Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Algajad »  NAISED ISLAMIS »  Naised Koraanis  
Naised Koraanis

Koraanis on kirjas midagi moslemi elu iga erineva külje kohta. Palju on juttu ka naistest ja nende õigustest. Siinkohal toome ära vaid väikese valiku teemadest ja värssidest, kus Jumal Koraanist naistest räägib.

 

NAISTE LOOMUS

Naise loomise kohta ütleb Koraan järgmist:

„Oo inimkond, olge teadlikud oma kohustusest oma Isanda ees, kes lõi teid ühest hingest ja kellest Ta lõi talle kaasa ja neist kahest hajutas laiali (üle kogu maa) palju mehi ja naisi ...“ (4:1)

Koraanis on mainitud ka mehe ja naise vahelist armastust, mida peetakse Jumala märgiks:

„Ja üks Tema märkidest on, et Ta lõi teile teist endist kaasad, et võiksite neist lohutust leida ja Ta lõi teie vahele südamlikkuse ja halastuse. Kindlasti on selles märgid inimeste jaoks, kes mõtisklevad.“ (30:21)

Abielupaar on aga üksteisele justkui riietuseks:

„ ... Nemad on teile rüüks ja teie olete neile rüüks ...“ (2:187)

 


KORAANIS MAINITUD NAISED

Koraan mainib mitmeid naisfiguure. Osadest räägitakse positiivses valguses ning neid seatakse eeskujuks, teisi jälle mõistetakse nende tegude pärast hukka.

Eeva (Hawa):

Jumal lõi nii Aadama kui Eeva ning seadis nad elama Paradiisi:

„Ja „Oo Aadam, ela, sina ja su kaasa, Paradiisis ja sööge kust iganes soovite, kuid ärge lähenege sellele puule, või teist saavad kurja tegijad.““ (7:19)

Erinevalt kristlikust traditsioonist ei ole Koraanis kusagil mainitud Eeva pattu, pigem on süüdistatud Aadamat:

„Siis sosistas talle saatan, ta ütles: „Aadam, kas juhatan sind igaviku ja mandumatu omadi puu juurde?“ Ja nad (st Aadam ja Eeva) sõid sellest ja nende intiimsus sai neile silmnähtavaks ning nad hakkasid Paradiisis lehti endi ümber siduma. Ja Aadam ei kuuletunud oma Isandale ning eksis.“ (20:120-121)

Eeva nime ei ole Koraanis otse märgitud, selle asemel on jutustatud Aadamast ja tema kaasast, ilma soole vihjamata.

Maarja (Merjem):

Koraan alustab lugu Maarjast, jutustades meile tema sünnist. Maarja sündis väga vagadele vanematele, kes olid talle erilise saatuse valinud:

„Kui Imrani naine ütles: „Mu Isand, tõesti, ma olen Sulle lubanud selle, mis on mu üsas“ (3:35-36)

Jumal aga võttis Maarja vanemate kingituse vastu ning kui Maarja oli suureks saanud, saatis Ta tema juurde peaingel Gabrieli, ülesandega Maarjale teatada, et ta saab poja:

„Kui inglid ütlesid: „Maarja, Jumal saadab sulle häid uudiseid Sõnast („Ole!” ja Jeesus sai), tema nimeks saab Messias Jeesus, Maarja poeg, keda austatakse nii siinses elus kui ka teispoolsuses ja tema on üks lähedastest (Jumalale).“ (3:45)

Koraan jutustab meile ka sellest, et Jeesuse saamine oli ime:

„Ta (Maarja) küsis: „Isand, kuidas ma võin saada lapse, kui ükski mees pole mind puudutanud?” Ta vastas: „Nii (saab see olema), Jumal loob seda, mida soovib. Kui Ta on midagi otsustanud, ütleb Ta ainult „Ole!” ja see on.“ (3:47)

„Ja Maarja, Imraani tütar, kes hoidis oma vooruslikkust: Me puhusime ta rüüsse läbi Meie Vaimu (peaingel Gabrieli) ja ta uskus oma Isanda sõnadesse ja Tema Raamatutesse ja ta oli üks üdini kuulekatest.“ (66:12)

Moslemid austavad Maarjat eriti, kuna Koraanis on tema kohta palju kiidusõnu:

„Ja kui inglid ütlesid: „Oo Maarja, tõesti, Jumal valis sind välja ja puhastas sind ja valis sind maailmade naiste üle.“ (3:42)

Vaarao naine:

Koraan mainib ka vaarao naist, keda mõnedes traditsioonides tuntakse Asija nime all:

„Ja Jumal toob näite neile, kes usuvad: vaarao naine, kui ta ütles: „Mu Isand, ehita mulle enda juures Paradiisis maja ja päästa mind vaaraost ning tema tegudest ja päästa mind patustavast rahvast.“ (66:11)

Noa (Nuuh) ja Loti (Luut) naised:

Negatiivses valguses jutustab Koraan meile Noa ja Loti naistest:

„Jumal toob näite neile, kes ei usu - Noa naine ja Loti naine. Nad olid meie kahe õiglase sulase all, kuid reetsid nad ja neil (st prohvetitel) ei olnud neist Jumalas mingit kasu ja öeldi: „Sisenege Tulle koos sisenejatega.““ (66:10)

 

NAISTE VAIMSUS

Islamis ei tehta naise ja mehe suhtel Jumalaga mingit vahet. Mõlemale lubatakse hea tegemisel sama tasu ning halva tegemisel sama karistus:

„Tõesti, meestele ning naistele, kes Jumalale alistuvad ja meestele ning naistele, kes usuvad ja meestele ning naistele, kes kuuletuvad ja meestele ning naistele, kes räägivad tõtt ja meestele ning naistele, kes on kannatlikud ja meestele ning naistele, kes on alandlikud ja meestele ning naistele, kes annavad almust ja meestele ning naistele, kes paastuvad ja meestele ning naistele, kes hoiavad oma vooruslikkust ja meestele ning naistele, kes peavad Jumalat tihti meeles, Jumalal on nende jaoks varuks andestus ja määratu suur tasu.“ (33:35)

„Kes teeb häid tegusid, olgu ta mees või naine, ja on usklik, see elab head elu ja Me anname neile nende tasu vastavalt parimale, mis nad tegid.“ (16:97)

„Ja nende Isand vastas neile: „Ma ei lase iial kaotsi minna ühegi töötaja tööd teie hulgast, meestest ega naistest, te olete teineteisest ...“ (3:195)

Paradiisi pääsevad nii mehed kui naised:

„Sisenega Paradiisi, teie ja te kaasad, rõõmustades.“ (43:70)

 


NAISTE ÕIGUSED

Naiste ja meeste õigused ei ole Koraanis päris samad, kuna naised ja mehed on oma loomult erinevad, seega on neil ka erinevad õigused ja kohustused. Samas on Koraan naistele lubanud kõik, mis õigusega neile kuulub.

Majanduslikud õigused:

Koraan on meestele andnud käsu katta naiste materiaalsed vajadused:

„Mehed on naiste eest vastutavad sellega, mis Jumal on ühele teise üle andnud ja mis nad oma varast kulutavad ...“ (4:34)

Samal ajal on Koraan aga lubanud naistel nii töötada kui ise raha teenida:

„ ... Meestele on tasu selle järgi, mis nad on välja teeninud, ja naistele on tasu selle järgi, mis nad on välja teeninud ...“ (4:32)

Pärandi kohta on Koraanis kirjas:

„Meestele on osa sellest, mis vanemad ja lähisugulased jätavad ja naistele on osa sellest, mis vanemad ja lähisugulased jätavad - olgu see kohustuslik osa vähe või palju.“ (4:7)

Kriitikud võtavad tihti kinni värsist, milles on öeldud, et naiste osa on pool meeste osast:

„Jumal juhendab teid teie laste (pärandi) osas: meesoost (pärijale) sama (osa) mis kahele naissoost (pärijale) ...“ (4:11)

Sellise jaotuse põhjused on aga lihtsad: mehel on oma perekonna (seega ka oma naise ning teatud tingimustel ka ema või õdede) suhtes materiaalsed kohustused, samas kui naine võib oma rahaga teha, mida just paremaks peab.

Abiellumisel on peigmehel kohustuseks anda oma pruudile kaasavara ehk mahr:

„ ... ja andke neile nende õige hüvitis (kaasavara) vastavalt sellele, mis on vastuvõetav ...“ (4:25)

Samuti kohustab Koraan mehi oma lahutatud naiste eest materiaalselt hoolitsema:

„Ja lahutatud naistele on (majanduslik) hoolitsus vastavalt sellele, mis on vastuvõetav – kohustuseks õiglastele.“ (2:241)

Kui naine on see, kes laste eest hoolitseb, tuleb mehel ka oma järeltulija majandusliku olukorra eest hoolt kanda:

„Emad võivad oma lapsi imetada kaks järjestikust aastat, kes iganes soovib imetamist lõpule viia. Isa ülesanne on nende (st ema ja lapse) moon ja riietus, vastavalt sellele, mis on vastuvõetav. Kelleltki ei nõuta rohkem kui ta suudab. Ühelegi emale ei tohi läbi tema lapse häda teha ja ühelegi isale läbi tema lapse ...“ (2:233)

Mees peab mõtlema ka selle peale, mis saab tema lesest, kui ta peaks surema:

„Ja need teie hulgast, keda surm võtab ja kellest naised maha jäävad, nende naistele on pärandiosa, aasta ülalpidamist ilma väljaviskamiseta ...“ (2:240)

Õigus austusele:

Koraan nõuab, et abiellumisel peab arvestama naise tahet ning teda ei ole võimalik lihtsalt kui vara kellelegi edasi pärandada:

