Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Edasijõudnud »  TOITUMINE »  - Holistilisest tervisekäsitlusest islamis  
- Holistilisest tervisekäsitlusest islamis

Tõlkinud ja koostanud: Raili Uus
 

Holistiline tervisekäsitlus islamis näeb spirituaalset, emotsionaalset ja füüsilist ühtse tervikuna (käsitluse kriteeriumiks on puhtus ja tasakaal). Islamis hõlmab tervise mõiste kõiki eluaspekte. Alates magamisest pesemise, palvetamise ja töötamiseni, teenib kõik vaid üht eesmärki – ülistada Jumalat.[1] Meie tervis ei ole üksnes meie asi, vaid sellest sõltuvad ka teised.[2]

Igal inimesel on elus erinevad faasid: kurbusele järgneb õnnelik aeg, kergendustunne või rõõm, usus kahtlemised, haigustest võitu saamine jne. Sellised perioodid on otsekui omamoodi treening. Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) ütleb, et me peaksime Jumalale iga olukorra eest tänulikud olema, hoolimata sellest, kas näeme seda heana või halvana. Jumal on Õiglane ning olukorrad kätkevad endas headust ja tarkust.[3]

Inimese kehagi käsitletakse islamis tervikuna – kui kannatab üks liige, kannatab keha tervikuna. Meie kehad ja meeled on Jumala teenistuses, ning meil lasub vastutus õige kasutusviisi eest. „Sahih Al-Bukhari“ väitel ütleb prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) oma järgijatele, et Jumala silmis on tugevamad uskujad paremad kui nõrgemad. Tugevuse all peetakse silmas usu jõudu, iseloomu, aga ka üldiselt tervist (ka füüsist). Kuigi füüsiline ja emotsionaalne tervis on olulised, on oluline ka spirituaalne tervis. Kui viimane kannatab, on meie elu kui sasipundar ja tekivad probleemid kõikides eluvaldkondades.[4]

Traumadel ja haigustel on palju erinevaid põhjuseid. Oluline on aga endale teadvustada, et miski ei juhtu siin elus Jumala teadmata.[5] Jumal testib meie kannatlikkust, tänulikkust ja näitab meile tee kannatusi ületada, sest Jumal on Armuline ja Õiglane. Viimane ei tähenda aga seda, et meil on passiivne roll, vaid meil lausub püüd anda endast parim, olukorrast õppida.

Koraan ei ole meditsiini käsiraamat, küll aga on selles viiteid tervisele, haigustele jne.[6] Samas annab ka sunna erinevaid juhtnööre isikliku hügieeni, haigustest tervenemise (kõhukinnisus, kuumarabandus, seedehäired jm) osas.[7][8]

„Sahih Al-Bukhari“ sõnul räägib prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم), et kõikvõimas Jumal ei ole loonud ühtegi haigust, millele ei oleks ravi, ning lisab loo mehest, kelle prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) saatis missioonile. Mees oli sunnitud laagrisse jääma inimeste naabrusesse, kes aga ei olnud sugugi külalislahked. Kui aga nende juht sai maolt hammustada, läksid naabrid prohveti saadetud mehe juurest abi otsima. Mees luges kannatanu kohal peatüki Koraanist, ning haige tõusis kui ahelaist vabanenu.Kuigi on oluline otsida abi Koraanist, on samavõrd oluline otsida abi ka meditsiinist. Kaasajal ongi inimesed harjunud toetuma pigem meditsiini saavutustele ning kipuvad tihti tervise spirituaalset aspekti alahindama. D. Matthews oma teosesIs Religion Good for Your Health in Stannard“ (2000)väidab, et meditsiinilised ja teaduslikud uuringud on tõestanud religioosse pühendumuse positiivset mõju tervenemisele.[9]

Järgnevalt peatun põgusalt islami holistilise tervisekäsitluse peamistel aspektidel.

