Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   » Edasijõudnud » ABIKAASADE SUHTED » - Abielu algusaastad:  
- Abielu algusaastad:

Kuidas ellu jääda?

USA ja Kanada Islami Sotsiaalhoolekande ühenduse (Islamic Social Services Association – ISSA) tegevdirektori Shahina Siddiqui sõnul lahutatakse praegusel ajal Põhja-Ameerikas juba esimesel aastal rohkem islamiabielusid kui kunagi varem.
Abielu kõige keerulisemaks ajaks võib pidada esimest viit kuni seitset aastat. See on aeg, mil kaasad veel teineteist tundma õpivad ja teineteise harjumuste ja iseloomudega kohanevad.

Alljärgnevalt tooksime ära mõned levinumad probleemid, millega noored paarid silmitsi seisavad ja võimalikud lahendused neile probleemidele.

 
1. ADEKVAATSE INFO PUUDUS ENNE ABIELU

Palju probleeme tuleneb sellest, et pruutpaar ja nende perekonnad ei võta vaevaks enne abielu sõlmimist kõiki olulisi teemasid läbi arutada. Nende teemade hulgas on:

- kas naine läheb tööle või jääb koduseks,
- kas noorpaar ootab või saab kohe lapse,
- millises linnas või riigis elama hakatakse,
- kas elatakse vanemate juures või omaette.

Neid ja teisi olulisi teemasid tuleks kindlasti enne abiellumist arutada!

 
2. KELLE JALAS ON PÜKSID?

Üks suurimad probleeme tänapäeva abielupaaridel, ka islamiabielus, on see, kes on majas boss. Paljud paarid ei ole kahjuks nõus ka kompromissile minema – kumbki pool nõuab visalt oma. Islami seisukohast on liidriroll perekonnas kindlasti mehel, kuid samas ei tohi mehest saada perekonna diktaator. Mees peaks meeles pidama, et islami seaduse järgi on juhi rolliks teenida, majandada, võimaldada, toita alluvaid. Juht peab olema ühtaegu õiglane ja alandlik. Mõistlik juht küsib alati nõu ja hea nõu saamisel käitub ka sellele vastavalt. Mees on kohustatud ka järgima Koraani ja sunna reegleid, seega erimeelsuste korral tuleks konsulteerida islami algallikatega.

 
3. VÕIMLUS LAHUTADA

Kunagi ammu oli „lahutus“ 7-täheline sõna, mida moslemipaarid paaniliselt vältisid. Tänapäeval kahjuks aga on sellest saanud Põhja-Ameerika moslemite suus üks levinumaid sõnu, niipea kui mõni probleem tekib. Ärgem unustagem, et kõigist asjadest, mis Jumal on meile lubanud, on lahutus Talle kõige vähem meele järele. Paarid peaksid uurima erinevaid alternatiive ja võimalusi, enne kui nad nii drastilised meetmed käiku lasevad. Nad peaks konsulteerima endast vanemate, kogenumate ja targematega, keda usaldavad, et oma erimeelsustest üle saada.

 
4. SEKSUAALPROBLEEMID

Oleks ebareaalne uskuda, et igasugused seksiküsimused ja –probleemid haihtuvad, kui paar abiellub. Seksist küllastunud Põhja-Ameerika ühiskonnas on abikaasadel tihti oma teise poole suhtes väga kõrged ootused. Oodatakse ka koheseid tulemusi. Tegelikkuses on normaalne, et paaril võtab teineteisega harjumine aega ja iga indiviid on selles osas erinev. Kõigepealt peavad partnerid teineteist ja teineteise vajadusi hästi tundma õppima, alles siis võib oodata „maagiat“.
Oluline on ka see, et moslemid astuksid abiellu adekvaatse infoga seksi ja seksietiketi kohta. Nad peavad teadma, mis on lubatud ja mis keelatud. Meeles tuleb ka pidada, et paari seksuaalelu jäägu nende magamistuppa; seda ei arutata kolmandate isikutega, välja arvatud juhul, kui on vaja lahendada mingit spetsiifilist sellealast probleemi.

