{"id":1392,"date":"2022-10-26T11:07:42","date_gmt":"2022-10-26T11:07:42","guid":{"rendered":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/?p=1392"},"modified":"2022-10-26T11:07:42","modified_gmt":"2022-10-26T11:07:42","slug":"mis-on-sariaat","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/islam.pri.ee\/?p=1392","title":{"rendered":"Mis on \u0161ariaat?"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><u>S\u00f5na kasutus ja p\u00e4ritolu:<\/u><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>S\u00f5na&nbsp;<em>\u0161ar\u012b\u201ba<\/em>&nbsp;on araabia keeles tuletatud s\u00f5nat\u00fcvest&nbsp;<em>\u0161-r-\u201b&nbsp;<\/em>ja sellel on mitmeid baast\u00e4hendusi seoses religiooni ja religioossete seadustega. Seda s\u00f5na kasutavad k\u00f5ik L\u00e4his-Ida araabiakeelsed elanikud, olenemata nende religioossest kuuluvusest. See t\u00e4histab reeglina prohvetlikku religiooni ja sinna alla k\u00e4ivaid seadusi, n\u00e4iteks:&nbsp;<em>\u0161ar\u012b\u201bat M\u016bsa&nbsp;<\/em>(Moosese seadus\/religioon),&nbsp;<em>\u0161ar\u012b\u201bat al-Mas\u012bh&nbsp;<\/em>(messiase (Jeesuse) seadus\/religioon),&nbsp;<em>\u0161ar\u012b\u201bat al-Ma\u017e\u016bs&nbsp;<\/em>(zoroastria seadus\/religioon),&nbsp;<em>\u0161ar\u012b\u201batu-n\u0101&nbsp;<\/em>(meie religioon, t\u00e4histamaks siis \u00fchte monoteistlikest religioonidest).<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u0161ar\u012b\u201ba<\/em>&nbsp;t\u00e4hendab seega reeglina \u00fche kindla juriidilise s\u00fcsteemi alla kuuluvat seadustikku, millel on \u00fcldine v\u00f5i \u00fche kindla prohvetiga seotud alus. Tooral, Uuel Testamendil ja Koraanil on k\u00f5igil olemas oma kindel&nbsp;&nbsp;<em>\u0161ar\u012b\u201ba<\/em>, vastandina&nbsp;<em>d\u012bn<\/em>ile (usk), mis on \u00fchtne ja jagamatu, s\u00fcnon\u00fc\u00fcmiks&nbsp;<em>tawh\u012bd<\/em>ile ja&nbsp;<em>ikhl\u0101s lill\u0101h<\/em>ile (jumalikule monoteismile), mille s\u00f5numit on kandnud k\u00f5ik prohvetid.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Puhtalt islami kontekstis t\u00e4histab&nbsp;<em>\u0161ar\u012b\u201ba&nbsp;<\/em>seadusi ja k\u00e4ske, mis reglementeerivad moslemite elu ja mis on enamasti deriveeritud Koraanist ja hadithidest.<\/strong>&nbsp;Seega on \u0161ariaat tihedas seoses&nbsp;<em>fiqh<\/em>iga \u2013 islami \u00f5igusteadusega, mis tegeleb seaduste defineerimise ja deriveerimisega.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><u>S\u00f5na kasutamine Koraanis, hadithides ja muus islami kirjanduses:<\/u><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>S\u00f5na&nbsp;<em>\u0161ar\u012b\u201ba<\/em>&nbsp;ise esineb Koraanis vaid korra, 45:18: \u201eSeej\u00e4rel oleme sind (o Muhammed) pannud&nbsp;<em>\u0161ar\u012b\u201ba<\/em>le (selge seaduse teele), seega k\u00e4i seda m\u00f6\u00f6da &#8230;\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcks kord on ka kasutatud samas t\u00fcvest tuletatud vormi&nbsp;<em>\u0161ir\u201ba&nbsp;<\/em>\u2013 5:48, paralleelselt&nbsp;<em>minh\u0101\u017e<\/em>iga (tee, rada): \u201eIga\u00fchele teist oleme m\u00e4\u00e4ranud&nbsp;<em>\u0161ir\u201ba&nbsp;<\/em>(seaduse) ja&nbsp;<em>minh\u0101\u017e<\/em>i (selge tee).\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>Verb&nbsp;<em>\u0161a-ra-\u201ba&nbsp;<\/em>esineb Koraanis kaks korda, \u00fchel neist kordadest on aluseks Jumal (<em>\u0161ara\u201ba lakum min ad-d\u012bn<\/em>&nbsp;\u2013 Ta on teile m\u00e4\u00e4ranud religiooniks &#8230; \u2013 42:13), teine kord on seotud m\u00e4ssumeelsetega (<em>\u0161ara\u201b\u016b lahum min ad-d\u012bn&nbsp;<\/em>\u2013 Nad m\u00e4\u00e4rasid neile religiooniks &#8230;).