{"id":1286,"date":"2022-06-19T16:36:12","date_gmt":"2022-06-19T16:36:12","guid":{"rendered":"https:\/\/uus.islam.pri.ee\/?p=1286"},"modified":"2022-06-19T16:36:12","modified_gmt":"2022-06-19T16:36:12","slug":"malikiyya","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/islam.pri.ee\/?p=1286","title":{"rendered":"Malikiyya"},"content":{"rendered":"\n

Malikiyya \u00f5iguskoolkond on oma nime saanud Malik ibn Anasi j\u00e4rgi, kes oli \u00fcks neljast islami \u00f5iguskoolkonna juhtfiguurist.<\/strong> See on oma vanuselt teine islami \u00f5iguskoolkond, suuruselt aga kolmas (j\u00e4rgijaid ligi 15% moslemitest).<\/p>\n\n\n\n

Nagu ka teiste koolkondade puhul on ka malikiyyas k\u00f5ige olulisemal kohal Koraan ja Sunna. Esimene erinevus teiste koolkondadega tuleneb sellest, et malikiyya tunnistab k\u00fcll Ali kalifaati, kuid ei pea Ali traditsiooni Sunna koosseisu kuuluvaks, samas kui teised \u00f5iguskoolkonnad ka Ali traditsiooni Sunnaks tunnistavad. Malik ibn Anas pidas v\u00e4ga oluliseks islamiteadlaste \u00fcksmeelt (i\u017em\u0101\u201b), kuid lisas siia veel ka Mediina teadlaste \u00fcksmeele ja sellest tulenevalt Mediina traditsiooni ehk \u201bamali. V\u00f5is juhtuda, et vahel oli Mediina traditsioon isegi tugevama kaaluga kui hadith, kuna Malik ibn Anasi kohaselt esindas Mediina traditsioon elavat prohveti (saws) traditsiooni. Seega ei olnud hadithid Malik ibn Anasi jaoks k\u00f5ige olulisemaks faktoriks ja ta kasutas ka oma isiklikku hinnangut (ra\u2019y), juhul kui i\u017em\u0101\u201b k\u00fcsimusele vastust anda ei suutnud. Koolkond pani ka r\u00f5hku \u00fcldise kasulikkuse (maslaha) printsiibile, mis on k\u00fcllalt l\u00e4hedane hanafiyya eelishinnangu (istihs\u0101n) printsiibile.<\/p>\n\n\n\n

Malik ibn Anasi koolkonna \u00fcheks suureks edu p\u00f5hjuseks oli selle ebatolerantsus lahkusulisuse ja m\u00fcstitsismi suhtes. Mungaks v\u00f5i nunnaks hakkamist peetakse suureks bid\u201baks (uuendus).<\/p>\n\n\n\n

Nagu mainitud sai arvestab malikiyya ametlikest koolkondadest k\u00f5ige enam sellise \u201eteisej\u00e4rgulise\u201d allikaga nagu komme (\u201burf). Seda v\u00f5is \u00f6elda juba ka Mediina islami praktiseerimise tava kohta \u00fcldiselt Malik ibn Anasi eluajal. Antud tendentsi on rohkelt rakendatud P\u00f5hja-Aafrikas, kus t\u00e4naseks on k\u00f5igile tuntud mitmed p\u00f5him\u00f5tted, millega teiste koolkondade esindajad kursis ei ole. Kohalikud kombed ja seadused, mis ei olnud islami seadustega vastuolus, v\u00f5idi seega l\u00fclitada seadustike s\u00fcsteemi.<\/p>\n\n\n\n

Kindlasti tuleks m\u00e4rkida seda, et k\u00f5igist \u00f5iguskoolkondadest on just malikiyya see, mis on k\u00f5ige enam kannatada saanud \u201eisikliku hinnangu (i\u017etih\u0101di) uste sulgemise\u201d t\u00f5ttu. See n\u00e4ib olevat muude religioossete teaduste arengu p\u00e4rssimise nagu ka lokkavate ebausuga seotud kommete p\u00f5hjustajaks.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eval on malikiyya ametlikuks islami \u00f5iguskoolkonnaks pea k\u00f5igis P\u00f5hja-Aafrika (Magribi) riikides, samuti Musta Aafrika islamiriikides. Antud koolkonna alla kuuluvad seega: Liib\u00fca, Tuneesia, Al\u017eeeria, Maroko, Mauritaania, Senegal, Mali, Niger, Togo, T\u0161ad, Nigeeria. Marokos on ta kogunisti ainukeseks riigi \u00f5iguskoolkonnaks. Tuneesias ja Al\u017eeerias on esindatud ka hanafiyya koolkond. V\u00e4hemuskoolkonnana on malikiyya tuntud ka Araabia poolsaare \u00e4\u00e4realadel.<\/p>\n\n\n\n

