{"id":1761,"date":"2022-10-31T08:39:26","date_gmt":"2022-10-31T08:39:26","guid":{"rendered":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/?p=1761"},"modified":"2022-10-31T08:39:26","modified_gmt":"2022-10-31T08:39:26","slug":"palestiina-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/islam.pri.ee\/?p=1761","title":{"rendered":"Palestiina ajalugu"},"content":{"rendered":"\n

1. Palestiina vanem ajalugu<\/u><\/strong>
2. Palestiina ajalugu 20. sajandil<\/strong>
3. Palestiinlaste v\u00f5i juutide maa?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

1. PALESTIINA VANEM AJALUGU<\/strong>
Ei ole t\u00e4pselt teada, millal Palestiina alad esmakordselt asustati, kuid Tabariyya j\u00e4rve l\u00f5unakalda arheoloogilised avastused n\u00e4itavad, et seal oli inimasustus juba 600\u00a0000 aastat enne Kristust. \u00dcks vanimaid avastatud kultuure on Natufi kultuur Jordani j\u00f5e oru vanas Jerichos (10\u00a0500-8500 e.Kr.).
Enne 3000 aastat e.Kr. asustasid enamust t\u00e4nap\u00e4eval L\u00e4his-Idana tuntud piirkonda erinevad l\u00e4\u00e4ne-semiidi(1)\u00a0h\u00f5imud<\/strong>, mis r\u00e4\u00e4kisid variatsioone kaanani keelest. \u00dcks sellistest gruppidest (Haribu v\u00f5i Haripu) migreerus Palestiina aladele P\u00f5hja-Mesopotaamiast umbes 2000 e.Kr. Osad neist said hilisemate juutide esivanemateks. Kui nad Palestiina aladele j\u00f5udsid, olid need juba\u00a0asustatud foiniiklaste(2)\u00a0(p\u00f5hjas) ja filistiinide(3)\u00a0(l\u00f5unas) poolt<\/strong>.
S\u00f5na \u201eKaanan\u201c tuleb Foiniikia kreekakeelsest t\u00f5lkest ja t\u00e4hendab \u201epurpursete kaupmeeste maa\u201c. Selle maa elanikud r\u00e4\u00e4kisid heebrea keelele v\u00e4ga l\u00e4hedast keelt, nad olid p\u00f5llupidajad, kuid samas \u00e4\u00e4rmiselt tsiviliseeritud. Seega, kui juudid Kaananisse j\u00f5udsid, pidid nad alustama v\u00e4ga pikka ja vaevarikast asustamisprotsessi, kuna nende tsiviliseeritus ei olnud p\u00e4riselanike omaga v\u00f5rreldav. Ka filistiinid valmistasid neile peavalu, kuna tegu oli s\u00f5jaka rahvaga. Sellest k\u00f5igest tulenevalt j\u00e4id juutidele Kaananimaa k\u00f5ige halvemad piirkonnad.
Peale paarisada v\u00f5rdlemisi edutut aastat kogusid varem n\u00f5rgalt \u00fchendatud juudih\u00f5imud end \u00fchtse v\u00f5imsa krooni alla (alustades kuningas Saulist 1020-1000 e.Kr) ning alustasid v\u00f5itlust. Kuningas Taavet (1000-961 e.Kr) saavutaski kauaoodatud\u00a0v\u00f5idu filistiinide \u00fcle<\/strong>. T\u00e4nu ta suurep\u00e4rasele juhtimisoskusele sai v\u00e4ikesest Juudi kuningriigist impeerium. \u00dchendatud juudiriigi kolmandaks ning viimaseks kuningaks oli Salomon (961-922 e.Kr), kes ei laiendanud enam oma valdusi, vaid keskendus templi ja palee ehitusele. Viimaks sai juutidest rahvus selle k\u00f5ige otsesemas t\u00e4henduses. Kuid\u00a0Salomoni surma j\u00e4rel jaotati riik kaheks: p\u00f5hi j\u00e4i Iisraeliks ning l\u00f5una nimetati Juudaks<\/strong>. Taaveti ja Salomoni v\u00f5imsat impeeriumi ei olnud enam ega saanud ka kunagi enam olema.