<\/p>\n\n\n\n<p>Ainsuse vormis esineb&nbsp;<em>\u0161ar\u012b\u201ba<\/em>&nbsp;hadithides vaid \u00fchel korral, Ibn Hanbali&nbsp;<em>Musnad<\/em>is: \u201eKogukond j\u00e4\u00e4b&nbsp;<em>\u0161ar\u012b\u201ba<\/em>le (\u00f5igele teele), kuni seda ei ole m\u00f5jutanud kolm asja &#8230;\u201d Mitmuse vormi on kasutatud ligi 12 korda, tavaliselt v\u00e4ljendites nagu&nbsp;<em>\u0161ar\u0101\u2019\u012b\u201b al-isl\u0101m<\/em>,<em>&nbsp;\u0161ar\u0101\u2019\u012b\u201b al-im\u0101n<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p>Hilisem islami kirjandus (nii&nbsp;<em>kal\u0101m&nbsp;<\/em>kui&nbsp;<em>tafs\u012br<\/em>) kasutab tihti&nbsp;<em>\u0161ar\u012b\u201ba<\/em>t ja&nbsp;<em>\u0161ar\u201b<\/em>t s\u00fcnon\u00fc\u00fcmidena, Jumala poolt saadetud seaduse t\u00e4henduses. Juriidiline kirjandus (<em>fiqh<\/em>), mis ise tegeleb seaduste defineerimise ja deriveerimisega, kasutab paralleelselt mitmeid s\u00fcnon\u00fc\u00fcme antud t\u00e4henduses:&nbsp;<em>sunna<\/em>&nbsp;(mitmuses&nbsp;<em>sunan<\/em>),&nbsp;<em>hukm<\/em>&nbsp;(<em>ahk\u0101m<\/em>),&nbsp;<em>far\u012bda<\/em>&nbsp;(<em>far\u0101\u2019id<\/em>),&nbsp;<em>hadd<\/em>&nbsp;(<em>hud\u016bd<\/em>),&nbsp;<em>\u0161ar\u012b\u201ba&nbsp;<\/em>(<em>\u0161ar\u0101\u2019\u012b\u201b<\/em>).<\/p>\n\n\n\n<p><strong><u>S\u00f5na leksikograafiline t\u00e4hendus:<\/u><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ajaloolised leksikograafilised uuringud annavad&nbsp;<em>\u0161-r-\u201b&nbsp;<\/em>s\u00f5nat\u00fcvele kaks t\u00e4hendust.<\/p>\n\n\n\n<p>Esiteks on islamieelses araabia poeesias antud t\u00fcve kastutatud loomade jootmisega seoses: verb&nbsp;<em>\u0161ara\u201ba<\/em>&nbsp;t\u00e4hendab vett jooma \/ lakkuma,&nbsp;<em>\u0161ar\u012b\u201ba&nbsp;<\/em>\u2013 veekoha (augu, kaevu, allika) \u00fcmbrust, sissep\u00e4\u00e4su v\u00f5i paika, kus loom joob (seega kohta, mitte teed sinna).&nbsp;<em>\u0161ara\u201ba&nbsp;<\/em>(I verbit\u00fc\u00fcp),&nbsp;<em>\u0161arra\u201ba&nbsp;<\/em>(II t\u00fc\u00fcp) ja&nbsp;<em>a\u0161ra\u201ba&nbsp;<\/em>(IV t\u00fc\u00fcp) t\u00e4hendavad ka \u201eloomi joogikohta viima\u201d.<\/p>\n\n\n\n<p>Teise t\u00e4hendusena v\u00f5ib v\u00e4lja tuua pikkuse idee:&nbsp;<em>\u0161ir\u201ba&nbsp;<\/em>v\u00f5ib t\u00e4hendada pikka ja peenikest n\u00f6\u00f6ri,&nbsp;<em>a\u0161ra\u201bu l-urfi&nbsp;<\/em>t\u00e4hendaks \u201epika ninaga\u201d,&nbsp;<em>\u0161ur\u0101\u201biyya&nbsp;<\/em>on \u201epika kaelaga kaamel\u201d. Viimane t\u00e4hendus on olemas ka vana-heebrea keeles, kus&nbsp;<em>sara\u201b&nbsp;<\/em>t\u00e4hendab pikendama v\u00f5i pikk olema, millest siis ka&nbsp;<em>\u0161\u0101r\u012b\u201b&nbsp;<\/em>ja&nbsp;<em>\u0161ar\u012b\u201ba&nbsp;<\/em>tee, raja, l\u00e4bik\u00e4igukoha v\u00f5i suure tee t\u00e4henduses.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><u>Millega tegeleb \u0161ariaat?<\/u><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>\u0160ariaat tegeleb k\u00f5igi v\u00f5imalike moslemi elu aspektidega. Tema seadused jaotatakse reeglina kahte suurde r\u00fchma, mis omakorda jaotuvad v\u00e4iksematesse r\u00fchmadesse.