{"id":1769,"date":"2022-10-31T08:49:19","date_gmt":"2022-10-31T08:49:19","guid":{"rendered":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/?p=1769"},"modified":"2022-10-31T08:49:19","modified_gmt":"2022-10-31T08:49:19","slug":"youssef-ja-muriel-sudametunnistuseta-asunikud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/islam.pri.ee\/?p=1769","title":{"rendered":"\u201eYoussef ja Muriel – s\u00fcdametunnistuseta asunikud!\u201c"},"content":{"rendered":"\n

\u201eYOUSSEF JA MURIEL – <\/strong>S\u00dcDAMETUNNISTUSETA ASUNIKUD!\u201c<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Oma Gush Katifi \u00fcmberpiiratud \u201eparadiisis\u201c, suurimas Gaza juudiasunduses, ei ole Youssef Krieffil ja tema abikaasal mingeid s\u00fcdametunnistuspiinu. Vaimustunud, justkui n\u00f5iutud, ei ole neil v\u00e4himatki tunnet, nagu elaksid nad palestiinlaste maal. Nad on \u201ekodus\u201c ning kavatsevad sinna ka j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n\n\n\n

Youssef Krieff osutab kaugelasetsevale tumedale merepiirile. Seej\u00e4rel t\u00f5stab ta k\u00e4e t\u00e4htede poole: \u201eGush Katif on just see koht, kus tunnen end taevale ning Jumalale k\u00f5ige l\u00e4hemal.\u201c Youssef on 40-aastane laia naeratusega hiiglane. \u00dches eelmises elus oli ta nimi Herv\u00e9. Ta oli Pariisis taksojuht ning elas Cr\u00e9teil\u2019s, C\u00e9sar-Francki t\u00e4naval. Juba kaheksa aastat elab ta koos oma naise Murieli ja lastega Gush Katifis, autonoomse Palestiina territooriumi Gaza suurimas juudiasunduses. M\u00f5ned tuhanded juudi kolonistid on \u00e4ra jaotatud kolmeteist Gush Katifi mo\u0161avi (heebrea keeles \u201ek\u00fcla\u201c) vahel, mida \u00fcmbritseb Gaza rohkem kui miljonine palestiinlastest elanikkond ning kaitseb sadakond Iisraeli s\u00f5durit, kes peavad \u201eEretz Israeli\u201c, ideaalse Iisraeli riigi messialiku ning laiendatud visiooni, partisanide turvalisust tagama juba ligi kaks kuud.
Juutidest asunikud elavad siin justkui \u00fcmberpiiratult. 20. novembril plahvatas pomm bussi k\u00f5val teel, mis \u00fchendab Kfar Daromi kolooniat Gush Katifiga, mis asub Gaza l\u00f5unaosas. Kaks inimest sai surma ning \u00fcheksa haavata. \u201eAlates sellest elame me hirmu all,\u201c kinnitab Herv\u00e9 naine Muriel. \u201eAtentaadi p\u00e4eval tuli mu t\u00fctar koju nuttes: \u00fcks tapetutest oli ta \u00f5petaja.\u201c Muriel lisab otsekohe: \u201eMa ei l\u00e4he kuhugi! Me oleme siin k\u00f5vasti vaeva n\u00e4inud, k\u00e4ised \u00fcles k\u00e4\u00e4rinud. Enne meid ei olnud siin midagi, vaid k\u00f5rb ja liiv. Palestiinlased ei ole selle kohaga kunagi midagi peale hakanud, meie tegime sellest aga paradiisi.\u201c
Kahest kuust\u00a0intifada<\/em>st\u00a0(1)\u00a0piisab, et see paradiis ei oleks enam n\u00f5nda paradiisi sarnane: alates sellest, kui Iisraeli armee tee palestiinlaste liikumiseks \u00e4ra l\u00f5ikas, on Gush Katif olnud \u00fclej\u00e4\u00e4nud Gazast \u00e4ra l\u00f5igatud. On vaid \u00fcks naban\u00f6\u00f6r: tee, mis tuleb otse Iisraelist ning on Tsahali(2)\u00a0kontrolli all. Kuid seegi tee, mida kasutavad paljud asunikud ning igap\u00e4evaseks eluks vajalikku transportivad veokid, ei ole kindel: m\u00f5ni aeg tagasi sai Iisraeli s\u00f5jav\u00e4eteenistusse lahkuv noormees kuuli otse p\u00e4he hetkel, kui lahkus kolooniast. Sellest ajast on Iisraeli s\u00f5durid k\u00f5ik tee\u00e4\u00e4rsed puud maha raiunud ning maha lammutanud k\u00f5ik majad, kus v\u00f5iks end varjata. Armee on isegi okupeerinud teed, mis \u00fchendavad Gaza p\u00f5hja ning l\u00f5una osa, lastes palestiinlastel seal liikuda vaid m\u00f5ni tund p\u00e4evas.