Iisraeli pealinnas sai Samaaria, Juuda pealinnaks j\u00e4i Jerusalem. Need kuningriigid j\u00e4id \u00fcle kahesaja aasta eraldi riikideks. Moabi kuningriik(4)\u00a0vallutas aga peagi Juuda ja Ammoni kuningriik Iisraeli.
722. aastal e.Kr vallutas Ass\u00fc\u00fcria Iisraeli, Juuda aga langes 586. aastal e.Kr bab\u00fcloonlaste k\u00e4tte<\/strong>. Et vallutatud territooriumil rahu s\u00e4ilitada, k\u00fc\u00fcditasid ass\u00fc\u00fcrlased palju rahvast v\u00e4ikeste gruppidena oma impeeriumi erinevatesse osadesse, saates omakorda ass\u00fc\u00fcrlasi Iisraeli asustama. Selle tulemusena\u00a0kadusid iisraellased ajaloost<\/strong>\u00a0(arvatavasti sulasid kokku kohalike elanikkondadega). Hiljem tegid bab\u00fcloonlased Juuda rahvaga sama, ilma neid laiali puistamata.\u00a0Kuningas Nebukadnetsar k\u00fc\u00fcditas ligi 10\u00a0000 juuti Juudast oma pealinna. Seda k\u00fc\u00fcditamist peetakse juutide eksiili alguseks<\/strong>. 586. aastal e.Kr, peale Nebukadnetsari j\u00e4rjekordset ekspeditsiooni, lakkas ka Juuda sootus olemast.
Juutide eksiili aeg kestis 586. (v\u00f5i 597.) aastast kuni 538. aastani e.Kr<\/strong>, mil p\u00e4rslased allutasid kaldealased. Peale 586. aastat e.Kr ei ole Juudasse j\u00e4\u00e4nud juutidest (k\u00fc\u00fcditati p\u00f5hiliselt k\u00f5rgemat klassi, maarahvas j\u00e4i kodumaale) pea midagi teada. Kui P\u00e4rsia kuningas Cyrus 539-538. aastal e.Kr Mesopotaania vallutas, lubas ta\u00a0Bab\u00fcloni k\u00fc\u00fcditatud juudikogukonnal koju minna\u00a0<\/strong>ja oma templi ning Jerusalemma linnam\u00fc\u00fcri uuesti \u00fcles ehitada. Mitte k\u00f5ik juudid aga ei l\u00e4inud koju; osa neist j\u00e4i Bab\u00fcloni ja osa v\u00f5ttis isegi vastu Bab\u00fcloonia erinevad religioonid. J\u00e4rgneva 200 aasta jooksul domineeris L\u00e4his-Idas ja Egiptuses P\u00e4rsia v\u00f5im. Kogu selle aja oli Juuda P\u00e4rsiale vasalliks.
332. aastal vallutas P\u00e4rsia alad Aleksander Suur ja Juudast sai Makedoonia vasall<\/strong>. Peale Aleksander Suure surma l\u00e4ks tema impeerium aga kolme kindrali vahel jagamisele ja taas kord v\u00f5ideldi Juuda p\u00e4rast: 319. ja 302. aasta vahel e.Kr vahetas Jerusalemm seitse korda n\u00f6 omanikku. Alles\u00a0141. aastal e.Kr said juudid taas kord maitsa poliitilist iseseisvust<\/strong>, kuid see ei kestnud kaua:\u00a063. aastal e.Kr allutas Pompey Suur Palestiina alad Rooma impeeriumi koosseisu<\/strong>\u00a0ja Juudast sai Rooma Judea provints, mida valitsesid juutidest kuningad.
Kuulsaim neist oli Herodes Suur, kelle elu ajal s\u00fcndis ning jutlustas ka Jeesus (as). Peale Herodese surma muutus nii Rooma ike kui ka juutide vastupanu tugevamaks.\u00a070. aastal p.Kr toimus meeleheitlik \u00fclest\u00f5us<\/strong>, mis veriselt maha suruti.\u00a0132-135. aastatel toimus teine suurem juutide \u00fclest\u00f5us<\/strong>, mille tagaj\u00e4rjel\u00a0palju juute hukati ning palju m\u00fc\u00fcdi ka orjusesse<\/strong>. Nendel, kes ellu j\u00e4id, oli\u00a0keelatud Jerusalemma siseneda, paljud p\u00f5genesid Palestiina aladelt<\/strong>, kuid teatud hulk juudi kogukondi j\u00e4i siiski Palestiina k\u00f5ige p\u00f5hjapoolsemasse ossa Galileasse pidama.
