Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   » Edasijõudnud » ISLAMI FINANTS » - Islami finantsteenused  
- Islami finantsteenused

Islami finantsteenused võib jaotada kolme kategooriasse:

1) Partnerluslaenud,

2) Müügi- ja rendilepingud,

3) Intressita laen ehk al-qard al-hasan.

 

 

1) PARTNERLUSLAENUD

 

Mudaaraba:

Tegemist on partnerluslepinguga, mille kohaselt üks pool (rabb al-maal – vara omanik ehk rahastaja) annab kapitali, teine pool (mudaarib – usaldusväärne partner) aga kasutab seda ärilistel eesmärkidel. Lepingu kohaselt jagatakse kasum mõlema poole vahel. Kui aga juhtub, et äri on kahjumis, siis kulud katab rabb al-maal, välja arvatud juhul, kui kahjum on tingitud mudaarabi poolsest rikkumisest. Selle mudaaraba kirjeldusega nõustuvad kõik islami koolkonnad. Õpetlased on seisukohal, et mudaaraba tänapäevastes oludes kasutamiseks tuleb silmas pidada järgmist:

a) Pank (rabb al-maal) ei sekku mudaaribi käsilolevatesse tehingutesse. Mudaaribi kohustuseks on pangale regulaarselt äri seisundi kohta aruandeid väljastada.

b) Mudaaribil on õigus oma isiklikud vahendid antud projekti alla panna vaid rabb al-maali nõusolekul. Samadel tingimustel võib mudaarib ärisse lisada ka vahendeid muudest allikatest.

c) Mudaaribil ei ole õigust mudaaraba lepingu alusel väljastatud rahalisi vahendeid ilma rabb al-maali loata teistele edasi laenata.

d) Rabb al-maali majanduslik vastutus on piiratud tema panusega, välja arvatud juhul, kui ta on oma vastutust suurendanud, võimaldades mudaaribil enda nimel muudest allikatest vahendeid hankida.

e) Ärist teenitud kasum jagatakse mudaaribi ja rabb ul-maali vahel eelnevalt kokkulepitud proportsioonis. Mingisuguseid fikseeritud summa ja kuupäevaga makseid rabb ul-maal ei saa.

f) Kahjud kannab rabb ul-maal, välja arvatud juhul, kui need tekkisid mudaaribi süü või hooletuse tõttu.

 

Mušaaraka:

Tegemist on partnerluslepinguga, mille kohaselt kaks või enam poolt astuvad varem määratletud kapitaliga parnerlussuhtesse, kus nii kasum kui ka kahjum kõigi vahel jaotatakse. Võtmesõnaks selle lepingu puhul on erinevate partnerite kaasosalus ja kaasfinantseerimine. Mušaaraka lepingu tingimusi võib kirjeldada järgnevalt:

a) Mušaaraka lepingut võib kasutada nii ühekordseks tehinguks kui ka terve äri juhtimiseks. Seda on osapoolte nõusolekul võimalik ka pikendada.

b) Keskmise pikkusega ja kauaaegsete ettevõtmiste puhul võib kasutada ka niinimetatud „iselikvideerumise“ vormi, mille kohaselt võtab pank teatud aja jooksul tagasi algkapitali, jagades selle perioodi kasumit või kahjumit.

c) Kõigil investoritel on õigus äri juhtimisest osa võtta, kuid see ei ole kohustuslik.

d) Kõigile partneritele väljastatakse määratud aja jooksul info äri käekäigu ja majandusliku olukorra kohta.

e) Kui soovitakse allkirjastada mušaaraka või mudaaraba leping kellegagi väljaspoolt, tuleb selleks enne saada luba kõigilt partneritelt.

f) Kasum jaotatakse vastavalt eelnevale kokkuleppele ja kahjumi jagamisel arvestatakse iga partneri igapäevast panust.

g) Ülejäänud mušaaraka tingimused kattuvad enam-vähem mudaaraka tingimustega.

 

 

2. MÜÜGI- JA RENDILEPINGUD

 

Muraabaha:

Mudelit, mille kohaselt pank ostab kauba ettevõtjalt ja müüb selle siis ettemääratud ja mõlemapoolselt kokkulepitud kasumilisa eest kliendile edasi, nimetatakse muraabahaks. Selle puhul võib klient maksta nii kohe kauba kättesaamisel kui ka hiljem.

Muraabahaga korraldatakse finantseerimist olukordades, kus kliendil on vaja vahendeid millegi soetamiseks ( sh.eksport-import, käibekapitali finantseerimiseks). Oluline on, et muraabaha puhul ostja ei võta mitte pangalt kauba ostmiseks intressiga laenu, vaid pank ostab kliendile vajaliku kauba ettevõtja käest välja ning seejärel müüb selle kliendile edasi, teenides ise vahelt eelnevalt kokkulepitud summas vahendustasu ja mitte intressi. Ostja tasub kauba eest osadena.

