Avaleht       Algajad       Teated       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Algajad »  EESTI MOSLEMITE LOOD »  - Mariliisi lugu  
- Mariliisi lugu

Olen vist pisikesest peale alateadlikult Jumala olemasolusse uskunud. Kui veel väike olin, lugesid ema ja isa mulle igal õhtul enne magamaminekut muinasjutte. Minule meeldisid loomulikult kõige enam Lendav kohver", Väike Mukk", Ali Baba ja nelikümmend röövlit", hiljem ka Ma sõin leiva ära" – kõik muinasjutud, kus olid pildid ja teemaks islam ja Araabia. Mulle meeldisid väga inimeste riietused, mošeed ja viis, kuidas araabiamaades elati.

Aeg läks edasi ja kui olin umbes kuue-seitsmeaastane, praktiseerisin omamoodi kristlikku usku. Mäletan, et otsustasin palvetada Jeesuse poole erinevate soovidega, aga aastad möödusid ja mina oma soove ei saanudki. Mu usk Jeesusesse ei olnud enam endine, aga sügaval südames uskusin ma Jumalasse endiselt.

Teismeeas lugesin ma isegi natuke Piiblit, aga mingisugust erilist tunnet see minus ei tekitanud – õhukesed krabisevad leheküljed, igatahes aru ma selle sisust ei saanud.

Koolis käies olid mul ained, mis islamimaailmaga kuidagi ei seostunud, tohutult rasked, aga kui tulid näiteks kolmnurgaülesanded või füüsikas oli maakerast ja astronoomiast juttu, olid need minu jaoks kohe kerged ja arusaadavad. Hiljem hakkasid mulle meeldima ka araabia tähed, nende omapärase väljanägemise pärast. Loomulikult islamiga ma sellel ajal neid veel ei seostanud.

Alles mitu aastat hiljem, keskkoolis avastasin ma, et islamiusk on olemas. Sain küll kodus manitseda, et moslemimehed peksavad oma naisi jne, aga tol hetkel oli mul sellest täiesti ükskõik. Mind huvitas islam. Südamepõhjas tahtsin moslemiks saada ja soovisin endale ka moslemist meest. Palusin oma mõtetes Allahilt, et ma saaksin hea moslemimehega abielluda, kes usuks Allahisse nagu mina ja kes mulle ka islamit õpetaks.

Allah täitiski minu soovi. Ühel ilusal päeval leidsin sõbra, kes mulle Koraani ja prohvetit tutvustas ja mul šahada't lugeda lasi. Alguses lugesin ma Koraani türgikeelset tähenduse tõlget. Kuigi palju ma sellest keelest aru ei saanud, aga minu jaoks oli väga eriline tunne lugeda Koraani.

Minu kõige esimene islamlik palve oli alguses ainult Allahu akbar ütlemine ja täiskummardus, kus ma oma soovid ütlesin. Hiljem ostsin endale ka eestikeelse Koraani tähenduse tõlke, et islamist paremini aru saada. Koraani lugedes tulid isegi pisarad silma. Siis tellisin endale ka islam.pri.ee kodulehelt islami ja palve õppimise materjali. Palve õppimine oli mulle raske, sest kogu aeg, kui materjali uuesti vaatasin leidsin midagi valesti olevat, seega siis pidin õppima uuesti, õigesti ja nii mitu korda.

Umbes kaks kolm aastat tagasi, kui ma oma sõbraga netis rääkisin, kirjutas ta mulle nagu muuseas šahada, ja ütles, et ma ütleksin seda kolm korda. Nii ma tegingi. Ta kontrollis, kas ma ikka ütlesin ja mina vastasin rõõmsalt jaa. Pärast meie jutuajamist istusin ma natuke aega laua taga ja alles siis jõudis mulle kohale, et kas ma olengi nüüd moslem??? Endamisi mõtlesin, et kas seda mošees ei peaks ütlema? Pärast seda võtsin julguse kokku ja otsustasin minna islamit tutvustavale loengule Tallinna mošeesse, et vaadata teiste mosleminaiste kätumist, riietust ja siis võrrelda enda omaga ning harida ja kontrollida enda teadmisi islami ja õigesti palvetamise kohta. Mošees oli väga lahe, tunnetasin Allahi kohalolekut.

Nüüdseks juba kaks aastat tagasi otsustasin proovida ka ramadaanikuul paastuda, ainult ühe nädala esialgu, et saada teada, mis tunne see on. Vahepeal leidsin koos piltidega palveõpetuse ja otsustasin uuesti palvet õppida, et mu palved ideaalsed oleksid ning Allah need vastu võtaks.

2010. aastal otsustasin siis terve suve islamit õppida ja sellele järgnes väga ilus ja lihtne ramadaan. Terve kuu vältel lugesin ka ramadaaniplaani järgi terve Koraani läbi. Pärast ei suutnud ma enam ilma Koraanita olla – täiesti sõltuvuses ja alustasin lugemisega otsast peale.

2011. aasta alguses otsustasin mošees Koraani ja araabia keele loengutes käima hakata. Mõtlesin, et nüüd on minu võimalus hakata lõpuks mošees käima. Kus ma nüüd käingi – omandan minu jaoks nii huvitavaid teadmisi ning olen leidnud lahedaid moslemitest sõbrannasid, aga ülekõige meeldib mulle mošees palvetada.