Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Edasijõudnud »  TOITUMINE »  - Halal viisil looma tapmisest  
- Halal viisil looma tapmisest

Maailma Islami Ühenduse Islami Õiguse Nõukogu kümnendal istungil Mekas 17.-21. oktoobril 1987. aastal arutati pikalt elektrinarkoosi kasutamise küsimust loomade tapmise ajal. Nõukogu väljastas fatwa, mille kohaselt on elektrinarkoosi lubatud kasutada väga rangetel tingimustel: elektrinarkoosi saanud loom ei tohi enne veristamist surra ega tohi antud narkoos talle ka mingit piina ega valu põhjustada.[1] Lisaks peab loom olema suuteline ka sellest uimastamisest taastuma, juhul kui veristamist ühel või teisel põhjusel ei toimu.[2]

Tänapäevaks on väga paljud teadlased elektrinarkoosi teemat lähemalt uurinud ja nende uurimused on tõestanud, et elektrinarkoos ei ole kasulik ei loomadele ega inimestele. Veelgi enam, uurimused näitavad, et religioosne veristamine eelneva uimastamiseta on nii loomade heaolu, liha kvaliteeti, inimeste tervist kui ka keskkonnasäästlikkust silmas pidades kõige kasulikum ja tuvalisem valik. Alates 1999. aastast on Euroopa Fatwade ja Uuringute nõukogu keelustanud[3] Euroopa moslemitel süüa selliste loomade ja lindude liha, mida on enne veristamist elektriga uimastatud.[4] Uuringute kohaselt ei ole esiteks võimalik kindlaks teha, kas loom on peale uimastamist ja veristamise hetkel veel elus või juba surnud (kui surnud, siis moslemitel on keelatud seda liha süüa). Juhul kui aga elektrišokk on olnud liiga väike, võib loom ka uuesti teadvusele tulla ning sellisel juhul kannatab ta kindlasti elektrišokist saadud piinade käes. Looma eelnev uimastamine toob seega kaasa järgmised vastuvõtmatud tagajärjed: looma piinamine, looma veristamisele eelnev surm, jääkveri lihas, veresoonte plahvatamine, aju dispersioon kehas.[5]

Sellest hoolimata väljastavad osad Euroopa mošeed (kaasa arvatud näiteks Prantsusmaa kolm suurimat mošeed) vanade fatwade põhjal halal tsertifikaate tapamajadele, kus loomi ja linde veristamisele eelnevalt uimastatakse, kuigi tänapäevase teaduse valguses on väljastatud uued keelavad fatwad. Moslemite kohustuseks on siiski enda ja loomade eest seista; neil on selleks ka Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 9. artikli kohaselt õigus, sest seal seisab:

Artikkel 9. Mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus

1. Igaühel on õigus mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele. See õigus kätkeb vabadust muuta oma usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada oma usku või veendumusi nii üksi kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt kultuse, õpetamise, tava ja kombetalituse kaudu.

2. Vabadust kuulutada oma usku või veendumusi võib piirata üksnes seaduses ettenähtud kitsendustega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ühiskondliku turvalisuse huvides, avaliku korra, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.[6]

Isegi kui Eestis täiendatakse loomakaitseseadust vastavalt Euroopa Liidu direktiividele, siis ei ole tegelikult mingit põhjust, miks juutidele ja moslemitele ei võiks jääda õigus loomi tappa sellele viisil, mida nende usk neile on määranud. Euroopa Liidu karmid loomakaitseseadused kehtivad ju ka teistes Euroopa Liidu riikides, kuid sellest hoolimata on näiteks Prantsusmaal ELi direktiivist 93/119/CE tuleneva artikli 8 kohaselt religioossetel põhjustel lubatud looma tappa ilma eelneva uimastamiseta.[7] Õigust looma tappa ilma eelneva uimastamiseta ei pea tegelikult tagama mitte vaid usuvabadusest lähtuvalt vaid arvestades uute uurimustega antud vallas võib kindlalt väita, et uimastuseta tapmist võib pidada uimastusega tapmisele võrdseks või isegi paremaks meetodiks. Sellest täpsemalt aga edaspidi.



[1] Rezgui 2010:4.

[2] Rezgui 2010:7.

[3] Fatwa of the European Council for Fatwa and Research No. 29, 5th Session meeting in Koln / Germany, 22 and May 29, 1999.

[4] Rezgui 2010:4.

[5] Rezgui 2010:8.

[6] Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon.

[7] Décret no 97-903 du 1er octobre 1997 relatif à la protection des animaux au moment de leur abattage ou de leur mise à mort, NOR: AGRG9700663D.