, mis peaksid toimuma t\u00e4navu mais, j\u00e4\u00e4vad aga \u00e4ra, sest omavalitsus ei suuda neid korraldada, seda esiteks, teiseks \u00absiin pole midagi valida\u00bb, \u00fctlevad Palestiina ametnikud omavahelises vestluses. V\u00f5ib-olla aasta p\u00e4rast.
Pealinnadele Euroopas on see mugav viigileht, sest omariikluse-taotlusega ei pea tegelema, kui keskvalitsus ei suuda veel territooriumitki kontrollida. Palestiinlased peavad Euroopat aga silmakirjateenriteks, sest leiavad, et Euroopa ei kasuta kogu m\u00f5juv\u00f5imu Iisraeli korralekutsumiseks ja peab kogu piirkonda pigem USA teemaks, aga Obama ja Netanyahu \u00e4sjane kohtumine oli palestiinlaste jaoks pettumus: keskenduti Iraani tuumaprogrammile, mitte Iisraeli tegevusele okupeeritud aladel.
Arvestades, et Netanyahu valitsus on rahuprotsessi suhtunud \u00fcsna leigelt, \u00fctlevad palestiinlased, et Ahmadinejadist on saanud Netanyahu suurim liitlane Palestiina vastu \u2013 on \u00fcpris keeruline v\u00f5idelda omariikluse eest, kui diktaator l\u00e4hinaabruses r\u00e4\u00e4gib tuumarelva arendades Iisraeli merre p\u00fchkimisest.
Kriitikast ei p\u00e4\u00e4se ka l\u00e4\u00e4ne ajakirjandus. 2005. aastal Palestiina presidendiks kandideerinud, kuid Mahmoud Abbasi j\u00e4rel teiseks j\u00e4\u00e4nud Mustafa Barghouthi arvates valitseb l\u00e4\u00e4ne ajakirjanduses Palestiina teemal tugev enesetsensuur ning infoallikana peetakse endiselt Iis\u00adraeli Palestiinast usaldusv\u00e4\u00e4rsemaks. \u00abIisraeli propaganda on meie omast v\u00f5imsam,\u00bb \u00fctleb ta. Ent ta m\u00f6\u00f6nab, et muutusi \u00abtasakaalustatuma kajastuse\u00bb poole on juba m\u00e4rgata.
Ilmselt k\u00f5neleb palestiinlastes ka pettumus protsesside aegluse p\u00e4rast Euroopa Liit on v\u00f5tnud endale eesm\u00e4rgiks rahuprotsessi j\u00e4lle edasi l\u00fckata ning toetab Palestiinas \u00fcleminekuinstitutsioonide loomist, mis peaksid v\u00f5imaluse tekkides omariiklust ehitama hakkama, ent t\u00fcli, mida on k\u00f6etud 1948. aastast saadik, ei suuda \u00fckski maapealne j\u00f5ud lahendada m\u00f5ne aastaga. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on seegi, et Palestiina omavalitsuse juhtide riigiehitusretoorikas on p\u00f5hir\u00f5hk minevikul. Tulevikku v\u00f5etakse jutuks vaid harva ja \u00fclds\u00f5naliselt.
Pessimistlikumad v\u00e4lisvaatlejad pelgavad Palestiinas koguni Kosovo kordumist \u2013 abiprojektid v\u00f5tavad kohalikult administratsioonilt soovi pingutada ja raha k\u00fcll kulub, kuid tulemusi pole.
M\u00f5ne n\u00e4dala eest kirjutas Iisraeli ajalehe Haaretz inglisekeelne v\u00e4ljaanne luureraportist, mis hoiatab kolmanda intifada puhkemise eest. P\u00f5hjusteks seisak rahuprotsessis ja araabia kevad.
N\u00fc\u00fcd kardavad palestiinlased, et see raport on osa suuremast PR-plaanist, mille eesm\u00e4rk on provotseerida uus intifada. Olulise indikatsioonina tuuakse v\u00e4lja kahe Palestiina telejaama sulgemine Iisraeli armee reidi k\u00e4igus \u00fclem\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal \u2013 ka enne teist intifada\u2019t toimusid s\u00f5jav\u00e4e reidid tele- ja raadiojaamadesse.
Palestiina omavalitsus r\u00f5hutab uue l\u00e4henemisena v\u00e4givallatut vastuhakku, kuid ajaloolised kogemused ja \u00fcldine kultuuritaust v\u00f5ivad selle \u00fchel hetkel nurjata. Seda enam, et okupeeritud L\u00e4\u00e4nekaldal ei kohku Iisraeli armee tagasi j\u00f5udu kasutamast \u2013 pea iga n\u00e4dal toob teateid m\u00f5nest hukkunud v\u00f5i raskeid kehavigastusi saanud demonstrandist.
Araabia kevad on aga palestiinlaste jaoks korraga nii lootuste kui hirmude allikas. Palestiina liidrid \u00fctlevad, et l\u00fchikeses perspektiivis marginaliseerib araabia kevad Iisraeli-Palestiina konflikti: kogu maailm j\u00e4lgib n\u00fc\u00fcd s\u00fcndmusi araabia riikides ning rahvusvahelise t\u00e4helepanu hajumine julgustab nende hinnangul Iisraeli Palestiinat veel tugevamini pitsitama.
Pikas perspektiivis peetakse araabia kevadet aga kasulikuks: kui protsessid viivad loodetud demokratiseerumiseni, siis t\u00e4hendaks see, et araabia riikide juhid peavad hakkama rohkem arvestama oma avaliku arvamusega, mis toetab loomulikult Palestiinat. Kas araabia kevade tulemus on demokraatia, on esialgu veel lahtine. Juudiriigi seisukohalt vaadates pole aga m\u00e4rke, et araabia maade avalik arvamus oleks v\u00f5rreldes 1948. aastaga palju s\u00f5bralikumaks muutunud.
\u00abOkupatsioon l\u00f5peb siis, kui see muutub Iisraelile majanduslikult kahjulikuks,\u00bb \u00fctleb Mustafa Barghouthi. Praegu teenib Iisrael asunduste pealt tulu, mis on eriti m\u00e4rgatav Jordani orus, kus palestiina beduiinide armetud k\u00fclakesed vahelduvad asunikele kuuluvate farmide lopsakate palmisaludega \u2013 see on k\u00f5rb, nii et kelle v\u00f5im, selle vesi.
Koos v\u00e4givallatu vastupanuga loodab Palestiina omavalitsus konsolideerida ka rahvusvahelise \u00fcldsuse Iisraeli tooteid boikoteerima ja k\u00e4itumist sanktsioneerima ning kutsuda nii esile muudatusi, nagu see \u00f5nnestus L\u00f5una-Aafrika Vabariigis.<\/p>\n\n\n\n
Autor: <\/em>Sigrid K\u00f5iv<\/a>, Postimees<\/em><\/p>\n\n\n\n