 
TOITUMISEST

Islami holistiline tervisekäsitlus kutsub keha kohtlema respektiga ning toitma mitte üksnes usu, vaid ka õige, toitaineterikka toiduga.[10] Tervislik toitumine on tasakaalustatud mitmekesine toitumine[11], mis rikastab keha mineraalide, vitamiinide, valkude, rasva, aminohapete ja süsivesikutega. Päevas peaksid toidu ja joogiga saadavast energiast moodustama (tuginedes Harvardi terviliku toitumise püramiidile ja erinevatele teaduslikele uuringutele): süsivesikud 50-60%, rasvad ehk lipiidid 25-30%, valgud 10-15%.[12] Koraanis on mitmed nimistud tervisliku[13], aga ka keelatud toidu osas[14]. Inimene on see, mida ta sööb – seega on oluline puhtus toitumises (siit omakorda näiteks sealiha söömise, verd sisaldavate toodete söömise, alkoholi, hormoonide tarbimise keeld jne).[15]

Samas rõhutatakse mõõdutunnet – on oluline meeles pidada, et toitu ei tohi raisata.[16] Teisalt on tähtis teadvustada „me sööme selleks, et elada, mitte elame, et süüa!” Mõõdutundetu toitumine nõrgestab füüsist, ning see omakorda takistab inimesel teenida täisväärtuslikult Jumalat. Viimast ohustab aga ka liigne vaimutoidu tarbimine ning sellest tulenevalt füüsise alatoitmine. Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) soovitab inimesel leida tasakaal nende kahe äärmuse vahel öeldes, et vaid kolmandik kõhust peaks olema täidetud toidu, teine kolmandik vee ning kolmas kolmandik õhuga.Ta lisab, et moslem sööb kõhutäie samal ajal, kui uskmatud söövad seitse kõhutäit.[17]

Üldjuhul, kui kõik organid toimivad nagu peab (ei ole erinevaid patoloogiaid, ravimitest tulenevaid kõrvalmõjusid vm) ja energiat tarbitakse võrdselt või rohkem, kui omastatakse (olenevalt soost, vanusest, ainevahetuse eripärast, füüsilisest aktiivsusest, kuid keskmiselt ca 2000 kcal päevas), ei peaks tekkima ülekehakaalu probleeme ning on lubatud tarbida mõõdukalt suhteliselt kõike. Iseasi, kas kõik, mida tarbime, meie keha ka rikastab. Halvad toitumisharjumused on tihti krooniliste haiguste põhjusteks (lisaks südamehaigused, diabeet, depressioon, hüpertoonia, rasvumus). Erinevate dieetide puhul (kehakaalu tõstmine/langetamine, organismi puhastamine vm) – tuleb eelnevalt kindlasti spetsialistiga konsulteerida.

Süüa tuleb regulaarselt, viis korda päevas, seades prioriteediks toidu kvaliteedi (eelistada kohalikku toodangut), mitte kaloraaži (ka siis, kui soovitakse kaalu langetada!), arvestades toiduainete süsivesikutesisaldust st koormust veresuhkrule. Menüü peaks koosnema 80% leelistavatest toiduaeinetest.[18] Hommikusöök moodustab päeva toidu hulgast 25-30%.[19] Lisaks meenutab prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) Aal-Bukhari sõnul, et süües ei tohiks kiirustada.[20]

Koguseliselt kõige rohkem tuleb tarbida aedvilju (erinevaid köögivilju erinevalt töödeldult: aurutatult, salatina, mahlana, passeeritult vm). Tärkliselisi ja kõrge glükeemilise koormusega köögivilju (kartul, maguskartul, pastinaak, suhkrumais, põldoad) tarbida mõõdukalt. Puuviljad on ideaalsed suupisted ja magustoidud, neid on soovitav tarbida söögikordade vahel oodeteks ja snäkkideks. Päeva jooksul süüa kindlasti erinevat värvi köögi- ja puuvilju!