 

Bai’ salam:

Ostu-müügi tehing, mille käigus ostja maksab kokkulepitud hinda ühe või teise kauba eest ettemaksuna. Seejärel saab ostja müüjalt kauba eelnevalt kokkulepitud ajal tulevikus kätte. Enamik islami õigusteaduse õpetlasi on üksmeelel, et bai’ salami lepingus peab olema:

a) täpselt sees kauba tüüp, kirjeldus, kogus ja kvaliteet;

b) täpne aeg, millal klient kauba kätte peaks saama;

c) täpne hind, mis lepingu kehtivuse jooksul peab makstud saama.

Pank teenib kasumi sellega, et kui panga ja kliendi vahel on toimunud ostu-müügi tehing ja pank ostab kliendi käest teatud aja jooksul kliendile makstes teatud kauba, siis hiljem saab ta selle kallima hinna eest maha müüa.

 

I˛aara (ijara) wa iqtina:

I˛aara all on mõeldud lepingut, mille järgi ühel lepingupooltest on õigus kasutada üht või teist kaupa rendilepingu alusel. Islami õigusteaduse õpetlased rõhutavad, et i˛aara lepingus peab lepingupoolte lahkarvamuste vältimiseks täpselt olema määratletud rendi aeg ja hind. Hoolduskulusid peab lepingu kehtimise ajal maksma omanik.

Üks i˛aara lepingu liikidest on i˛aara wa iqtina (liising), mille kohaselt rendileandja ja rendilevõtja nõustuvad, et lepinguaja lõppedes ja kauba täieliku maksumuse täitumisel kuulub kaup rendilevõtjale. Sellisele lepingule kehtivad samad tingimused, mis tavalisele i˛aara lepingule. Islami pangad võivad välja osta teatud tüüpi kaupa, nagu hooned, sõidukid või seadmed, mille nad klientidele i˛aara lepingu alusel rendile annavad. I˛aara wa iqtina lepingu kohaselt nõustub klient teatud aja jooksul maksma teatud summa. Leping loetakse täidetuks, kui kogu summa on välja makstud ja omanikuõigus üle antud.

Panga sissetulekuks on rendiraha, mida lepingu lõppedes on kogunenud veidi enam kui pank algselt kauba soetamiseks kulutas.

Peamised erinevused Lääne tüüpliisingust on:

- müügitingimuste puudumine i˛aara lepingust,

- pank kui omanik vastutab füüsiliste riskide eest,

- kauba müük peale rendilepingu lõppemist müügilepingu (iqtina) raamides,

- võimalus jääkhinna miinimumini jõudes kaup tasuta üle anda.

 

 

3. INTRESSITA LAEN EHK AL-QARD AL-HASAN

Islami õigus soovitab majanduslikult kindlustatutel võimaldada teatud ajaks majanduslikku abi neile, kellel seda ajutiselt oma finantsolukorra parandamiseks vaja on. Ka islami pangad ja muud finantseerimisasutused annavad heategevuslikul eesmärgil tasuta krediiti. Näiteks võib tuua Al-Bank Al-Islamiy Lit-Tanmiya (Islami Arengupanga), millel on erinevates riikides väga edukas al-kard al-hasani projekt tudengitele. Need tudengid omakorda võtavad endale vastutuse õpingute lõppedes krediidi tagastada, et oleks võimalik finantseerida uusi tudengeid.

Islami pangad aitavad al-kard al-hasani abiga ka noori peresid kodu soetamisel või vallalisi abiellumisel (st krediiti antakse mahri maksmiseks ja pulma eest tasumiseks).

 

 

JÄRELSÕNA

Moslemite jaoks on väga oluline hoiduda keelatust ja see kehtib ka meie finantstehingute kohta. Abu Barza Al-Aslami (رضي اﷲ عنهما) on edastanud, et Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Inimene ei saa Viimsel Kohtupäeval liikuma enne, kui ta pole aru andnud oma elu kohta – kuidas ta selle veetis, oma teadmiste kohta – mida ta neist kasutas, oma vara kohta – kust ta selle sai ja mida sellega tegi ja oma keha kohta – millega ta seda koormas.“ (At-Tirmidhi)

 

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Koraan

2. „Sahih Al-Bukhari“

3. „Sahih Muslim“

4. „Sunan An-Nasai“

5. „Sunan Abi Dawud“

6. „Al-Jami As-Sahih“ (At-Tirmidhi)

7. „Sunan Ibn Maja“

8. „Musnad Al-Imam Ahmad“

9. „Badai’ As-Sanai’ fi Fartib Ash-Sharai“ (Al-Kasani)

10. „Bidayatul-mujtahid wa Nihayatul-mukrasid“ (Ibn Rushd)

13.http://islamrt.ru/htm/ekon3.htm

 

Autor: Iman Makhmutova, islami õigusteaduse magister – Ar-Riyadi Ülikool, KSA

Tõlkinud: Kätlin Hommik-Mrabte