Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   » Edasijõudnud » ISLAM JA TEADUS » Suurimad teadlased » Ibn Sina  
Ibn Sina

IBN SINA – Abu Ali Al-Husayn ibn Abdallah ibn Sina (umbes 930-1037), läänes tuntud kui Avicenna; Pärsia teadlane, kes on tuntuks saanud peamiselt oma aja parima arsti ja filosoofina. Ta tegeles ka astronoomia, keemia, geoloogia, loogika, paleontoloogia, matemaatika, füüsika, poeesia ja psühholoogiaga ning töötas õpetajana. Ta on kirjutanud kokku pea 450 uurimust väga erinevatel teemadel, millest umbes 240 on tänapäevani säilinud. 150 tema uurimustest keskenduvad filosoofiale ja 40 meditsiinile. Tema tuntumad teosed on hiiglaslik filosoofiline ja teaduslik entsüklopeedia „Raviraamat“ ja „Meditsiini kaanon“, mida kasutati meditsiini standardtekstina paljudes keskaegsetes ülikoolides. Veel 1650. aastalgi kasutati seda raamatut Montpellier’ ja Louvain’i ülikoolides (Prantsusmaal) õpikuna. Ibn Sina meditsiinisüsteem oli kooslus ta oma eksperimentidest, islami meditsiinist, Kreeka arsti Galeni meditsiinisüsteemist, Aristotelese metafüüsikast (Ibn Sina oli üks peamisi Aristotelese tõlgendajaid) ja Vana-Pärsia, Mesopotaamia ja India meditsiinist. Ibn Sinat peetakse modernse meditsiini ja kliinilise farmakoloogia rajajaks. Ta avastas, et nakkushaiguste nakkusliku loomuse ning tõi sisse karantiini nõude, et selliste haiguste levikut takistada. Samuti kuuluvad tema poolt meditsiini toodud uute fenomenide hulka eksperimenaalmeditsiin, tõendipõhine meditsiin, kliinilised katsed, efektiivsustestid, kliiniline farmakoloogia, neuropsühhiaatria, riskifaktori analüüs, sündroomi idee, dietoloogia olulisus ja kliima ning keskkonna mõju tervisele. Teda peetakse aroomiteraapia isaks, kuna just tema suutis esimesene eraldada eeterlikke õlisid. Tema teeneks on ka auruga destilleerimise leiutamine. Tema arendas ka välja superpositisooni idee geoloogias, mille tõttu ta on pärinud ka geoloogia isa tiitli.