Gush Katifi sissep\u00e4\u00e4su juures valvab tank, mille toru on suunatud l\u00e4heduses asuvate palestiinlaste majade poole. Sellel tohutul territooriumil on omakorda iga mo\u0161av \u00fcmbritsetud traataiaga, mille elektriline juhtimine on Iisraeli armee s\u00f5durite k\u00e4es. Iga mo\u0161av on teistega tee kaudu \u00fchendatud. Seega on kahek\u00fcmne aasta eest randa loodud paradiisist saanud k\u00f5rgtehnoloogia abil valvatav ning kontrollitav laager, mis provotseerib igal v\u00f5imalikul viisil nii l\u00e4hemal kui kaugemal elavaid palestiinlasi, kellelt on k\u00f5igepealt \u00e4ra v\u00f5etud nende maa, seej\u00e4rel aga liikumisvabadus omas kodus. Nii nagu teistestki Gaza ja Jordani l\u00e4\u00e4nekalda juudikolooniatest, on ka sellest saanud \u00fcks\u00a0intifada<\/em>\u00a0peamisi valukoldeid ja \u00fcks peamisi p\u00f5hjuseid konfliktiks Iisraeliga. \u201eKuni meie maal on juudikolooniad, on ka sellele vastuseisu,\u201c kordavad palestiinlased ikka ja j\u00e4lle.
Tehas, kus t\u00f6\u00f6tab Youssef, on olukorrale parimaks illustratsiooniks. See asub araabia k\u00fcla Khan Younisi \u00e4\u00e4res, kus kivivisked ning relvastatud konfliktid on igap\u00e4evased. Ka see rauduksi valmistav tehas teeb lausa s\u00f5jak\u00e4ra. Youssef on oma t\u00f6\u00f6postil, peas\u00a0kippa(3)\u00a0<\/em>, seljas polos\u00e4rk, jalas teksad, v\u00f6\u00f6 vahel revolver. \u201eMa ei ole seda kunagi kasutanud, ainult harjutamiseks,\u201c \u00fctleb ta, rahulikult terasplekki l\u00f5igates. V\u00e4ljast kostub palestiinlaste kala\u0161nikovide ning iisraellaste M-16 ja raskekuulipildujate t\u00e4rinat: tehast valvavad Tsahali s\u00f5durid. \u201eNii on iga p\u00e4ev,\u201c ohkab Youssef. \u201e\u00dckskord sain isegi laste k\u00e4es kiviga vastu pead!\u201c M\u00f5nesaja meetri kaugusel, Newe Deqalimi, suurima Gush Katifi juudiasunduse, keskv\u00e4ljakul, on k\u00f5ik vaikne.
V\u00e4ljan\u00e4gemise poolest sarnaneb koht m\u00f5nele Pariisi uuele \u00e4\u00e4relinnale, kui v\u00e4lja arvata mingisuguse tsemendiehitise otsas patrullivad mundris v\u00e4sinud n\u00e4gudega s\u00f5durid: v\u00e4ike ostukeskus, erinevad poed, pizzabaar, linnavalitsus, suur kool, s\u00fcnagoog ja v\u00e4ike restoran.
Habemes ning T-s\u00e4rkides kolonistid jalutavad ringi,\u00a0kippa<\/em>d peas ja M-16 p\u00fcssid rihmaga \u00f5lal. Hoopis teine maailm: Gaza linn on k\u00fcmnekonna kilomeetri, Jerusalem \u00fche tunni autos\u00f5idu kaugusel.
Youssef ei tea enam, mida sellest konfliktist arvata: \u00fcmberkaudsetest k\u00fcladest tulnud araablastest t\u00f6\u00f6lised t\u00f6\u00f6tavad koos tema ja kolleegidega edasi. \u201eMu \u00fclemus on palestiinlane. Ma olen vist ainus iisraellane, kes t\u00f6\u00f6tab araablase k\u00e4su all. Ta nimi on Nabil ja me oleme head s\u00f5brad, nagu vennad. Kuid ta \u00fctleb mulle ka: \u201eSee on meievaheline asi, teised ei pea sellest teadma.