Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Tugisambad »  Paast - SAUM »  "Minu esimene ramadaan" »  - Õppisin tundma toidu väärtust  
- Õppisin tundma toidu väärtust

Minu esimene ramadaan oli eelmine aasta. Alguses kartsin paastumist väga, sest mul on olnud terve elu probleeme söömishäiretega ja ma ei teadnud, kas ikka suudan oma 12 tundi ilma söögi-joogita olla. Mu sõbrad ja tuttavad toetasid mind ja ütlesid, et Allah teeb paastumise kergemaks. Ega ma enne palju ramadaanist ei teadnud, aga tol ajal õppisin palju sellest erilisest kuust.

Siin Saint Louis’is on päris palju erinevaid mošeesid. Mina käin Grand Islamic Centeris, mis on ühtlasi ka mošee. See mošee ei ole väga rikas finantsiliselt, aga samas on nad rikkad teadmiste poolest. Nimelt seal mošees käivad inimesed, kes tahavad rangelt järgida Püha Koraani ja sunnad. Paljudele teistele moslemitele kahjuks see mošee ei meeldi, sest nende arvates on see liiga ekstreemne. Kuna neil ei ole raha, et kõigile ramadaani ajal süüa osta, siis jagavad naised omavahel söögitegemist. Ühel päeval siis mina ja üks teine uuem moslem otsustasime, et teeme ka süüa 100 inimesele. Me siis vaaritasime päev otsa. Tegime riisi köögiviljadega ja kanaga ning muffineid. Aega võttis, aga asja sai. Me tegime seda Allahi jaoks ja tunne oli hea.

Alguses ma ei teadnud, et ramadaan ei ole ainult toidust eemale hoidmine. See ei olnudki kõige raskem paastumise juures. Alhamdullilah, ma sain söögita hakkama. Natuke raskem oli vee joomisega, aga alhamdulillah Allah aitas mind. Kõige raskem ramadaani juures oli see, et pidi hoiduma halbadest mõtetest ja käituma nagu moslemitele kohane (mitte et ma seda iga päev ei tee, aga tol ajal oli see raskem).

Kõige rohkem meeldis mulle palvetada koos teistega pärast paastu katkestamist. Mõnikord oli see suureks väljakutseks, sest ma polnud harjunud nii pikalt seisma, aga alhamdulillah see kõik oli seda väärt.

Peale kõige selle õppisin ma tundma toidu väärtust. Paljudel inimestel siin maailmas ei ole sooja toitu iga päev ning nad kannatavad näljas. Neil ei ole raha, et poodi minna ja süüa osta. Neil ei ole isegi puhast vett. Ma sain aru kui palju õnnistusi Allah on mulle andnud – alhamdulillah!

Eve