Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Algajad »  EESTI MOSLEMITE LOOD »  - Monika lugu  
- Monika lugu

Minu teekond islamini on olnud suhteliselt tavaline, ei midagi erilist. Asi sai alguse ilmselt juba arvuti ostuga, sest just siis tegin ma algust tšättimisega ja enamik, kellega ma suhtlesin, olid moslemid.

Peale mõneajalist Internetisuhtlust kohtusin oma abikaasaga Egiptuses.Olin sellel ajal juba pikemat aega kristlane olnud ja mitte ainult vormiliselt vaid just kristlane, kes järgib õpetust ja rakendab seda oma ellu. Kristlaseks sain juba 14-aastaselt. Kui abiellusin egiptlasega, ütlesin alati, et vaevalt keegi suudab mu usku kõigutada, sest olen kristlane olnud juba 16 aastat. Aga Allahil olid minuga teised plaanid.

Egiptuses olles veetsin palju aega koos abikaasa pere, sugulaste ja sõpradega. Nad ei mõistnud, miks ma olen kristlane ja kuidas saan ma uskuda, et Jeesus on Jumala poeg. Ühel päeval üritaski üks mu abikaasa sõpradest mulle rääkida Prohvet Mohamedist (saws) ja Allahist, aga see, kuidas ta seda tegi, oli väga sundiv ja loomulikult ei olnud ta inglise keel ka piisavalt hea, et õigeid selgitusi jagada. Tema tahtis mu kohe mošeesse viia, mille peale mina ta majast välja kihutasin ja enam külla tulla ei lubanud. Niisiis hakkasin ma islamit vihkama. Ei kannatanud ma hommikust palvekutset, sest tahtsin ma ju sel ajal magada. Ja kui autos mängis Koraan, ajas see mu nii närvi, et lasin mängima panna hoopis araabia muusika.

Hiljem, kui Eestisse tulin, avastasin kurva tõe – minu abikaasa otsis vaid viisat Euroopasse. Niisiis jätsin ta maha ja üritasin oma eluga edasi minna. Kuid üks asi jäi mind alati vaevama – kuidas said need mosleminaised seal minu vastu nii armsad ja lahked olla? Siis otsustasingi uurida, mis on islam, samas endale kinnitades, et ma ainult uurin ega vaheta iial oma usku.

Soomes käies kohtusin ühe egiptlasega, kes väitis, et Eestis on ka moslemeid, millest mul polnud aimugi. Eestisse tagasi tulles kirjutasin netis otsingusse islam ja oh üllatust – esimene netilehekülg oligi www.islam.pri.ee. Sealt uurisin palju islami kohta ja käisin koos teiste eestlannadest moslemitega mošees kokkusaamisel. See oli enne ramadaani 2007. aastal. Mošees sai küsitud nii palju küsimusi, et endal oli ka piinlik. Aga vastused pidin ma ju saama. Seejärel jätsin need moslemid ja islami sinnapaika.

Oma üllatuseks avastasin aga peagi, kui olin Inglismaale kolinud, et enamik mu sõpru olid moslemid. Kuna suhtlesin tihedalt moslemitega, siis kasutasin oma igapäevaelus selliseid sõnu nagu alhamdulillah, inšaAllah jne. Need said osaks minu elust. Peagi ilmus minu ellu aga sõber, kes seletas mulle islamit väga ilusal viisil ja viis, kuidas ta sellest rääkis – oma vanemate tähtsusest ja käitumisest – avaldas mule sügavat muljet. Peagi leidsin, et olen kasvanud islamiperekonda, alhamdulillah.

2010. aasta mais kohtusin oma praeguse kihlatuga, kes õpetas mind palvetama, alhamdulillah. Sama aasta augustis võtsin vastu otsuse saada moslemiks ja paastusin oma esimese ramadaani.

Olen enda jaoks avastanud islami kui ainuõige religiooni ja Allahist on saanud minu elu allikas. InšaAllah saab minust Allahile meelepärane moslem, sest arenguruumi on mul veel kõvasti ja õppida palju. Jumal õnnistagu teid – baarak Allahu fiikum!