\u201c Youssef m\u00f5tleb ning lisab nina kirtsutades: \u201eKahe kuu eest usaldasin ma araablasi. Me k\u00f5ik oleme \u00fchesugused. Enne siia kolimist arvasin ma, et araablased on k\u00f5ik idioodid. Aga n\u00fc\u00fcd ma arvan, et nad ei ole seda. Araablane v\u00f5i juut, l\u00f5ppude l\u00f5puks oleme me v\u00e4ga l\u00e4hedased. Me isegi r\u00e4\u00e4gime sarnaselt. Me oleks nagu n\u00f5bud. Me v\u00f5iksime k\u00fcll l\u00e4bi saada, kui ei oleks seda maa k\u00fcsimust. Mina n\u00e4iteks olen k\u00fcll \u00fcritanud nendega h\u00e4sti l\u00e4bi saada. Kui nad mind n\u00e4gid, siis h\u00fc\u00fcdsid: \u201eShalom, Youssef! Salam aleikum Youssef!\u201c Tol ajal viskasid araablased meile datleid, mitte ei loopinud meid kividega. Kuid n\u00fc\u00fcd, peale kogu seda v\u00e4givalda, ei tea ma enam, mida asjast arvata. Ma ei tea, kas saame enam \u00fcksteist usaldada.\u201c
Youssef kolis Gush Katifi 1992. aastal. Ta oli siis 32-aastane. Ta ei suutnud enam Prantsusmaad ning prantslasi taluda. Siiski meenutab ta: \u201eMa armastan Prantsusmaad, ta on mulle palju andnud.\u201c Kui nad siin reisil k\u00e4isid, armusid nad sellesse piirkonda otsekohe. \u201eGush Katif on maailma k\u00f5ige ilusam koht. See on koht, kus sain viimaks \u00f5nne tunda,\u201c tunnistab ta naeratades. Youssef on \u00fcks kummaline, m\u00fcstiline kolonist, kes p\u00fchitseb siin, selles irreaalses kindluses, Jumala nime ning Toora j\u00f5udu. Ta oli sionist, kuid enam ei ole. \u201eSionism on minu hingest n\u00fc\u00fcd l\u00f5plikult v\u00e4ljunud.\u201c Tema jaoks on siin k\u00f5ige olulisem dialoog Jumalaga, mis ta sellest \u201eEedeni aiast\u201c on avastanud. Ka sobib see koht tema temperamendiga, tema uue-ehitaja t\u00fc\u00fcbiga. \u201eMa olen nagu v\u00e4ikest viisi\u00a0cowboy<\/em>. Ma tunnen end siin h\u00e4sti, sest see on justkui\u00a0western<\/em>. Ma elan kui pa\u0161a(4)\u00a0. Mul ei ole k\u00fcll miljoneid \u0161eekleid(5)\u00a0, aga ma elan kui miljard\u00e4r. Youssefil ei ole sugugi tunne, nagu elaks ta v\u00f5\u00f5ral maal; maal, mis kuulub palestiinlastele. \u201eMinu kodu on seal, kuhu ma selle ehitan,\u201c \u00fctleb ta sentimentaalselt. \u201eMa ei tunne, et oleksin kolonist, tunnen end nagu kodus!\u201c
J\u00f5udnud koju, mis asub Bedolahis, \u00fches kolmeteistk\u00fcmnest Gush Katifi k\u00fclast, m\u00f5ne kilomeetri kaugusel ta t\u00f6\u00f6kohast, purskab Youssef \u00e4kki \u00e4gedalt: \u201eOh, milline p\u00e4ev! Mul on t\u00e4itsa siiber! Olen nii v\u00e4sinud!\u201c K\u00e4rme liigutusega ulatab ta oma p\u00fcstoli Murielile, samal ajal teise k\u00e4ega oma t\u00fctreid paitades. Pisikeses majas on vaid m\u00f5ni tuba, kus lapsed on loonud l\u00f5busa segaduse ja suure k\u00fclmutuskapiga k\u00f6\u00f6k-s\u00f6\u00f6gituba. M\u00f6\u00f6blit eriti ei ole, k\u00f5ik on v\u00e4ga tagasihoidlik: valged seinad, punastest kividest katus, v\u00e4ike aed. Nende maja taga, mille ise ehitamise \u00fcle Youssef nii uhke on, asub veelgi v\u00e4iksem maja.
V\u00f5iks arvata, et olen sattunud \u00fche Euroopa linna tagasihoidliku \u00e4\u00e4relinna pisikesse eramusse. V\u00e4ljas m\u00e4ngivad lapsed, seintele toetuvad jalgrattad, majade ette on pargitud autod. Bedolahis on k\u00f5ik vaikne.
Kuid Muriel Krief, peagi 40-aastaseks saav ilus naeratav naine, on vihane. Oma l\u00f5putut vihkamist palestiinlaste vastu v\u00e4ljendab ta v\u00e4ga \u00e4gedalt: \u201eAraablased on geneetiliselt haiged inimesed. Mis muud siis lootagi, kui nad ainult oma perekonda abielluvad(6)\u00a0! Nad ei suuda normaalse inimese moodi m\u00f5eldagi!\u201c, kriiskab ta oma k\u00f6\u00f6gis. \u201eKui te vaid kuuleksite, kuidas nende j\u00f5mpsikad kisendavad, kui nad meie s\u00f5duritele selga h\u00fcppavad. Nagu loomad! Ja kui ma m\u00f5tlen veel selle peale, kuidas meie s\u00f5durite poolt tapetud j\u00f5mpsikate p\u00e4rast ulutakse! \u00c4rgu vanemad saatku neid siis meie s\u00f5durite vastu! Aga eks neil ole ju nii palju lapsi, et nad v\u00f5ivad seda endale lubada: kaks hoiavad endale ja kaks annavad Hamasile. Ega see minu s\u00fc\u00fc pole, et neid j\u00f5mpsikaid nii palju on! Beebipillid ei ole ju ometi koertele m\u00f5eldud,\u201c \u00fctleb Muriel, kellel endal on kaheksa last, k\u00f5ik t\u00fctred.
