Avaleht       Algajad       Teated       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Algajad »  EESTI MOSLEMITE LOOD »  - Kerly lugu  
- Kerly lugu

Minu religioosne otsing algas 2000. aastal, peale sõbra traagilist surma. Sõber, kes oli niivõrd ilusa hingega ja tõeliselt hea inimene ... sellest ajast hakkasin mõtlema, et kuidas on võimalik, et selline hing lihtsalt kaob ja kas on võimalik, et hinged ka kunagi taas kokku saavad.

Aeg läks edasi, jehoovatunnistajad hakkasid mu uksele koputamas käima. Ma muidugi lasin nad sisse ja rääkisime igasugustest maailma asjdest ja muidugi kristusest ja Piiblist. Nad rääkisid, mis Jumalale ei meeldi: näiteks kirikud, et inimesed käivad kirikutes palvetamas, kujude  ja pühakute poole.  Rääkisid, et Jumalale ei meeldi kui juuakse alkoholi ja suitsetatakse ... Kummaline! Küsisin siis, et miks inimesed kirikuid ehitavad ja kui 24. detsember polegi Jesuse sünnipäev, siis miks peetakse sellel päeval missat kui kirikuõpetajad teavad, et see vale on. Nad ei osanud mulle selle küsimuse peale vastata.

Vanaema matuste alguses ütles kirikuõpetaja: „Nonii, valame nüüd pitsid viina täis ja võtame kadunukese mälestuseks." Surnuaias, peale mulda sängitamist, oli kirikuõpetaja esimene, kes omale suitsu näkku lõi. Jah, seesama kirikuõpetaja, kes peaks kursis olema Piiblis öelduga, et Jumalale ei meeldi suitsetamine ja alkohol. Olin nii hämmeldunud, et isegi see vähene, mida ma kunagi pühaks pidasin oli nii vale.

Läksin peale seda nn šokki Internetti vastuseid otsima ja  avastasin sealt islamilehekülje. Tol ajal ei teadnud ma islamist midagi; vaid seda, et moslemid ei söö sealiha ja lauset, et kui Mohammed ei  lähe mäe juurde siis tuleb mägi Mohammedi juurde. Süvenesin selle saidi lugemisse ja avastasin, et ohh, see ongi see, mida ma olen otsinud – nii loogiline ja kooskõlas kõigega meie ümber! Mind rahustas teadmine, et Koraan on muutmata jäänud ajast, kui see meile ligi 1400 aastat tagasi ilmutati. Seda lugedes sain vastuseid oma otsitud küsimustele. Lugesin kirikute ja mošeede erinevusest – mošees käiakse grupis palvetamas, külg-külje vastus, ja nii teenitakse rohkem hasana'sid, kui kodus üksi palvetades. Pealegi pole mošeedes kujusid, kelle poole palvetada.

Igapäev käisin nii samm-sammult Internetist islami kohta lugemas. See oli ingliskeelne sait, kust ma lugemas käisin. Viimaks avastasin ka islam.pri.ee eestikeelse lehekülje, kust leidsin veel teisigi uusi moslemitest õdesid.

Alguses, kui islamist lugema hakkasin, arvasin, et olen vist Eestis ainuke, keda islam huvitab. Päris moslemiks ma ennast veel end avalikkuse ees tunnistada ei tahtnud, kuna tundsin, et tean sellest ikkagi väga vähe. Just selles suhtes, et ma pole suutnud Koraani lugeda ega isegi ei teadnud, kuidas palvet sooritada. Kõik ei sünnigi üleöö, lohutasin ennast ja õppisin edasi. Siis sain ühelt kallilt õelt palju lugemismaterjali ja ka õpetusi korrektse palve sooritamiseks koos liigutuste ja araabiakeelsete lausetega.

Tundsin, et nüüd on õige aeg end moslemiks tunnistada siis, kui tunnistasin iseendale, et jah, ma usun, et on olemas ainult Üks ja Ainuke Jumal ja Mohammed (saws) on tema sõnumitooja. Islamit õpitakse kogu elu! Ka need, kes on islamimaades sündinud moslemid, ei tea paljut ja miks ma peaksin veel ootama, kui võin edasi õppida; olenemata sellest, et alles selline vastsündinud moslem olen.