Umbes\u00a0313. aastal sai Konstantinusest Rooma impeeriumi ainuvalitseja<\/strong>. Tema valitsusajal sai\u00a0kristlusest Rooma impeeriumi riigiusk<\/strong>.\u00a0Paljudest juutidest ja kohalikest paganatest said kristlased(5)\u00a0<\/u><\/strong>. Rooma valitsuse all nimetati riik \u00fcmber Philistiaks ehk Palestiinaks.
Islami v\u00f5iduk\u00e4igul liideti\u00a0Palestiina alad 638. aastal Umaijaadide impeeriumi koosseisu<\/strong>. Esmakordselt Jerusalemma pika ajaloo jooksul vallutati see ilma verd valamata: lootes vabaneda B\u00fctsantsi ikke alt ning kuulnud moslemite armulikkusest, andsid Jerusalemma elanikud peale l\u00fchiaegset piiramist linna moslemitele \u00fcle. Elanikele j\u00e4eti \u00f5igus praktiseerida oma usku (olgu see siis judaism v\u00f5i kristlus). Kes soovisid, v\u00f5isid kogu oma varaga lahkuda, kuid kes soovisid j\u00e4\u00e4da, neile tagati kaitse nii elule, varale kui p\u00fchapaikadele. Uued valitsejad ei sundinud kellelegi oma usku peale, kuid\u00a0v\u00e4ga paljudest kohalikest juutidest ning kristlastest said ligi sajandi jooksul moslemid<\/u><\/strong>. Need, kes aga soovisid j\u00e4\u00e4da juutideks v\u00f5i kristlasteks, s\u00e4ilitasid autonoomia religioossetes k\u00fcsimustes ning islamiriigi kaitse ning elasid koos moslemite ja kristlastega rahus ning k\u00fclluses. Moslemite valitsemise ajal lubati ka varem k\u00fc\u00fcditatud juutidel Palestiina aladele naasta. Umaijaadide d\u00fcnastia tuntuim kaliif Abd Al-Malik ibn Al-Marwan lasi 691. aastal kohale, kust prohvet Muhammed (saws) arvatavalt alustas oma \u00f6ist teekonda (al-mir\u0101\u017e<\/em>) taevasse, ehitada Al-Aqsa kaljumo\u0161ee. Jerusalemmast sai Meka ja Mediina j\u00e4rel olulisuselt kolmas islami p\u00fcha linn.
1099. aasta 15. juulil langes Jerusalemm peale viit n\u00e4dalat piiramist ristis\u00f5dijate k\u00e4tte<\/strong>. Linna juutide ning moslemite verd valati armutult. Kuid ei l\u00e4inud kaua –\u00a01187. aastal langes Jerusalemm taas moslemite v\u00f5imu alla<\/strong>: Saladin (Salah al-Din ibn Ayyub) l\u00f5petas seega ristis\u00f5dijate valitsuse, taastas linna ning lubas juutidel tagasi Jerusalemma tulla.
1260. aastal vallutasid Palestiina Egiptuse Mamluki d\u00fcnastia\u00a0<\/strong>valitsejad, kes omakorda alistati\u00a01517. aastal Osmani t\u00fcrklaste\u00a0<\/strong>poolt. Palestiina j\u00e4igi Osmani impeeriumi koosseisu kuni viimase langemiseni 1917. aastal.
Juutide elu araablaste v\u00f5imu all oli \u00fcsnagi edukas. Nad elasid islamimaailmas tunduvalt paremini kui Euroopas, kus neid demoniseeriti ning osadest riikidest isegi v\u00e4lja aeti. Moslemite valitsusaega Hispaanias (711-1491) peetakse keskaegse Euroopa juutluse kuldajastuks. Kui aga rekonkistadoorid Hispaania tagasi vallutasid, pidid juudid sealt oma elu p\u00e4rast kartes p\u00f5genema, kuna k\u00f5ik, kes kristlust vastu ei v\u00f5tnud, hukati. Umbes 200\u00a0000 Hispaania juuti p\u00f5genes Osmani impeeriumi laiadele aladele, kus sultan nad lahkelt vastu v\u00f5ttis. Tollest ajast on p\u00e4rit ka pikka aega kestnud suurte juudikogukondade kohalolek P\u00f5hja-Aafrika riikides (Maroko, Tuneesia jt).<\/p>\n\n\n\n