Proua Kriefil ei j\u00e4\u00e4 kunagi argumentidest puudu: \u201eOli Hitler ja Shoah, siin aga on meil Arafat ja\u00a0intifada<\/em>. Hitler andis hitlerinoortele elum\u00f5tte, siin teeb Arafat palestiina noortega sama. Ega Koraanis ei ole ju kirjas, et tuleb teised k\u00f5ik maha tappa! Palestiina valitsus saadab veoautode kaupa lapsi meie vaeste s\u00f5durite ja tankide pihta kive loopima.\u201c Murielile ei ole vist iialgi p\u00e4he tulnud, et ta v\u00f5iks elada maal, mis kuulub palestiinlastele. \u00dcRO resolutsioonidki kinnitavad seda: nende j\u00e4rgi on Gaza ja Jordani l\u00e4\u00e4nekalda okuptasioon ebaseaduslik. \u201eKui me siia kolisime, siis me ei teadnudki, et see on Gaza. Mulle \u00f6eldi, et see on Gush Katif … ei saa ju neid kahte ometi segi ajada!\u201c Ta naeratab, kuid erutub siis taas: \u201eMa ei ole iial arvanud ega hakka ka arvama, et ma midagi okupeerin! Me ei plaaninud siia koloniste m\u00e4ngima tulla.\u201c
Kui abielupaar end siin sisse seadis, said nad maja ehitamiseks v\u00e4ga v\u00e4ikese protsendiga laenu. Neile m\u00e4\u00e4rati ka maat\u00fckk ja v\u00f5imalus selle eest maksma hakata alles k\u00fcmne aasta p\u00e4rast. Kolooniates on immigrantidest juutidel v\u00f5rreldes \u00fclej\u00e4\u00e4nud Iisraeli kolijatega suured eelised: v\u00e4iksemad maksud, tasuta haridus lastele, madala protsendiga laenud jne. Muide, juudiriigis peetakse 90% kolooniatest asustamise esimeseks prioriteediks. Iisraeli liikumine\u00a0Shalom Akhshav<\/em>(7)\u00a0on just tunnistanud, et kolooniad \u201el\u00f5ikavad\u201c pidevalt ja vaikselt Palestiina autonoomsetest tsoonidest maad ning kolooniates on 1993. aasta Oslo lepete(8)\u00a0ajaga ning neist lepetest hoolimata ehitatud elamute arv t\u00f5usnud 50%.
Murielil ja Youssefil on ka kasvuhooned, kus nad kasvatasid tomateid. N\u00fc\u00fcd \u00fc\u00fcrivad nad neid teistele p\u00f5llupidajatele v\u00e4lja. Vastuseks k\u00fcsimusele, kas nad ei karda, et nende oma valitsus v\u00f5ib nad \u00fchel p\u00e4eval palestiinlastega leppe ning rahu saavutamiseks, mille tingimuseks saab kindlasti kolooniate vabastamine, ohverdada(9)\u00a0, \u00fctlevad nad lihtsalt, nagu Muriel seda kokku v\u00f5tab: \u201eSiin, Gush Katifis, oleme me Iisraelis. Mul on Iisraeli riiklik ID-kaart. Ma olen omas kodus. Seevastu palestiinlastel, kes siin t\u00f6\u00f6l k\u00e4ivad, peab olema t\u00f6\u00f6kaart. See on piisavaks t\u00f5endiks, et v\u00f5\u00f5rad on siin nemad.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Bruno Philipi artikkel tuntud Prantsuse ajalehes “Le Monde”, 13.12 2000 (prantsuse keelest t\u00f5lkinud K\u00e4tlin Hommik-Mrabte).<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/a>(1) ar k -\u201cmaharaputamine\u201d, mida t\u00f5lgitakse reeglina \u201c\u00fclest\u00f5us\u201d v\u00f5i \u201cvastuhakk\u201d; I palestiinlaste intifada<\/em> Iisraeli vastu 1987-1993, II intifada<\/em> alates 2000.<\/p>\n\n\n\n

