Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Algajad »  EESTI MOSLEMITE LOOD »  - Karini lugu  
- Karini lugu

„Kuhu küll reisida, kas Türki või Kreekasse?” küsin reisibüroo konsultandilt arvamust. 

Ta vastab, et Türgi pole just kõige parem valik, sest seal ju moslemid ... tead ju küll neid.

Ei teadnud ma midagi, otsustasin ikkagi Türgi kasuks, kuna mind on alati köitnud kõik mis teistmoodi ja mitte kõigile sobilik.

Ilus hommik hotellitoas, päike kardina vahelt piilumas, kaugusest kostumas kummalised helid, mis mu kõrvu jäid, kas nii ongi igal hommikul?

 
Raamatud ja filmid...

Raamatusari ,,Valge", dokumentaalfilmid islamist, saade Eesti moslemitest – see kõik oli minus suurt huvi äratanud. Jälle leian ennast kordussaadet vaatamas. Kas kuulen veel seda kaunist häält mošeest hüüdmas? Miks nad seda küll nii vähe lasevad?

Raamatukogu riiulite vahel ekseldes otsin just religiooniga seotud riiulit, kust küll palju selle kohta ei leidnud, mille järele tulin. Nii palju raamatuid ... kus on need, mida otsin mina? Võtan kätte raamatu „Minu Maroko”. Sirvin, vaatan pilte, lõpuks loen läbi ja olen väga rahul. Järgmine reisisihtkoht on selgunud. Aitäh Kätlin, see raamat mõjutas mind ja minu tõekspidamisi väga palju!

Ühel päeval sattus mulle kätte Koraan, mille küll raamatukogust laenutasin ja oma kapile asetasin lootuses, et jõuan seda niisama sirvida. Ohh, jälle magasin tähtaja maha, nii see seal seisis, kogu aeg mulle vastu vaatamas, natuke isegi aukartustäratavalt. Küll on kaunis roheline raamat, sobib suurepäraselt mu kapile seisma...

Kuuldes negatiivset suhtumist islamisse ja moslemitesse, olin alati kaitsepositsioonis. Ma ei teadnud ka isegi, miks ma nii väga toetan midagi, millest ma ise midagi ei tea.

Järgmine sihtkoht – Maroko ... ekslemised Marrakechi tänavatel, vihmane ja tormine ilm, tüütud kaupmehed, kõigest väsinud ja reisis pettunud sõbranna ... „Karin, miks sa küll siia tulla tahtsid?” Ma ei teadnud miks, aga olin endas kindel, et olen õiges kohas.

 
Kaunid helid ...

Hommikul vara, jälle see kaunis heli mošeest hüüdmas – ma olin lummatud, tõusin püsti, vaatasin aknast välja, kõik oli pime ja kõle, aga adhan, mis nii kaunilt kõlas, tungis mu südamesse.

Kuna olen ise muusikainimene ning kõik muusika ja helidega seotud minu jaoks tähtis, siis see heli oli kaunim, mida eales kuulnud olen. Selles kõiges peab midagi olema, kuidas need inimesed oma usus nii veendunud on?

Koju saabudes lisandus minu muusikavalikusse Youtube’ist adhan'i kuulamine, mis minu lähikondlaste kulmud kortsu ajas: „Jälle on tal mingi uus hullustus peal, küll see kiiresti üle läheb. Küll ta varsti veel mõne musta mehe ka koju toob.” :D

 
Inimesed ...

Lõpuks leidsin ennast  ääretult sõbralike moslemite kodust, kuhu sisse astudes jõudsin äratundmiseni, et see on koht, kuhu ma veel tagasi tulen. „Nii me elamegi, oleme moslemid, hoolime perekonnast, oskame elust rõõmu tunda, sööme palju, koguaeg ongi bekher.

Karin, mida sul veel vaja on, kas sellest kõigest ei piisa?"

Jumal on mind juhatanud selleni, mida alati otsinud olen. On mul veel tõestust vaja, et Ta eksisteerib."

Ei, olen õnnelik, et olen Ta leidnud. Alhamdulillah!"