„Oo teie, kes te usute, teil ei ole õigus naisi vastu (nende) tahtmist pärida. Ja ärge tekitage neile probleeme, et tagasi võtta, mis olete neile andnud, välja arvatud juhul, kui nad panevad toime selge ebamoraalsuse (st abielurikkumise). Ja elage nendega lahkuses, sest kui te neid ei salli, siis võib-olla ei salli te midagi, millesse Jumal on pannud palju head.“ (4:19)

Koraan on väga range nende suhtes, kes naise au kuidagi riivavad, kasvõi neid kahtlustades ning oma kahtlustustest rääkides:

„Ja need, kes süüdistavad vooruslikke naisi ning ei too nelja tunnistajat, andke neile 80 piitsahoopi ja ärge peale seda enam iial nende tunnistust võtke. Ja need on väljakutsuvalt sõnakuulmatud.“ (24:4)

Koraan käsib samuti oma emasid austada:

„ ... Kartke Jumalat, kelle (nimel) te nõuate omale õigusi üksteise üle ja (pidage meeles oma kohustust nende ees), kelle üsad teid kandsid ...“ (4:1)

Õigus kindlustundele:

Kriitikud väidavad, et järgnev värss annab moslemist meestele õiguse oma naisi halvasti kohelda:

„ ... Mis puutub aga neisse (naistesse), kelle puhul kardate (teil on põhjust karta) halba käitumist, siis hoiatage neid, hüljake nad voodis ning lööge/pekske neid ... (4:34)

Teised väidavad jälle vastupidiselt, et Koraan käsib meestel hoopis oma naisi hästi kohelda:

„ ... Ja elage nendega lahkuses, sest kui te neid ei salli, siis võib-olla ei salli te midagi, millesse Jumal on pannud palju head.“ (4:19)

Koraani igat värssi peaks aga vaatama selle kontekstis ning selgitust otsima sellelt, kellele Jumala sõna saadeti – Prohvet Muhammedilt (saws). 4:34 ilmutus tuli talle Jumalalt kohe peale seda, kui üks vaene naine käis talle kaebamas, et tema mees teda peksab. Kohe saatis Jumal talle selle ilmutuse. Selle asemel, et mehi oma naiste kallale õhutada, on sellel värsil hoopis meeste viha pidurdav ja mõtlema panev funktsioon. Keegi ei tohi oma naisele kohe kätega kallale minna! Kõigepealt peab mees proovima inimese kombel asjast rääkida. Kui naine keeldub ja ikka samamoodi edasi käitub (ja tegu peab siis tõesti häbiväärse käitumisega olema), siis on mehel veel võimalus ta voodis hüljata ja sellega võib-olla naist oma tegude üle mõtlema panna. Ainult siis, kui kõik muud võimalused on ammendatud ja naine ikka sama halvasti edasi käitub, on mehel õigus teda füüsiliselt karistades korrale kutsuda. Kui Prohvet (saws) seda seletas, küsisid kaaslased tema käest, mida kujutab endast siis see füüsiline karistus ja Prohvet (saws) võttis selle peale heinatuusti, äigas sellega kergelt vastu oma kätt ning ütles: „Vot nii!”.

Seega kaitseb Jumala sõna naisi halva kohtlemise eest ning manitseb mehi isegi häbiväärselt käituvate naiste puhul kõigepealt teisi meetodeid naise veenmiseks kasutama. Islam annab naisele kindlustunde. Prohvet Muhammed (saws) on öelnud: „Parimad teie hulgast on need, kes on parima moraaliga ja neist parimad on need, kes on parimad oma naistele.“


TEADMISEKS!

Koraanis on kokku 177 värssi, kus on mainitud araabiakeelset vastet sõnale naine või naised. Need on:

2:49, 2:221, 2:222, 2:228, 2:231, 2:232, 2:235, 2:236, 2:241, 2:282,

3:14, 3:41, 3:61,

4:1, 4:3, 4:4, 4:7, 4:15, 4:19, 4:24, 4:25, 4:32, 4:34, 4:43, 4:75, 4:127, 4:176,

5:5, 5:6,

7:127, 7:141,

9:67, 9:68, 9:71, 9:72,

12:28, 12:30, 12:50,

14:6,

24:4, 24:12, 24:23, 24:26, 24:31, 24:60,

27:55,

28:4, 28:23, 28:25,

33:32, 33:35, 33:49, 33:52, 33:55, 33:58, 33:59, 33:73,

40:25,

47:19,

48:5, 48:6, 48:25,

57:12, 57:13, 57:18,

60:10, 60:12,

65:1, 65:4,

71:28,

85:10. 

Loomulikult on veel hulgaliselt värsse, kus naistest juttu, kuid seal on kasutatud naise tähistamiseks muid sõnu, nagu tema/nemad (n), kaasa(d), ema(d), tütar/tütred, orb/orvud (n) jne.