<\/p>\n\n\n\n<p>I &#8211;&nbsp;Jumala austamise teod &#8211;&nbsp;<em>al-ibad\u0101t<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><em>&nbsp;&nbsp;&nbsp;<\/em>&nbsp;&nbsp;1. Rituaalne puhastumine &#8211;&nbsp;<em>wudu<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; 2. Palve \u2013&nbsp;<em>sal\u0101t<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; 3. Paast \u2013&nbsp;<em>sawm (Ramadan)<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; 4. Almus \u2013&nbsp;<em>zak\u0101t<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; 5. Palver\u00e4nnak Mekasse \u2013&nbsp;<em>ha\u017e\u017e<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>II \u2013&nbsp;Inimeste vahelised tehingud \u2013&nbsp;<em>al-mu\u201bamal\u0101t<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; 1. Majanduslikud tehingud<\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; 2. Toetused<\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; 3. P\u00e4randiseadused<\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; 4. Abielu, lahutus ja laste hooldamine<\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; 5. S\u00f6\u00f6k ja jook (kaas arvatud ohverdamine ja jahi pidamine)<\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; 6. Kriminaalkaristused<\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; 7. S\u00f5jandus ja rahu<\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; 8. Juriidilised k\u00fcsimused (kaasa arvatud tunnistajad ja t\u00f5endusmaterjalid)<\/p>\n\n\n\n<p><strong><u>\u0160ariaadi kasutus t\u00e4nap\u00e4eval:<\/u><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Praktilises kasutuses on \u0161ariaati t\u00e4nap\u00e4eval v\u00e4ga raske defineerida. Osad islamiteadlased usuvad, et jumalikke seadusi on v\u00f5imalik deriveerida vaid Koraanist ja Sunnast (st jumalikud seadused on vaid need, mis on otse kirjas Koraanis ja Sunnas). Teised j\u00e4lle arvavad, et \u0161ariaadi kokku panemisel on v\u00f5imalik kasutada ka&nbsp;<em>fiqh<\/em>i (islami \u00f5igusteaduse) allikaid, st erinevate islamiteadlaste arvamusi ja deriveeritud seadusi, kokkuleppeid islamimaailma religioossete juhtide vahel. Seega tekib k\u00fcsimus, kui jumalik \u0161ariaat siis ikkagi on, kui ta sisaldab ka inimeste endi arvamusi, mis p\u00f5hinevad k\u00fcll Koraani ja Sunna analoogial ja k\u00f5rgetel teoloogilistel \u00f5pingutel.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>\u0160ariaat on termin jumaliku seaduse t\u00e4histamiseks, see ei ole kindlasti l\u00f5plik seadustekogu, \u00fchtne l\u00e4bi terve islamimaailma.&nbsp;<\/strong>Enamik islamiriike toimib t\u00e4nap\u00e4eval kaksiks\u00fcsteemiga \u2013 religioosne ja ilmalik seadus, religioosne ja ilmalik kohus. Religioosses kohtus tegeldakse reeglina vaid perekonda ja abielu puudutavate k\u00fcsimustega. Saudi Araabia ja Iraan on ainukesed riigid, kus k\u00f5ik seadusandlus on religioosne. See muidugi ei t\u00e4henda, et nende seadused oleksid k\u00f5ik samad. On ka mitmeid elu aspekte, mille kohta Koraan ega Sunna midagi \u00fctle (n\u00e4iteks, kas naisel on \u00f5igus autot juhtida v\u00f5i mitte). Seega v\u00f5ib olla kindel, et need seadused ei ole jumalikud vaid on inimeste poolt tekitatud, nende arusaamade j\u00e4rgi islami olemusest ja loomulikult ei ole erinevate riikide seaduste v\u00e4lja andjad paljudes asjades samal n\u00f5ul. Nagu eelpool juba mainitud sai \u2013 \u0161ariaat ei ole \u00fchtne seadustekogu, mingi kindel raamat. Antud kohas kehtivad \u0161ariaadi seadused s\u00f5ltuvad paljudest asjaoludest, n\u00e4iteks sellest, millist islami \u00f5iguskoolkonda antud koht esindab, millist voolu pooldab.