Täisteravilja on oluline tarbida iga päev (must või täisteraleib, kaerahelbepuder vm), kuna see sisaldab madala glükeemilise koormusega süsivesikuid, erinevaid B-grupi vitamiine. Saial, valgel riisil, kõikidel nisujahust (va täisteranisujahust) küpsetistel ja pastatoodetel, keedukartulil, praekartulitel ja kartulipüreel on kõrge glükeemiline koormus – nende kogust tuleb piirata! Vajaduselt asendada nisujahu soja-, mandli-, linaseemnejahu vmt-ga.[21]

Tarbida tuleb häid küllastatud taimseid (kookosrasva; piisavas koguses omega3 rasvhappeid – peamiselt leidub neid lina- ja tudraõlis, chia- ja kanepiseemnetes, rasvastes kalades: paltuses, forellis, lõhes, lestas jne; oliiv- mandliõli, mis sisaldavad omega9 rasvhappeid jm) ning vähem loomseid rasvu. Halbadeks rasvadeks on tööstuslikud transrasvad, hüdrogeenitud rasvad (leidub margariinides, küpsistes, kulinaariatoodetes, kooreasendajates, paljudes jäätistes jne) – neid võib olla menüüs vaid 1% kogu päevasest küllastatud rasvade kogusest. Vältida tuleks tooteid, mille sildile on koostisosana kirjutatud lihtsalt „taimne rasv” (va palmi- või kookosrasv). Töödeldud toite (näiteks kalapulki, vorsti, maksavorsti, viinereid, sardelle, salaamit jms.) kasutada võimalikult vähe.[22] Statistika näitab, et Põhja-Itaalias, kus kasutatakse rohkem võid ja margariini toidu valmistamisel, on südamerabanduste arv suurem kui Lõuna-Itaalias, kus eelistatakse oliiviõli.[23]

Kaunvilju tuleks tarbida ca poolteist klaasitäit päevas. Kaunviljad on head valguallikad ja sisaldavad rikkalikult lahustumatuid kiudaineid, mis on olulised kolesteroolitaseme langetamisel ja veresuhkru stabiliseerimisel. Konserveeritud puu- ja aedvilju ei soovita aga kasutada (erandina konserveeritud oad, kuna need säilitavad kiudainete- ja flavonoididesisalduse ka sel viisil töödelduna).

Piimatooteid tuleks tarbida 1-2 portsjonit päevas (üks portsjon on klaas piima, jogurtit, kodujuustu või 30g juustu). Piimatoodetest tuleks eelistada hapupiima, maitsestamata jogurtit, täispiima, taluvõid ja kodujuustu (vältida moosiga magustatud jogurteid, sulatatud juustu, hoolikalt valida võideid ja margariine, mõõdukalt tarbida rasvast juustu, hapukoort ja rõõska koort).[24]

Liha, kala ja muna tarbimist piirata korrale päevas; liha paarile korrale, kala viiele korrale nädalas. Organismi vajadust ületav liigne valk koormab neerusid ja maksa; põhjustab rasvumist. Rohke loomse valgu tarbimine suurendab vähiriski.[25] Valku, teraviljatooteid süüa salatiga või toorete/kergelt töödeldud aedviljadega. Liha valmistamisel, eemaldada liigne rasv/nahk.[26]

Kokkuvõtvalt tuleb eelistada köögivilju ja kiudaineterikast toitu (kiudaineid leidub täisteratoodetes, puu- ja köögiviljades, kaunviljades jm), kuna see tekitab täiskõhutunde, andmata liigselt kaloreid; aitab vältida kõhukinnisust ja mõningaid vähivorme; soodustab kolesterooli väljutamist organismist ja aeglustab glükoosi ainevahetust vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu; hoiab ära jämesoole ja seedetrakti haigusi, südamehaigusi, rasvumist ja diabeeti.[27]

