Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   » Edasijõudnud » RASSISM JA ISLAM » - Palverännak  
- Palverännak

RITUAAL RASSISMI VASTU

Paljud moslemid, keda on õnnistatud palverännaku sooritamisega, räägivad tihtilugu sellest, kuidas see reis on neile üheks läbimurdeliseks kogemuseks. Osade jaoks on sellel aga suurem tähendus kui teiste jaoks.

Malcolm X (mosleminimega El Hajj Malik El Shabazz) on üheks selleks moslemiks, kes tutvus tõelise islami valgusega oma palverännakul, mille ta sooritas aprillis 1964.

Ta oli endine mustanahaliste ülimuslikkust kuulutava USA religioosse ja poliitilise liikumise Nation of Islam organisatsiooni liige ja eestkõneleja, kes uskus, et valge mees oli kurat ja must mees ülim. Peale sellest organisatsioonist lahkumist, märtsis 1964, läks Malcolm X palverännakule. See aitas tal totaalselt oma vaateid valgenahalistest ja rassismist muuta.

Järgnev on väljavõte kirjast, mille ta kirjutas oma palverännaku kogemustest. Ta selgitab selles, mis sellel õnnistatud teekonnal nii kapitaalselt tema arvamust rassist ja rassismist muutis:

Seal oli kümneid tuhandeid palverändureid üle kogu maailma. Nad olid kõikvõimalike erinevate nahavärvidega – sinisilmsetest heledajuukselistest mustanahaliste aafriklasteni. Me kõik võtsime osa samast rituaalist, mis tõi esile vaimse ühtsuse ja vendluse, mida ma oma Ameerika kogemustest ei oleks iialgi suutnud valge ja mitte-valge vahel võimalikuks pidada.

Te võite küll mu sõnadest šokeeritud olla, kuid sellel palverännakul nähtu ja kogetu sundis mind paljusid oma kinnistunud mõttemalle ümber korraldama ja minetama mitmeid kinnisideid.

See ei olnud minu jaoks liialt raske. Oma vankumatutest veendumustest hoolimata olen ma alati olnud mees, kes proovib faktidega silmitsi seista ja elu tegelikkust kui uut kogemust vastu võtta ning uued teadmised avavad selle tee. Olen alati olnud eelarvamusteta, mis on paindlikkuseks vajalik ja peab tõe otsimisel iga intelligentsuse vormiga käsikäes käima.

Selles islamimaailmas nende üheteistkümne veedetud päeva kestel olen ma söönud samast taldrikust, joonud samast klaasist, maganud samal asemel ja palvetanud samale Jumalale usukaaslastega, kelle silmad on sinisemast sinisemad, kelle juuksed on heledamast heledamad ja nahk valgemast valgem. Nende moslemite sõnadest ja tegudest tunnetan ma samasugust siirust ja ühtekuuluvust nagu Nigeeria, Sudaani või Ghaana moslemitega olles. Me tõepoolest oleme üksteisega sarnased vennad. Kõik kiitused kuuluvad maailmade Isandale, Allahile.”