2. PALESTIINA AJALUGU 20. SAJANDIL<\/strong>
Juba enne 20. sajandit oli Euroopa juutidel tekkinud\u00a0liikumine oma kodumaa saamise nimel<\/strong>. 1896. aastal koostas Theodor Herzl teksti \u201eJuutide riik\u201c. Nii algas suurem liikumine selle idee nimel. Algselt pakuti\u00a0sobivaks kohaks kas Ida-Aafrikat v\u00f5i Araabia poolsaare idaosa<\/strong>, kuid Venemaa juutide kujundatud\u00a0sionismi survel otsustati viimaks Palestiina kui juutluse h\u00e4lli kasuks<\/strong>\u00a0ning asuti sinna v\u00e4lja r\u00e4ndama, kuigi maa oli juba asustatud. 1920. aastateks moodustasid juudid umbes 10% Palestiina elanikkonnast, 1947. aastal aga juba 35%. Kuna II Maailmas\u00f5ja kulg oli juutide elu Euroopas p\u00f5rguks muutnud, ei saanud Liitlased ka nende \u00fcmberasumist Palestiinasse keelata ja seega see intensiivistus.\u00a01917. aasta Balfouri deklaratsioon lubas juutidele Palesiina aladel \u201ejuudi kodumaa\u201c<\/strong>(6)\u00a0, samas keelustades olemasoleva mitte-juudi populatsiooni tsiviil- ja usuga seotud \u00f5iguste rikkumise.
I Maailmas\u00f5ja ajal v\u00f5itles Osmanite impeerium Saksamaa poolel ning Liitlasv\u00e4gedel oli v\u00e4ga raske nii mitmel rindel korraga toime tulla. Seega\u00a0s\u00f5lmis Suur Britannia araablastega kokkulepe (Husayn-McMohan korrespondents, 1915-1916): kui nood Liitlastele Osmani impeeriumi vastu appi tulevad, saavad nad peale s\u00f5da k\u00f5igil araablastega asustatud aladel luua Araabia riigi<\/strong>. Selle tulemusel t\u00f5usid araablased Osmani impeeriumi vastu \u00fcles ning v\u00f5itlesid Liitlaste eest, kuni Osmani impeeriumi kukutamiseni.
Britid olid aga m\u00e4nginud topeltm\u00e4ngu, kuna\u00a01916. aasta Sykes-Picot lepingute kohaselt pidi Palestiina minema rahvusvahelise administratsiooni alla<\/strong>. Loodeti leida kompromiss nii Suur-Britannia ja Prantsusmaa kui ka palestiinlaste ja juutide vahel, kuid nendest l\u00e4bim\u00f5tlematutest otsustest tulenevad probleemid kestavad t\u00e4naseni.
Suur oli\u00a0araablaste pettumus<\/strong>, kui peale I Maailmas\u00f5ja l\u00f5ppu neile lubatust vaid osa anti: nad\u00a0said oma k\u00e4tte Araabia poolsaare, kuid S\u00fc\u00fcria ja Liibanoni alad j\u00e4id Prantsuse ning Palestiina, Transjordaania ja Iraak Briti mandaadi alla<\/strong>. Araablaste rahustamiseks lubati neile ametlikult Transjordaania ja Iraagi kuningriigi troon, kuid see ei parandanud kuidagi palestiinlaste pentsikut olukorda: juute tuli aina juurde ja juurde ja 1947. aastaks oli neid 32% Palestiina elanikkonnast. Peale II Maailmas\u00f5da p\u00f6\u00f6rdusid juudid abi saamiseks uue suurv\u00f5imu USA poole.
Palestiinlased olid juutide immigreerumise, maa v\u00e4henemise ja poliitiliste n\u00f5udmiste suhtes resoluutsed. Nad r\u00f5hutasid, et Palestiina peab j\u00e4\u00e4ma samasuguste \u00f5igustega araabia riigiks, kui on Egiptus, Transjordaania ja Iraak. Suur Britannia oli neile riikidele ilma igasuguse v\u00e4givallata iseseisvuse andnud, miks siis mitte Palestiinale.\u00a0Palestiinlased r\u00f5hutasid, et nende kodumaad ei tohiks kasutada Euroopa juutide probleemi lahendamiseks ning nende eurooplaste (mida sisser\u00e4ndavad juudid ju tegelikult olid) t\u00f5ttu ei tohiks neid ilma j\u00e4tta \u00f5igusest oma kodumaale<\/strong>. Palestiinlaste v\u00f5itlus kulmineerus 1930. aastate teisel poolel, kus korraldati streike ning \u00fclest\u00f5use. Vaid \u00fcks Palestiina parteidest – Rahvuslik Kaitsepartei – oli n\u00f5us maad ametlikult kaheks riigiks jagama, tingimusel, et palestiinlastele j\u00e4\u00e4b piisavalt maad ning nad v\u00f5ivad hiljem koos Transjordaaniaga suurema riigi moodustada, kuid peale 1937. aastal v\u00e4lja kuulutatud brittide jaotusplaani muutsid ka nemad meelt, kuna selle kohaselt oleks palestiinlased pidanud juutidele j\u00e4tma parimad Galilea oliivi- ning viljakasvatusmaad, apelsiniistandused Vahemere rannikul ning suured sadamalinnad Haifa ja Acre.