Suhkur asendada rafineerimata toorsuhkru, peedisuhkru, vahtrasiirupi, mee jt tervislikumate suhkrutega (erinevates toitudes marjade, puuviljadega vm). Loodustoodete poodidest leiab ka steviat, agaavisiirupit, kookoseõie suhkrut, indiaanisuhkrut. Vältida kunstlikke magustajaid (aspartaam, tsüklamaadid, atsesulfaam, sahhariin jt). Paljud valmistooted juba sisaldavad suhkrut ja soola – seega ei ole vajadust neid ekstra lisada.[28]

Väga oluline on tarbida puhast vett, kokku 8-12 klaasitäit päevas (kõige kasulikum on puhas allikavesi, piiratud koguses ka naturaalne mineraalvesi ning taimeteed). Vältida tuleb alkoholi, magustatud jooke, karastusjooke. Ka kohvi ja musta tee tarbimist peaks piirama; eelistama rohelist, valget, rooibosi- ja mitmesuguseid taimeteesid.[29]

 
LIIKUMISEST

Holistilne tervisekäsitlus islamis sisaldab liikumist, füüsilisi harjutusi (viimased kombineeritud toitumisega) – viitavad ju viiest islami usu tugisambast kolm tervisele, fitnessile. Samas kajastub see ka palves (vaimne osa ühendatud füüsilisega): palveasendid, mis hõlmavad kõiki lihasgruppe, ühendavad keha tervikuna, aitavad keskenduda palvele, vähendavad vaimset pinget. Paast ramadaani ajal ja ka palverännak Mekasse eeldavad tervist, sh head füüsilist vormi.

Prohvet kutsub meid olema energilised. „Saheeh Al-Bukhari“ edastusel julgustab prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) harrastama perega-sõpradega sportlikke tegevusi. Prohveti armastatud naisele, Aishalegi, meeldisid mängud, sport. Kord, kui Aisha prohvetiga võistles, võitis ta esmalt prohvetit, kuid hiljem jälle kaotas, siis öelnud prohvet, et nüüd olevat nad viigis.[30]

Kuigi alati ei ole haigused või traumad meie võimuses, on tihti olukordi, mis võinuks jääda olemata, kui me pööranuks rohkem tähelepanu toitumisele ja liikumisele. Seega tuleb moslemil aru anda rasvumise, ebapiisava toitumise, laiskuse, nõrkuse eest. Tabarani edastusel öelnud prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم), et iga tegu Jumalat mäletamata, on kas meelelahutus või hoolimatus, välja arvatud neli teguviisi: jalutamine märklauani ja tagasi (vibuspordis), hobuse treenimine, perega aja veetmine, ujuma õppimine. Prohvet ja ta kaaslased olid ise heas füüsilises vormis. Seda tingis sealne elukorraldus: jalgsi tuli läbida pikad vahemaad, vajaliku toidu saamiseks tuli meestel küttida ning nn talutöid teha – polnud lihtsalt võimalik laiselda ning aega raisata. 21.saj olukord on erinev varem kirjeldatust (on lisandunud mitmeid ahvatlusi, meelelahutuse vorme, mis innustavad laisklema ning kahjustavad tervist). Näiteks on uurimused tõestanud, et laste rasvumisel on tugev seos arvutiga ja teleka vaatamisega. Teised uurimused omakorda tõestavad, et sama on kohaldatav ka täiskasvanutele.[31]

Imaam Ibnul-Oayyem kinnitab, et liikumine aitab kehal kulutada energiat ning tugevdab immuunsüsteemi.[32] Kehalise võimekuse tagamiseks tuleb aktiivselt ja regulaarselt liikuda vähemalt 4–5 korda nädalas umbes 1h pulsiga 60–80% maksimaalsest eakohasest pulsisagedusest (220st lahutades vanus aastates).[33]

Vastupidavustreening (kiire kõnd, jalgrattasõit, suusatamine, jooks, vesijooks, sõudmine, ujumine, aeroobika, tants) ennetab südame-veresoonkonnahaigusi ja normaliseerib kolesteroolitaset. Soovitatavaks liikumise mahuks on reibas kõnd vähemalt 30 minutit päevas 5–7 päeval st minimaalselt 3–4 tundi nädalas. Kiire kõnd kulutab ligi poole rohkem energiat kui aeglane. Terve inimene peaks kiiret kõndi harrastama iga päev, haiged aga tervisele sobival määral, arsti soovitatud koormusega. Sportliku tegevuse võib asendada ka igapäevase liikumisega, sest 9000 sammu päevas koos argitoimetustega annab sarnase koormuse.[34]