Koolkonna alguseks peetakse 795. aastat (179 AH), mil suri Mediinas tegutsenud islamiteadlane ja \u00f5petlane Malik ibn Anas. Tema \u00f5pilased olid juba ta eluajal hoolitsenud tema t\u00f6\u00f6de kogumise eest ning moodustasid peale \u00f5petaja surma koolkonna.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige olulisemaks teoseks koolkonna seisukohast peetakse Muhammad ibn al-Hasan a\u0161-\u0160ayb\u0101n\u012b poolt Malik ibn Anasi loengutest kokku kogutud teost nimega \u201eAl-Muwatta\u201d, mis on \u00fchtlasi ka v\u00f5tmeks kahe esimese \u00f5iguskoolkonna \u2013 hanafiyya ja malikiyya \u2013 erinevuste m\u00f5istmisel ja k\u00f5ige esimene juriidiline teos, mis fiqhi kohta hadithide baasil kirjutatud ja meieni j\u00f5udnud on.<\/p>\n\n\n\n

Oma viimases versioonis sisaldab \u201eAl-Muwatta\u201d ligi sadat musnad (terve edastajateketiga) hadithi, 222 mursal (kui ketist on puudu prohveti (saws) kaaslaste l\u00fcli ja viimane edasiandja on kaaslastest j\u00e4rgmine p\u00f5lvkond) hadithi, 613 mawk\u016bf (n\u00f5rk) hadithi ja 285 t\u0101bi\u201b\u016bnide (prohveti (saws) j\u00e4rgijate) arvamust. K\u00f5ik tsiteeritud on kas mediinalased v\u00f5i teadlased, kes on \u00f5ppinud Mekas v\u00f5i Mediinas. Enamik edastajate kette viivad v\u00e4lja \u201bAbd Allah ibn \u201bUmarini.<\/p>\n\n\n\n

\u201eMuwatta\u201d on seega seaduseid, \u00f5igusteadust ja dogmasid kirjeldav seadusandlus, mis on tuletatud Mediinas tuntud \u00fchisest religioonipraktikast ning sealsest islamitraditsioonist (sunnast) ja millele on lisatud Malik ibn Anasi isiklikud m\u00e4rkused ja seletused.<\/p>\n\n\n\n

Teiseks peamiseks teoseks on \u201eal-Mudawwana al-Kubr\u0101\u201d, mille olulisus seisneb eelk\u00f5ige selles, et see toob esmakordselt v\u00e4lja otsese seose \u00e4ri ja religiooni vahel.<\/p>\n\n\n\n

Oluliseks v\u00f5ib veel ka pidada al-Mahdi ibn T\u016bmarti poolt koostatud \u201eMuwatta\u201d kokkuv\u00f5tet.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik malikiyya \u00f5iguskoolkonna esindajad kuuluvad reeglina a\u0161\u201br\u012ba teoloogia koolkonda.<\/p>\n\n\n\n

Tuntud malikiyya \u00f5igusteadlased:<\/p>\n\n\n\n

Imam Malik ibn Anas (714 – 796) – Sunni \u00f5igusteadlane Ibn Battuta (February 24, 1304 – 1377), explorer<\/p>\n\n\n\n

Ibn Khaldun (1332\/ah732 – 1406\/ah808) \u2013 teadlane, ajaloolane ja \u201eMuqaddima\u201d autor<\/p>\n\n\n\n

Abdullah ibn Abi Zayd al-Qayrawani (310\/922 – 386\/996) – Sunni \u00f5igusteadlane ja \u201eRisala\u201d (standartne malikiyya seadustekogu)<\/p>\n\n\n\n

Sahnun ibn Said (160\/776-7 – 240\/854-5) – Sunni \u00f5igusteadlane ja \u201eMudawwana\u201d (\u00fcks olulisemaid malikiyya \u00f5iguskoolkonna teoseid) autor<\/p>\n\n\n\n

ibn Ru\u0161d (Averroes) \u2013 filosoof ja teadlane<\/p>\n\n\n\n

Qadi Iyad ibn Musa al-Yahsubi (-1149) \u2013 \u201eA\u0161-\u0160hifa\u201d autor<\/p>\n\n\n\n

Muhammad Alawi al-Maliki (1947 – 2004) \u2013 islamiteadlane<\/p>\n\n\n\n

\u0160ihab al-Din Qarafi (-1285) \u2013 Egiptuse \u00f5igusteadlane<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Malikiyya \u00f5iguskoolkond on oma nime saanud Malik ibn Anasi j\u00e4rgi, kes oli \u00fcks neljast islami \u00f5iguskoolkonna juhtfiguurist. See on oma vanuselt teine islami \u00f5iguskoolkond, suuruselt aga kolmas (j\u00e4rgijaid ligi 15% moslemitest). Nagu ka teiste koolkondade puhul on ka malikiyyas k\u00f5ige olulisemal kohal Koraan ja Sunna. Esimene erinevus teiste koolkondadega tuleneb sellest, et malikiyya tunnistab k\u00fcll Ali […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[47],"tags":[],"class_list":["post-1286","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-islami-oiguskoolkonnad"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1286","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1286"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1286\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1287,"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1286\/revisions\/1287"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1286"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1286"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/islam.pri.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1286"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}