1947. aastaks oli Palestiina aladel araablasi juba vaid 68%.<\/strong>\u00a0\u00dcRO jagamisplaani kohaselt (1947. aasta resolutsioon 181 (II)) oleks 68% palestiinlastele pidanud j\u00e4\u00e4ma 45% maad ning 32% juutidele 55% maad\u00a0<\/strong>piirkondades, kus oli sama palju palestiinlasi kui juute. Loomulikult ei olnud palestiinlased sellega n\u00f5us. Kui palestiinlatel ei olnud piisavalt poliitilist ega s\u00f5jalist j\u00f5udu, et oma \u00f5igusi kaitsta. Kui briti v\u00e4ed\u00a01948<\/strong>. aastal piirkonnast v\u00e4lja viidi,\u00a0kuulutasid juudid v\u00e4lja Iisraeli riigi<\/strong>, millel puudus paraku p\u00f5hiseadus(7)\u00a0. Seej\u00e4rel p\u00fc\u00fcdsid \u00fcmberkaudsed araabia riigid \u00dcRO poolt palestiinlastele m\u00e4\u00e4ratud territooriumi kaitsta, kuid kui\u00a01949. aastal vaherahu v\u00e4lja kuulutati, olid need alad kahanenud 45%-lt 23%-le<\/strong>: Gaza oli Egiptuse armee k\u00e4es ning Transjordaania v\u00e4ed hoidsid Kesk-Palestiina m\u00e4gesid. \u00dcRO jagamisplaani kohaselt pidi Jerusalemm jagatama kaheks, kuid 1949. aastal oli enamus Jerusalemmast Iisraeli kontrolli all.\u00a0Iisraeli poolt okupeeritud maalt pidi p\u00f5genema ligi 726\u00a0000 palestiinlast, see on \u00fcle 55% 1,3 miljonist palestiinlasest<\/strong>.
1967. aasta 6 p\u00e4eva s\u00f5jas okupeeris Iisrael \u00fclej\u00e4\u00e4nud Palestiina territooriumi<\/strong>, mis oli Egiptuse ja Jordaania kontrolli all (Gaza ja Jordani l\u00e4\u00e4nekallas). Samuti okupeeriti \u00fclej\u00e4\u00e4nud osa Jerusalemmast ning n\u00fc\u00fcdsest sai sellest \u201eIisraeli jagamatu pealinn\u201c. S\u00f5da t\u00f5i endaga kaasa teise suure palestiinlaste v\u00e4ljar\u00e4ndamise –\u00a0umbes pool miljonit inimest kaotas oma kodu<\/strong>. \u00dcRO 1967. aasta 22. novembri kaitsen\u00f5ukogu\u00a0resolutsioon 242 n\u00f5udis Iisraelilt okupeeritud territooriumide vabastamist<\/strong>. K\u00f5ik j\u00e4i aga samaks.
1982. aasta juunis okupeeris Iisrael Liibanoni<\/strong>, pannes samal ajal Sabra ja Shatila p\u00f5genikelaagrites toime suurejoonelised tapatalgud.
1983. aasta Genova deklaratsioon keelustas okupeeritud territooriumitel juudiasunduste loomise ning Jerusalemma staatuse muutmise ja n\u00f5udis palestiinlaste \u00f5iguste tagamist.
Okupeeritud Palestiina territooriumitel algas massiline \u00fclest\u00f5us 1987. aasta detsembris.\u00a0<\/strong>Seda nimetatakse\u00a0esimeseks\u00a0intifada<\/em>ks<\/strong>(8)\u00a0. Iisraeli armee poolt kasutatud meetodid \u00fclest\u00f5usu mahasurumiseks t\u00f5id endaga kaasa hulga haavatuid ja surnuid tsiviilelanikkonna seas.
1993. aastal allkirjastati Oslo lepped, mille kohaselt Iisrael pidi Palestiinale osaliselt tagastama okupeeritud alad ning vabastama osad vangid<\/strong>. Palestiinlased said \u00f5iguse valida Palestiina N\u00f5ukogu ning luuda administratsiooni oma alati valdamiseks. Tegemist oli esimese n\u00e4ost-n\u00e4kku kokkuleppega Iisraeli ja Palestiina vahel, kus Iisraeli poolt esindas peaminister Yitzhak Rabin ning palestiinlasi Yasser Arafat Palestiina Vabastusorganisatsioonist (PLO).
2000. aastal<\/strong>\u00a0aga sooritas Likuti partei juht Ariel Sharon \u00e4\u00e4rmiselt provokatiivse k\u00fclask\u00e4igu Jerusalemmas asuva Al-Aqsa kaljumo\u0161ee juurde, mis t\u00f5i endaga kaasa\u00a0II\u00a0intifada<\/em>\u00a0puhkemise<\/strong>, mille tulemusel kaotati palju elusid,\u00a0Iisrael aga okupeeris taas Palestiina territooriumid<\/strong>. Iisrael alustas Jordani l\u00e4\u00e4nekalda aladel eraldusm\u00fc\u00fcri ehitamist, mis 2004. aastal Rahvusvahelise Kohtu poolt illegaalseks kuulutati. 2002. aastal v\u00f5ttis \u00dcRO kaitsen\u00f5ukogu vastu resolutsiooni 1397, mis kinnitas taas kord visiooni kahest k\u00f5rvuti rahus eksisteerivast riigist.
2005. aastal t\u00f5mbas Iisrael viimaks rahvusvahelise surve t\u00f5ttu oma v\u00e4ed osaliselt Gazast v\u00e4lja, s\u00e4ilitades samas kontrolli Gaza piiride, ranna ning \u00f5huruumi \u00fcle<\/strong>. Kuigi Iisrael tundub imepisike \u00fcmbritseva araabiamaailma k\u00f5rval, langeb j\u00f5u kaalukauss just nende kasuks, kuna Iisrael on \u00fcks v\u00e4hestest riikidest, millel on \u00f5igus ilma rahvusvahelise sekkumiseta omada tuumarelva. Ka on Iisraelil 100% USA rahaline ning poliitiline toetus.
K\u00f5igist p\u00fc\u00fcdlustest hoolimata otsustas\u00a0Iisrael 2008. aasta l\u00f5pul niigi vaevatud Gazat r\u00fcnnata<\/strong>, tuues ettek\u00e4\u00e4ndeks Hamas r\u00fchmituse raketir\u00fcnnakud L\u00f5una-Iisraelile. H\u00e4vitatud on nii koole, mo\u0161eesid, haiglaid kui ka eramuid. 16. jaanuari seisuga on surma saanud 1133 palestiinlast, haavata \u00fcle 5200, samal ajal kui Iisraeli poolel on surnuid 13, neist 10 s\u00f5durit Gazas. V\u00e4ga suur enamus kannatanud palestiinlastest on tsiviilisikud, v\u00e4ga suurel hulgal on nende seas lapsi. K\u00f5igele lisaks kasutab Iisrael Gazas rahvusvaheliselt keelatud relvi.<\/p>\n\n\n\n