Lihasjõu treening (vastupanuga harjutused jõusaalis, kummilindiga teatud võimlemisharjutused, teatud aeroobikastiilid) on seotud põhiainevahetuses osaleva lihaskoe massi kasvatamise ja suurema energiatarbimisega ning insuliiniresistentsuse vähendamisega. Jõuharjutusi tuleks alustada kerge intensiivsusega, 40–50% maksimaalsest sooritusjõust. Iga harjutust 10–15 korda, sarjadevaheliste pausidega 15–60 sek, lõpetuseks venitusharjutused.[35] Lihastreeningu koormus on ca tund aega 2-3 korda nädalas.

 
PUHKAMISEST

Prohvet Muhammedil (صلى اﷲ عليه وسلم)il oli harjumus magada mõnda aega pärast lõunasööki – seda tava järgisid ka tema järgijad. Lühike lõunauinak võimaldab elutähtsatel organitel nagu süda ja aju, puhata.[36] Sarnaselt on oluline ka öine uni (minimaalselt 7-8h), aktiivne puhkamine. Hiljuti lisati geniusbeauty.com andmetel haiguste nimekirja vähese puhkuse sündroom, mis kimbutab inimesi, kes loobuvad vähemalt korra aastas puhkusest, tõstes enneaegse surma riski 20% (lisaks ohustavad neid stress, depressioon, südameatakid ja liiga kõrge või madal vererõhk, kasvajad, närvisüsteemi kahjustused).[37]

 
TÖÖTAMISEST

Imaam Ahmadi sõnul soovitanud prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) oma järgijatel töötada, olla energilised, ja alustada päeva vara, kuna see kõik soodustavat head füüsilist vormi.[38] Töötades tuleb aga vältida sundasendeid, jälgida tempot, vahelduvust, ning teha väikeseid puhkepause.

 
HÜGIEENIST

Tirmidhi edastusel öelnud prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم), et kõigeväeline Jumal on oma olemuselt puhas ning talle meeldib puhtus. Seega peaks teiste lähedal vältima köhimist, aevastamist, haigutamist või koguni „suu kõrvuni” naermist, kuna bakterid võivad piisknakkuse teel levida teistelegi. Bukhari sõnul rõhutab prohvet ka miswaki (looduslik hambahari) tähtsust hammaste pesemisel. Ka moodne meditsiin tunnustab prohveti miswaki kasutusviisi positiivset mõju. Prohvet täiustab suuhügieeni khillala-meetodiga (nn hammaste kuivpesu).[39]

Abu Dawud ja Tirmidhi vahendusel räägib prohvet ka kätepesu tähtsusest enne ning pärast sööki. Prohvet lisab, et käsi ei peaks pühkima käterätikusse (enne sööki), kuna see suurendab viiruslikku nakkusohtu (hepatiit, düsenteeria, koolera vm). Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) koguni manitseb pärast uinakut käsi pesema lausa kolm korda, mitte neid pelgalt vette kastma, kuna iial ei või teada, mida kõike on magaja unes katsunud.[40] Puhastamiseks kasutataksegi vett, mitte paberit vm – siit ka näiteks vesitualeti eelistamine nn pabertualetile (kolibakteri vältimiseks).[41]

Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) annab juhtnööre ka raseerimise osas. Ta sõnab, et habet peaks piirama, küüsi lõikama, kaenlaaluseid ning häbeme karvu eemaldama maksimaalselt 40 öö järel.[42] Siit ka viide hügieeni ja kehahoolduse seosele.