Samuti peaks nii mees kui ka naine meeles pidama, et nende kohustuseks on end oma kaasa jaoks füüsiliselt külgetõmbavaks teha. Liiga paljud eeldavad, et kui ollakse juba abielus, võib end käest lasta: võetakse palju kaalus juurde, ei hoolita enam hügieenist ega oma väljanägemisest. Samas peaks asi toimima hoopis vastupidi: abikaasad peaks enda eest peale abiellumist veelgi hoolikamalt hoolt kandma, sest nüüd on lõpuks keegi, kelle pärast seda teha.

 
5. PEREKOND

Esimesed abieluaastad ei ole mitte ainult kaasade omavahel harjumise aeg vaid ka äiade-ämmadega ja vastupidi harjumise aeg. Abikaasad ja langud peavad tundma islami reegleid üksteisega suhtlemisel. Nende reeglite hulka kuulub näiteks sarkasmi, klatši ja solvamise vältimine, inetutest hüüdminedest hoidumine ja eriliselt pingutamine, et üksteist pereliikmetena aktsepteerida.

Samuti tuleks hoiduda igasugustest võrdlustest, kuna iga indiviid ja iga paar on erinev. Naist ei tohi võrrelda ema või õega; meest isa või vendadega. Äia ja ämma ei tohi samuti võrrelda oma vanematega jne.

Abikaasade ja langude vahel peaks olema regulaarne ja terve suhtlemine. See tähendab, et peaks üksteist regulaarselt külastama ja kui külastamine on distantsi tõttu võimatu, siis vähemasti helistama või muul viisil kontakti hoidma.

 
6. TEGELIKKUS

Noormees kohtab neiut, nad armuvad ja elavad õnnelikult elu lõpuni ... Sellist stsenaariumi on kasutatud paljudes Hollywoodi ja Bollywoodi filmides, kus kõik on täiuslikud, kuid tihti kipume unustama, et tegelikkus on hoopis midagi muud. Kaasad võivad abiellu siseneda kõrgelennuliste romantiliste mõtetega ja loota, et nende elukaaslane on ideaalne inimene, kuid fakt on see, et kõigil inimestel on omad head ja vead. Abikaasad peavad õppima teineteist aktsepteerima sellistena, nagu nad on, nii heas kui halvas.

 
7. PLAAN ELUKS

Oma elu planeerimine võib tunduda väga igavana ja spontaansuse surmamisena, kuid tegelikkuses see nii ei ole. Kindel plaan aitab paaril kujundada oma elustiili ja traditsioone. Eriti oluline on see juhul, kui nii mees kui naine mõlemad käivad koolis ja/või tööl. Päevaplaan aitab sellisel juhul leida teineteise jaoks aega.

Mõned toredad traditsioonid, mida paarid võiksid oma ellu tuua, on järgmised:

- Palvetada vähemalt üks kohustuslik palve päevas koos.

- Käia koos nädalavahetusel loenguid kuulamas.

- Koostada üheskoos nädala menüü.
- Pannkoogid igal laupäeva hommikul.

- Määrata üks päev nädalas, kus keegi peres ei tegele ei töö ega õppimisega.

- Määrata üks päev, kus abikaasad koos maja koristavad.

- Määrata kindel aeg, millal majanduslikku olukorda ja eelarvet arutada.

- Helistada teineteisele kindlal ajal iga päev.

- Määrata kindel päev kuus, millal külastatakse teineteise vanemaid.

Selliste küsimuste üle arutledes ja oma traditsioone sisse seades õpib abielupaar teineteisega rääkima ja teineteise eest hoolt kandma. Nii õpitakse ka meeskonnatööd selle asemel, et igaüks oma nurgas omaette toimetaks.

 
8. ABIELU KAMMITSAS

Põhja-Ameerikas üles kasvanud moslemimeeste jaoks võib abielu tunduda kammitsevana – varem said nad ju oma sõpradega väljas käia, hilja koju tulla ja kellelgi polnud midagi ütlemist. Peale abiellumist peavad nad aga juba varakult koju naise juurde tulema.

Ärgem unustagem, et kuigi abieluga kaasnevad ka kohustused ja tihedam päevakava, on sellel ka palju eeliseid. Võib minna aega ja kannatlikkust enne kui mõistame, et abielu eeliseid on hulga rohkem kui kammitsevaid probleeme.

