Avaleht       Algajad       Teated       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Algajad »  EESTI MOSLEMITE LOOD »  - Kristiina R. lugu  
- Kristiina R. lugu

Närtsinud, tume ja eksinud iseeneses. Sa ei leidnud juhatavat valgusekiirt, mis oleks aidanud sul kõrgemale pürgida. See tegi sind külmaks ja nukraks, kuid samas ma tean, sa salaja otsisid end, aga olid niivõrd pime seda endale lubama. Sa olid kui kõrgel lendav lind, tahtsid põgeneda, kuid sellest veel lihtsam ja üllam, on teada, kes sa oled ja miks sa oled. Sina seda ei osanud märgata, vaid olid endasse tõmbunud, ja suhtlesid oma pimeda olemisega, nutsid vaikivalt ja rõõmustasid teesklevalt. Ma ei tundnud sind enam, olid kaugel endast ja ma jätsin sind, kuna ma ei osanud muud moodi.
Tol ajal olin meeletult kurb sinu pärast, sest ei leidnud viisi kuidas sind aidata. Kuid mäletad seda aega, mil naasid üheks tunniks mu juurde ning laususid äreva häälega: ,,See saabus, ma leidsin oma valgusekiire, mis juhatab ja aitab mul paremuse poole jõuda." Mäletan siiamaani su silmade sära ja hinge rõõmu kui seda laususid. Olid maailma õnnelikem, sinu süda oli täis rikkust ja rahu ning lõpuks oskasid sa kohtuda sellega, mida nii kaua teadmatult ihkasid. Ma olen su pärast väga rõõmus, sest selle joovastav mõju tungis su südamesse, vallutas su hinge, ja sellest sai sinu hindamatu vääriskivi, mida hoiad alati endaga. "Selle armastus ei lõppe, see kasvab ning kasvab, mida rohkem sa sellest kinni hoiad," laususid sa. See on kui õhk, mida nüüd vajad, ja ilma selleta närtsiksid sa jälle ning laskuksid kaugele-kaugele, eemale kõigest heast. Tõesti, sinu hinge peeglid ei peta, sest näen seal uut elu, uut lehekülge, mille sa suure hoole ja uhkusega oskasid lõpuks vastu võtta - näen uut tugevat inimest, kes oskas oma elu ümber pöörata.
Kirjeldasid mulle, et see oli kui üks uks, millest pidi sisenema. Ütlesid, et see ei olnud mitte tavaline uks, ja mitte kõik ei näe seda ning see avaneb sellele, kes soovib end sellest sisse lasta, ja on selleks valmis. See on müstiline, kuid ma mõistan sind, ja saan aru, et seda rõõmu, erakordset õnnelikkust ning rahulolu saavad tajuda ja omada vaid need, kellele see tee oli ettemääratud - neile, kes sisenevad sellest salapärasest uksest.
Sinule oli see ettemääratud, lõpuks nägid sa seda ja sisenesid. Ma tean, mille sa leidsid - see oli islam, millest sai sinu elu päästja.
Mõistan sind, sest sina oledki mina.