Lisaks isiklikule hügieenile, eristatakse religioosset pesemist – täielik, osaline ning erandolukordades veeta pesemine.[43] Palve üheks eelduseks ongi isiklik hügieen, kuna see hoiab füüsise puhtana ning ennetab kõikvõimalikke põletikke, mis võivad tuleneda suust, ninast vm.[44] Palveks valmistudes tuleb esmalt pesta nägu, käed küünarnukini; seejärel pea ja jalad pahkluuni. Kui täielik puhastus on sooritamata, tuleb ka eelnevalt see toimetada (Koraan 5: 6).Puhastusrituaal tuleb sooritada pärast seksuaalakti, menstruatsiooni, sünnitust (40-60 päeva).

 

Islam rõhutab puhtuse nii füüsilist kui ka vaimset aspekti. Esimene eeldab moslemilt puhtust keha ja riiete osas (Koraan 74:4), aga ka puhtust majapidamises, terves kogukonnas. Lisaks füüsilisele aspektile puhtuses, lisanduvad ka vaimne ning moraalne aspekt. Koraanis ja sunnas kutsutakse usklikku elama laitmatult (Koraan 2: 22). Ahmadi vahendusel julgustab prohvet moslemeid lausuma erilist palvet justkui peeglisse vaadates: „Jumal, Sa oled andnud mulle hea füüsise; õnnista mind ka laitmatu loomuga, ja keela põrguleegil puudutamast mu nägu.[45]

 
SEKSUAALSEST TERVISEST

Holistiline tervisekäsitlus islamis näeb seksuaalsust osana tervisest (ka inimese põhivajadustest). Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) ütleb oma järgijatele, kes kahtlesid, kas peaksid otsustama askeetliku eluviisi kasuks, et tema (öösel) palvetab ja magab, paastub ja katkestab paastu ning on abielus naisega – kes iganes eelistab muud eluviisi, ei ole tema järgija.[46] Seega on islamis keelatud tsölibaat, nagu ka kastreerimine, surrogaatemadus, abort (välja arvatud juhul, kui rasedus ohustab ema elu ja tervist) (Koraan 6:151; 17:31). Sarnaselt on ka keelatud pärssida mehe või naise laste saamise võimalusi (näiteks meestel seemnejuhade läbilõikamine vm) – kuigi samas on lubatud reguleerida laste sündide aega rasestumise eesmärgil või sellega mõnda aega viivitada.[47]

Seksuaalse tervisega seostatakse ka meeste ümberlõikamist, et ära hoida vähi riski, urineerimisprobleeme jne.[48] Kuigi Koraanis ümberlõikamisest ei räägita, on sunnas viiteid meeste ümberlõikamisele. Naiste ümberlõikamise kohta puuduvad volitused nii Koraanis kui ka hadiithides; selle positiivset mõju ei toeta ka meditsiin. Seega ei saa viimast seostada islamis seksuaalse tervisega, nii nagu puudub sel ka religioosne ja meditsiiniline väljund.[49]

Anas (رضي اﷲ عنه) on edastanud, et Jumala prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) seadnud ajalise piirangu raseerimise osas (kõige muu hulgas eemaldada häbemekarvad), eristamaks meid loomadest ja uskmatutest. Pärast seksuaalakti on loomulik keha pesemine.[50]Puhtuse kriteerium seksuaalses tervises kajastub ka mõtlemises – nii mehed, kui ka naised peaksid riietuma tagasihoidlikult.[51]



[1]              Koraan 51:56

[5]              Koraan 6:59

[6]              Koraan 10:57; 17:82

[7]              Koraan 14:7

[10]             Koraan 2:173; 2:168

[11]             Koraan 16:5; 56:21;35:12; 16:66; 16:67; 6:99

[13]             Koraan 5:3; 5:91-92; 16:5; 16:14; 16:11; 16:66; 16:69; 6:141; 36:33

[14]             Koraan 2:173; 16:115

[16]             Koraan 7:31

[33]             http://toitumine.ee/link/

[34]             http://toitumine.ee/link/

[35]             http://toitumine.ee/link/