 
9. SÕBRAD JA ISLAM

Head sõbrad on suureks õnnistuseks läbi elu, kuid sõbrad on tihti ka abielukonfliktide põhjustajateks. Liiga palju aega sõprade seltsis kas väljas või telefoni otsas tähendab automaatselt vähem aega abikaasaga. Tihti võib ka juhtuda, et sõbrad – eriti kui nad on samaealised – annavad abielu kohta halba nõu, kuna neil puudub samamoodi kogemus selles valdkonnas.

Mõned võimalikud lahendused sõbradilemmadele oleks:

- leppida abikaasaga kokku teatud aeg nädalas, mil mõlemad saavad kokku või räägivad privaatselt oma sõpradega;

- leida sõpradeks üks teine abielupaar, nii et nii mees kui naine saaksid sama külaskäigu ajal oma sõbraga vestelda;

- võtta koos abikaasa ja teiste moslemitega osa islamlikest tegevustest. Neid võimalusi pakutakse tihti nii mošeede kui ka muude islamiassotsiatsioonide juures, näiteks vaestele toidu jagamiseks, laste õpetamiseks, nädalavahetuse loenguteks vmt.

 
10. SALADUSED

Paljude noorte paaride vahel tekivad probleemid, kuna nad ei oska omavahelisi asju – eriti seda, mis puudutab nende seksuaalelu – piisavalt salajas hoida, paljastades nii oma kaasade vead. See pole mitte ainult inetu vaid ka ebaislamlik. Abikaasad peaksid üksteise pahesid varjama ja abieluprobleemide korral mitte suvaliste inimestega rääkima, vaid nõu küsima professionaalidelt või eriti usaldusväärsetelt perekonnaliikmetelt, kes oskavad neutraalselt mõlemat poolt hinnata.

 
11. FINANTSKÜSIMUSED

Kui palju peaks kulutama mööblile, majale, toidule jne? Need on küsimused, mis jooksevad läbi igas majapidamises ning võivad abikaasade vahel paksu pahandust tekitada. Abikaasad peaksid kõigepealt kokkuleppele jõudma, kui palju millelegi kulutatakse ja seejärel eelarvest kinni pidama.

Märkus meestele: abielu alguses on meestel kombeks naised kingitustega üle valada. Nad teevad seda selleks, et oma armastust ja suurt kiindumust väljendada ja soovist oma naise eest hoolitseda. Kui nad aga aja möödudes seda harjumust ei muuda, on nad varsti võlgades ja perekond satub majanduslikesse raskustesse. Samuti harjuvad naised teatud mugavustega ja hiljem on väga raske neid „maa peale tagasi tuua“. Siit tekivadki suured tülid. 

Naise eest hoolitsemine ei tähenda ainult asjade ostmist, see tähendab ka naisega aja veetmist, tema lahket ja võrdväärset kohtlemist. Tegelikkuses eelistab enamus naisi mehe rahale ja kingitustele tema aega, tähelepanu ja armastust.

 
12. LASKE TEINETEISEL HINGATA

Paljud paarid arvavad, et abielu tähendabki kogu aeg ninapidi koos olemist, üksteisele toidu suhu panemist ja käsikäes ringi käimist.

Algselt võivad naised kõik kodutööd oma peale võtta ja meestel mitte midagi teha lasta, kuid hiljem nad kindlasti kahetsevad seda ja sooviks, et ka mees kodutööde juures aitaks, kasvõi pisikeste asjadega.

Mehed võivad arvata, et abielus olemine tähendab 24/7 oma naisega koos olemist, kuid see võib nad mõne aja pärast kergesti ärrituvaks ja tujukaks muuta.

Oluline on olla hooliv, armastav ja teineteist aktsepteeriv, kuid samas jätta ka piisavalt hingamisruumi, et mitte teineteist ära lämmatada. Nii mehele kui ka naisele peaks jääma ka nn „oma aeg“, et nii füüsiliselt kui ka vaimselt niivõrd lähedases suhtes tasakaalu hoida.

 
Allikas: http://www.torontomuslims.com