Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Algajad »  EESTI MOSLEMITE LOOD »  - Mailika lugu  
- Mailika lugu

Natuke piinlik on tunnistada, aga tunnen, et ma ei ole veel päris kohal (moslem), kuigi südames tean, et islam on õige tee ... vähemalt selline mulje on jäänud  peale ingliskeelse Koraani tõlke lugemist ja mõistmist ning endale hadiith'ide selgeks saamist. Muidugi ka olen lugematul arvul saateid islamist vaadanud.
Minu peres ei ole keegi nii väga usklik. Usutakse mingit võimu või energiat, aga ei nimetata teda Allahiks. Vahel harva mainitakse Jumalat.
Lapsepõlves uskusin Jumalat, kuigi keegi mulle Temast ei rääkinud. Islamiga puutusin tõeliselt kokku oma abikaasa kaudu. Ta on moslem, kuigi mitte nii-öelda hea moslem, siiski annab ta endast parima ja inšaAllah, et Allah juhatab ta õigele teele. Ramadaani peab, eid'i tähistab ja ramadaanikuul palvetab nii tihti kui saab – Allah teab paremini.

Mu abikaasa ei ole islamist eriti rääkinud, vahel arutasime, aga mitte palju – ainult siis, kui mina küsisin. Ta üritas minuga rohkem "eurooplane" olla.
Kaks aastat tagasi olid meil abielus rasked ajad ja veetsime natuke aega eraldi. Just siis, kui tundsin, et ma saan hakkama ja elu on okei, tundsin mingit rahutust enda sees. Lugesin igasuguseid eneseabi raamatuid, mis õpetavad elama olevikus ja uskumatult palju mainiti neis ka Jumalat. Lõpuks, kui need raamatud olid kapsaks loetud, ei olnud ma ikka rahul. Teadsin, et rahu peab tulema mu enese seest, mitte väljastpoolt.
Läksin 2011. aasta suvel Eestisse perekonnale külla ja palusin vanaema, et ta annaks mulle Piibli. Juba siis plaanisin, et islami kohta uurin ka. Iirimaale naastes uurisin nii islam.pri.ee lehekülge kui ka teisi, mis leidsin. Mõne nädala möödudes ostsin ingliskeelse Koraani tõlke. Ja nii see läks – mida rohkem lugesin, seda parem mul hakkas. Muidugi ei saanud ma ja ei saa kindlasti ka praegu kõigest aru, aga see, mida ma lugesin, oli minu jaoks õige. :)
Lisaks vaatasin Youtube'ist ,,The Deen Show'd" ning igasuguste šeikide ja õpetlaste jutte ja saateid. Võib isegi öelda, et olin islamivideotest sõltuvuses.
Ma ei ole avalikult šahada't öelnud, kuid olen palvetanud. Vahel tunnen, et nii raske on edasi minna, kuigi see on õige tee. Vahepeal vajun tagasi vanade harjumuste juurde, kuid ajaga on neid vajumisi vähemaks jäänud, alhamdulillah. Ma ei kujuta ette, kas kunagi julgen oma Eesti perele rääkida – ema on kindlasti sama õnnelik, kui mina olen ja teised sugulased ka, ega nad midagi eriti tea islamist. Mures olen pigem sellepärast, kuidas reageerivad mu sõbrad ja õde, kes on väga judgemental. :(
Mu abikaasa on Pakistanist pärit ja olen üritanud olla Pakistani moslem, aga ei saa ju. Ma pean oskama olla Euroopa-Eesti moslem. Ma ei saa omaks võtta nende traditsioone, sest see ei ole mina ja see pole kohati isegi islam.
Ma nii loodan, et minust saab iga päevaga parem Euroopa moslem, inšaAllah. Loodan, et varsti võtan end kokku ja lähen Dublini mošeesse ning ütlen oma šahada, InšaAllah. Ehk siis, kui kohtun teiste õdedega, saan ka innustust juurde. :) Ma tunnen, et ajast, mil esimest korda palvetasin, olen iga päev väikese sammu võrra edasi liikunud. Ikka edasi tasa ja targu ja ei sammukestki tagasi.