<\/p>\n\n\n\n<p>Problemaatiline on t\u00e4nap\u00e4eval \u0161ariaadi j\u00e4rgimisel veel see, et leidub riike, kus kasutusel on k\u00fcll \u0161ariaadi poolt ette n\u00e4htud karistus kuritegude eest, kuid kuriteo kindlakstegemiseks ei kasutata neid meetodeid, mida jumalik seadus tegelikult ette n\u00e4eb. N\u00e4iteks v\u00f5ib tuua abielurikkumise, mille karistuseks on t\u00f5epoolest islami seaduse j\u00e4rgi kividega surnuks loopimine. Abielurikkumist on v\u00f5imalik aga jumaliku seaduse j\u00e4rgi kindlaks teha vaid siis, kui on olemas&nbsp;v\u00e4hemalt neli tunnistajat, st neli inimest, kes n\u00e4gid oma silmaga, kuidas seksuaalakt (mitte lihtsalt koos vestlemine n\u00e4iteks) toimus. Kui paadunud peab olema see inimene, kes sellistes tingimustes s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetakse? Islam lubab abielulahutust. Kui inimene sellest hoolimata nii avalikult abielulepingut rikub, et tal on lausa neli tunnistajat sugu\u00fchtes olemise kohta, siis ei olegi temalt paremat oodata.<\/p>\n\n\n\n<p>Islami seadus n\u00e4eb isegi ette, et kui mees annab oma naise abielurikkumise eest kohtusse ja tal ei ole tunnistajaid, siis v\u00f5ib ta Jumala nimel kolm korda vanduda, et ta naine on abielurikkuja ning neljada korraga Jumala viha enda peale kutsuda, kui ta peaks valetama. Sellisel juhul loetakse ta tunnistus \u00f5igeks. Kui aga naine kolm korda Jumala nimel vannub, et ta on s\u00fc\u00fctu ja neljanda korraga Jumala viha enda peale kutsub, kui ta peaks valetama, loetakse ta s\u00fc\u00fctuks ja keegi ei saa teda karistada. Vaid Jumal teab, kellel on siis \u00f5igus ja karistus saabub sellele, kes selle \u00e4ra on teeninud, vaid teispoolsuses, Jumala k\u00e4e l\u00e4bi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>S\u00f5na kasutus ja p\u00e4ritolu: S\u00f5na&nbsp;\u0161ar\u012b\u201ba&nbsp;on araabia keeles tuletatud s\u00f5nat\u00fcvest&nbsp;\u0161-r-\u201b&nbsp;ja sellel on mitmeid baast\u00e4hendusi seoses religiooni ja religioossete seadustega. Seda s\u00f5na kasutavad k\u00f5ik L\u00e4his-Ida araabiakeelsed elanikud, olenemata nende religioossest kuuluvusest. See t\u00e4histab reeglina prohvetlikku religiooni ja sinna alla k\u00e4ivaid seadusi, n\u00e4iteks:&nbsp;\u0161ar\u012b\u201bat M\u016bsa&nbsp;(Moosese seadus\/religioon),&nbsp;\u0161ar\u012b\u201bat al-Mas\u012bh&nbsp;(messiase (Jeesuse) seadus\/religioon),&nbsp;\u0161ar\u012b\u201bat al-Ma\u017e\u016bs&nbsp;(zoroastria seadus\/religioon),&nbsp;\u0161ar\u012b\u201batu-n\u0101&nbsp;(meie religioon, t\u00e4histamaks siis \u00fchte monoteistlikest religioonidest). \u0161ar\u012b\u201ba&nbsp;t\u00e4hendab seega [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[47],"tags":[],"class_list":["post-1392","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-islami-oiguskoolkonnad"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1392","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1392"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1392\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1393,"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1392\/revisions\/1393"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1392"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1392"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1392"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}