<\/a>(2) Iisraeli armee heebreakeelne akron\u00fc\u00fcm.<\/p>\n\n\n\n

<\/a>(3) V\u00e4ike \u00fcmar \u00f5hukesest materjalist m\u00fctsike, mida oma usku praktiseerivad juudid pidevalt ning enamus vaid religioossete tseremooniate ajal peas kannavad.<\/p>\n\n\n\n

<\/a>(4) K\u00f5rgema riigiametniku ja s\u00f5jav\u00e4elase tiitel Osmanite T\u00fcrgis.<\/p>\n\n\n\n

<\/a>(5) Iisraeli raha\u00fchik.<\/p>\n\n\n\n

<\/a>(6) Peresisesed abielud on juutide endi hulgas kaua aega olnud palju suuremaks probleemiks kui araablaste seas, kuna paljud juudid on elanud Euroopas v\u00e4ikestes kogukondades, kus perev\u00e4list juudist partnerit on v\u00e4ga raske leida.<\/p>\n\n\n\n

<\/a>(7) heebrea k – \u201crahu n\u00fc\u00fcd\u201d – Iisraeli parlamendiv\u00e4line liikumine, mille eesm\u00e4rgiks on veenda Iisraeli valitsust ning avalikku arvamust kohe rahu s\u00f5lmimise vajalikkuses p\u00f5him\u00f5ttel \u201ekaks rahvast, kaks riiki\u201c.<\/p>\n\n\n\n

<\/a>(8) Esimene n\u00e4ost-n\u00e4kku kokkulepe Iisraeli ja Palestiina vahel probleemi lahendamiseks, kus lepiti ka kokku, et Iisrael tagastab Palestiinale Jordani l\u00e4\u00e4nekalda ning osad Gaza alad.<\/p>\n\n\n\n

<\/a>(9) See juhtuski 2005. aasta augustis, kui Iisraeli armee selleks ajaks 17 (artikli kirjutamise ajal 13) k\u00fcla 8000 elanikku Iisraeli tagasit\u00f5mbumis plaani raames piirkonnast v\u00e4gisi v\u00e4lja viis ning k\u00f5ik hooned lammutas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u201eYOUSSEF JA MURIEL – S\u00dcDAMETUNNISTUSETA ASUNIKUD!\u201c Oma Gush Katifi \u00fcmberpiiratud \u201eparadiisis\u201c, suurimas Gaza juudiasunduses, ei ole Youssef Krieffil ja tema abikaasal mingeid s\u00fcdametunnistuspiinu. Vaimustunud, justkui n\u00f5iutud, ei ole neil v\u00e4himatki tunnet, nagu elaksid nad palestiinlaste maal. Nad on \u201ekodus\u201c ning kavatsevad sinna ka j\u00e4\u00e4da. Youssef Krieff osutab kaugelasetsevale tumedale merepiirile. Seej\u00e4rel t\u00f5stab ta k\u00e4e t\u00e4htede poole: […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[71],"tags":[],"class_list":["post-1769","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-palestiina-kusimus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1769","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1769"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1769\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1770,"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1769\/revisions\/1770"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1769"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1769"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1769"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}