3. PALESTIINLASTE V\u00d5I JUUTIDE MAA?<\/strong>
Kuna Euroopa on valdavalt kristlik piirkond, arvatakse piiblilugusid tundes tihti, et Iisrael on juutide maa ning palestiinlastel ei ole seal \u00f5igust, kuna nood on lihtsalt sisser\u00e4nnanud araablased. Reeglina ei hooli keegi ka faktide kontrollimisest, kuna teadmatus v\u00f5i arvamine, et midagi teatakse, on tunduvalt mugavam kui k\u00fcsimuste esitamine.
Sionistid ise toovad tihti argumendiks, et\u00a0Iisrael on Jumala poolt neile t\u00f5otatud maa, nagu \u00fctleb ka Piibel.<\/strong>\u00a0Vanas Testamendis lubas Jumal t\u00f5esti selle maa juutide esiisa Aabrahami j\u00e4reltulijatele\u00a0<\/strong>(1Mo. 12:1-7),\u00a0kuid mida juudid ei maini on see, et Aabrahamil oli Piibli tunnistuse kohaselt kaks poega<\/strong>, keda nimetatakse nime pidi:\u00a0tema esmas\u00fcndinu oli Ismael<\/strong>, keda peetakse\u00a0araablaste esiisaks<\/strong>\u00a0ning alles\u00a0teine poeg oli Iisak<\/strong>, keda peetakse\u00a0juutide esiisaks<\/strong>. Seega ei anna see argument juutidele palestiinlaste maade h\u00f5ivamiseks mingit \u00f5igustust.
Tuues \u00f5igustusena Jumala lubadust Aabrahamile, \u201eunustavad\u201c sionistid aga tihti mainida, et\u00a0Jumal on ka \u00f6elnud, et juutide kangekaelsuse t\u00f5ttu ning nende karistamiseks v\u00f5tab ta neilt nende maa ning nad ei saa oma riiki enne, kui maailma l\u00f5pul<\/strong>. See on ka p\u00f5hjuseks, miks v\u00e4ga paljud ortodoksed juudid nii Iisraelis kui ka mujal maailmas ise Iisraeli riigi vastu protesteerivad(9)\u00a0.
Kuid kas palestiinlased on ikka need, kes kogu Euroopa arvab neid olevat: v\u00f5\u00f5rad araablased, islami impeeriumi sissetungil juutide maa h\u00f5ivajad? Palestiinlaste geenide uurimine annab meile vastuse, mida on v\u00e4ga raske \u00fcmber l\u00fckata:\u00a0palestiinlased on Palestiina aladel eelajaloolistest aegadest elanud populatsiooni otsesed j\u00e4reltulijad<\/strong>(10)\u00a0, seega on nad\u00a0geneetiliselt nende samade juutide j\u00e4reltulijad, kellest Palestiina vanemas ajaloos juttu oli!<\/strong>\u00a0Paljudest nendest juutidest said Jeesuse jutlustamise k\u00e4igus ning hilisematel sajanditel kristlased, kellest suurem osa hakkas omakorda islami saabudes moslemiteks. Seega on\u00a0aastatuhandeid Palestiina aladel elanud juudid ning araablastest kristlased ja moslemid omavahel v\u00e4ga otseses suguluses<\/strong>: palestiinlased on araablased vaid oma kultuurip\u00e4randi ja keelelisest aspektist l\u00e4htudes (mis nad islami saabudes omaks v\u00f5tsid), geneetiliselt on aga tegemist juutidega(11)\u00a0. Seda on 1918. aastal tunnistanud ka David Ben-Gurion(12)\u00a0ja Yitzhak Ben-Zvi(13)\u00a0, \u00f6eldes: \u201ePalestiina talupojad ja nende eluviis on elavaks tunnistuseks piiblilugude perioodi iisraellaste kommetele.\u201c(14)
Valdava enamuse Iisraeli t\u00e4naste kodanike puhul on aga tegemist Euroopast (eriti just Ida-Euroopa aladelt) 20. sajandil sisse r\u00e4nnanud juutidega, kes on paratamatult juba osaliselt eurooplastega segunenud<\/strong>, seega kui r\u00e4\u00e4kida \u00f5igusest maale, ei ole nad geneetiliselt enam vanade Iisraeli ning Juuda kodanikega nii sarnased, kui on palestiinlased ja alati Iisraelis elanud juudiv\u00e4hemus ning samuti on neil v\u00e4hem \u00f5igust t\u00e4nap\u00e4evases kontekstis, kus nende puhul on tegemist immigrantide v\u00f5i immigrantide otseste j\u00e4reltulijate, mitte aga p\u00f5liselanikega.
Kuigi Iisraeli riik hoiab oma raudses haardes enamust Palestiina aladest ning soosib igal v\u00f5imalusel immigreerumist Iisraeli, on\u00a0palestiinlasi siiski arvuliselt palju rohkem kui iisraellasi<\/strong>. Sellest tulenevalt on Gaza maailma \u00fcks tihemaima asustusega piirkondi.
Ja viimaks, ei saa ka mainimata j\u00e4tta, et\u00a0kuna Iisraeli kodanike puhul on sisuliselt tegemist eurooplastega, kes tahavad elada Euroopa standardite j\u00e4rgi<\/strong>\u00a0(vesiklosetid, basseinid, rohked du\u0161id, k\u00f5rbe ohtrad kastmised, et seal kasvatada Euroopasse ning Ameerikasse eksportimiseks lilli jm),\u00a0on nad n\u00fc\u00fcdseks L\u00e4his-Ida veekriisi nii kaugele viinud, et peagi v\u00f5ib seal oodata s\u00f5da vee p\u00e4rast<\/strong>: liialt palju Jordani veest kulutatakse \u00e4ra Iisraelis ning mujale (n\u00e4iteks palestiinlastele, jordaanlastele jne) seda enam piisavalt ei j\u00f5ua. Selline k\u00e4itumine n\u00e4itab selgelt, et taolised kodanikud sobiksid paremini elama m\u00f5nesse veerohkemasse piirkonda, et mitte tekitada looduskatastroofi v\u00f5i tsivilisatsioonide pidevaid kokkup\u00f5rkeid.<\/p>\n\n\n\n

