Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   » Edasijõudnud » SURM » Seadused seoses surmaga » 25.-29. Pere ja lein  
25.-29. Pere ja lein
25. KADUNUKESE PERELE TEMA SURMAST TEATAMINE

Õpetlased leiavad, et on äärmiselt soovitatav kadunukese perele, sõpradele ja teistele jumalakartlikele inimestele tema surmast teada anda, et neil oleks võimalik tema matustest osavõtmise eest tasu saada. Abu Huraira (رضي اﷲ عنه) on edastanud, et Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) teatas oma kaaslastele Abessiinia kuninga Neguse surmast samal päeval, kui too suri. Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) juhatas nad palvekohta, seadis ritta ja sooritas matusepalve. Ta tõstis oma käed kõrvade kõrgusele ja ütles „Allahu akbar“, seda neli korda.

Ahmad ja Bukhari on Anasilt (رضي اﷲ عنه) edastanud, et Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) teatas oma kaaslastele ja moslemiarmee juhtidele Zaydi, Jaafari ja Ibn Rawaha surmast enne, kui lahinguväljalt uudised saabusid.

Tirmidhi ütles: „Selles pole midagi halba, kui keegi kadunukese perele ja vendadele tema surmast teatab.“

Al-Bayhaqi on Malik ibn Anasilt (رضي اﷲ عنه) edastanud, et too ütles: „Mulle ei meeldi kellelegi mošee sissepääsu juures surmast teatada, kuid selles pole midagi halba, kui mošeesse sisse minna ja inimesi kellegi surmast teavitada.“

 
26. KADUNUKESE PERELE SÖÖGI VALMISTAMINE

Abdullah ibn Jaafar (رضي اﷲ عنه) jutustas, et Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Valmistage toitu Jaafari perele, sest nad on hõivatud sellega, mis juhtus.“ (Abu Dawud, Ibn Majah, At-Tirmidhi) See on ilus tegu nende suhtes, kellel on rasked ja kurvad ajad ja muudab kindlasti sõbrad ja naabrid lähedasemateks.

Õpetlased on üksmeelel, et neile, kes juba leina aja üle elanud on, ei ole vaja süüa teha, sest see tõukaks nad uuesti leinatunnetesse ja imiteeriks islamile eelnenud ignoratsusaja kombeid.


27. SURNU PÄRAST NUTMINE

Kõik õpetlased on üksmeelel, et surnu pärast nutmine on lubatud, kui sellega ei kaasne ulgumist ja kisamist. Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Tõesti, Jumal ei piina inimest südame leina tõttu pisarate poetamise eest vaid Ta piinab teda selle eest,“ osutades oma keelele, „või Ta võib ka talle halastada.“ Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) ise nuttis oma kadunud poja Ibrahimi pärast ja ütles: „Silmad valavad pisaraid ja süda on leinast tulvil. Me ütleme seda, mis on meie Isandale meelepärane. Oo Ibrahim, me oleme su lahkumise pärast kurvad.“ Ta nuttis ka oma tütretütre Umaymah pärast. Saad ibn Kutada (رضي اﷲ عنه) küsis Prohvetilt (صلى اﷲ عليه وسلم): „Oo Jumala Sõnumitooja, kas sa nutad? Kas sa ei lõpeta?“ Jumala Sõnumitooja (صلى اﷲ عليه وسلم) vastas: „See on halastus, mis Jumal on Oma sulaste südametesse pannud. Tõesti, Jumal halastab oma halastavaile sulastele.“

 
28. SURNUTE PÄRAST ULGUMINE

Ulgumise all on mõeldud kõrgel häälel kisamist ja valjuhäälset nutmist. Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) õpetuse kohaselt on surnute pärast ulgumine ja valjuhäälne nutt keelatud. Abulmalik Al-Ashary on edastanud, et Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „On neli islami-eelse aja kommet, millest mu rahvas lahti ei ütle: (1) oma esivanemate üle uhkust tundmine, (2) oma vanemate eitamine (st kui kellelegi antakse muu nimi, kui tema bioloogilise isa nimi), (3) uskumine, et vihma põhjustavad tähed ja (4) (surnute üle) ulgumine.“ Ta (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles ka: „Kui (surnu üle) ulgunud naine enne surma oma pattu ei kahetse, kannab ta Viimsel Kohupäeval tõrvast rõivastust ja mädast raudrüüd.“ (Muslim, Ahmad)

 
29. SURNUTE LEINAMINE

Naisel on lubatud oma sugulast kolm päeva leinata, välja arvatud juhul, kui ta mees sellega nõus pole. Igal juhul on tal keelatud oma sugulast rohkem kui kolm päeva leinata. Kui kadunukeseks osutub aga ta mees, siis on naise leina pikkuseks neli kuud ja kümme päeva. Umm Ateya on edastanud, et Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) ütles: „Naine ei tohi surnut kauem kui kolm päeva leinata, aga oma abikaasat leinab ta neli kuud ja kümme päeva, mille jooksul ta ei kanna erksavärvilisi riideid. Ta kannab lihtsaid rõivaid. Ta ei kasuta meiki, ei ehi oma käsi ega jalgu hennaga, ei pane peale parfüümi, ei kasuta ehteid ega kammi peale menstruatsiooni oma juukseid. Lesk peab sellest ooteperioodist kinni pidama hoolimata sellest, kui kaua ta oma kadunud abikaasaga abielus oli olnud ja täitma oma kohustuse tema suhtes.“ (kogu grupp, välja arvatud Tirmidhi)