KASUTATUD ALLIKAD<\/strong>
Gibbons, Ann<\/em> 2000. Jews and Arabs Share Recent Ancestry – Science NOW. American Academy for the Advancement of Science 30. oktoober.
Mayeur-Jaouen, Catherine<\/em>, \u201eHistoire du Monde Arabe au 20\u00e8me si\u00e8cle\u201c (Araabiamaailma ajalugu 20. sajandil), loeng: Sorbonne (Paris IV), 2004\/2005 \u00f5\/a.
Nebel et al<\/em>. 2001, The Y Chromosome Pool of Jews as Part of the Genetic Landscape of the Middle East – Ann Hum Genet., m\u00e4rts 2001, 70 (2): 195-206
Tamari, Salim<\/em> 2004. Lepers, Lunatics and Saints: The Nativist Ethnography of Tawfiq Canaan and his Jerusalem Circle, Teema 20 – Jerusalem Quarterly, taastatud 18.08 2007.
History of Palestine<\/a> – (k\u00fclastatud 14.01 2009)<\/p>\n\n\n\n

(1)\u00a0Semiidi keeled: 1.ida-semiidi keeled (v\u00e4lja surnud, n: akkadi), 2. l\u00e4\u00e4ne-semiidi keeled (enamuses v\u00e4lja surnud, n: foiniikia, ugariti, aramea (mis oli k\u00f5nekeeleks Jeesuse ajal), erinevad kaanani keeled, millest s\u00e4ilinud heebrea; araabia keel), 3. l\u00f5una-semiidi keeled (n: Etioopia keeled, Jeemeni ja Omani v\u00e4hemuskeeled).<\/p>\n\n\n\n

(2)\u00a0Antiikaja rahvas Vahemere idarannikul, hiljem ka P\u00f5hja-Aafrikas. Nende p\u00e4ritolu pole kindlalt teada; nende eellastena nimetatakse m\u00fcstilist \u201emererahvast\u201c, osa teadlasi kutsub neid Piibli j\u00e4rgi Noa j\u00e4reltulijateks.<\/p>\n\n\n\n

(3)\u00a0Kaananimaa l\u00f5unarannikul linnriikides elanud rahvas, kelle maad nimetati Filistiaks. Teadlased ei ole nende p\u00e4ritolus \u00fchel meelel: nende keel oli k\u00fcll semiidi keel, kuid kultuuriliselt olid nad l\u00e4hedased mandri Kreeka m\u00fckeene kultuurile.<\/p>\n\n\n\n

(4)\u00a0Vaata – Palestiina kaardid, kaart nr 1.<\/p>\n\n\n\n

(5)\u00a0\u00c4rgem unustagem, et Jeesus tuli jutlustama just juutidele ning tema j\u00e4rgijad, keda hiljem nimetati kristlasteks, olid samuti juutide hulgast, nagu ka Jeesus ise. Seega said paljudest juutidest kristlased juba enne kristluse Rooma impeeriumi riigiusuks kuulutamist.<\/p>\n\n\n\n

(6)\u00a0Selle all ei olnud m\u00f5eldud iseseisvat riiki vaid pigem teatud ala, kuhu juudid v\u00f5iksid v\u00e4lja r\u00e4nnata.<\/p>\n\n\n\n

(7)\u00a0Riigi p\u00f5hiseaduses peavad kirjas olema t\u00e4psed riigipiirid. Kui pole p\u00f5hiseadust, v\u00f5ib riik laieneda ning v\u00e4ga lihtsalt okupeeritud territooriumi oma osaks kuulutada.<\/p>\n\n\n\n

(8)\u00a0ar k -\u201cmaharaputamine\u201d, mida t\u00f5lgitakse reeglina \u201c\u00fclest\u00f5us\u201d v\u00f5i \u201cvastuhakk\u201d; I palestiinlaste\u00a0intifada<\/em>\u00a0Iisraeli vastu 1987-1993, II\u00a0intifada<\/em>\u00a0alates 2000.<\/p>\n\n\n\n

(9)\u00a0vaata n\u00e4iteks –\u00a0siit<\/a><\/u><\/strong><\/p>\n\n\n\n

(10)\u00a0Gibbons, 2000<\/p>\n\n\n\n

(11)\u00a0Nebel, 2001<\/p>\n\n\n\n

(12)\u00a0Sionist, \u00fcks Iisraeli riigi loojatest ning esimene Iisraeli peaminister.<\/p>\n\n\n\n

(13)\u00a0Teine Iisraeli president, leiborist-sionistist juht, ajaloolane.<\/p>\n\n\n\n

(14)\u00a0Tamari, 2004<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

1. Palestiina vanem ajalugu2. Palestiina ajalugu 20. sajandil3. Palestiinlaste v\u00f5i juutide maa? 1. PALESTIINA VANEM AJALUGUEi ole t\u00e4pselt teada, millal Palestiina alad esmakordselt asustati, kuid Tabariyya j\u00e4rve l\u00f5unakalda arheoloogilised avastused n\u00e4itavad, et seal oli inimasustus juba 600\u00a0000 aastat enne Kristust. \u00dcks vanimaid avastatud kultuure on Natufi kultuur Jordani j\u00f5e oru vanas Jerichos (10\u00a0500-8500 e.Kr.).Enne 3000 […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[71],"tags":[],"class_list":["post-1761","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-palestiina-kusimus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1761","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1761"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1761\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1762,"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1761\/revisions\/1762"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1761"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1761"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1761"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}