Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   » Edasijõudnud » ISLAM JA TEADUS » Kus on islamiteadust? » 6. Maailma uurimas  
6. Maailma uurimas

Moslemitest maailmarändurid on käinud oma avastusretkede käigus ära uskumatult kaugetes paikades. Ibn Battuta näiteks käis, ratsutas ja seilas kokku ligi 120 000 km, Zheng He aga seilas maailma ookeanides oma hiigellaevadel.

Zheng He oli Hiina moslem, kes aitas läbi oma reiside muuta Hiinat oma aja suurvõimuks. 28 aasta ja 7 merereisi jooksul jõudis ta külastada 37 maad. Zheng He seilas India ookeani risti-põiki läbi juba aastakümneid enne Christopher Columbust ja Vasco da Gamat ja tegi seda viis korda suuremate laevadega.

Kuulus Türgi admiral Piri Re’is joonistas üles maailma paiku, mida varem kaardistatud ei olnud. 1513. aastal joonistas ta kaardi, mis on tuntuks saanud kuulsa „Ameerika kaardina“. See imeline kaart näitab kindlalt ära Antarktika asupaiga nagu ka Andide mäestiku Lõuna-Ameerikas, mille eurooplased alles palju hiljem „avastasid“.

Oma reisidel töötasid moslemitest maailmarändurid välja unikaalseid navigatsiooniseadmeid ning igasuguseid kasulikke kaitsevahendeid, samal ajal õppides palju meie imelise maailma kohta ning jutustades sellest ka kodustele. Moslemite suureks teeneks astrolaabi (vana aja GPSi) ja kvadrandi leiutamine ning väga täpsete navigeerimiskaartide väljatöötamine. Astrolaabi kasutati üle maailma veel 19. sajandil ja see oli äärmiselt populaarne.

Paljudele tuleb kindlasti üllatusena, et ka Eestit on esimest korda mainitud just moslemist maailmauurija poolt. Sellega sai 1154. aastal hakkama kuulus maadeuurija Muhammad Al-Idrisi, kes kirjeldas oma „Rogeri raamatus“ sellist maad nagu Astlanda. Ta kirjutab: „Anhel (Hanila) on ilus, tähelepanuväärne, õitsev linn. Ta kuulub Astlanda maale. Astlanda linnade hulka kuulub ka linn Koluvan (Tallinna vana nimi). See on väike linn, suure linnuse taoline. Selle elanikud on maaharijad ja nende sissetulek napp, kuid on palju karja. Anheli linnast kagu suunas on kuus päeva teekonda. Ja samuti Anheli linnast sellele, kes läheb rannaäärset teed mööda kuni Bernu (Pärnu) jõe suudmeni, viiskümmend miili ...“

Juba ammu enne lennukite leiutamist leiutati lennupost, mida hakati seejärel pideva sidepidamisvahendina kasutama. Egiptuse valitsejal tuli ühel päeval kange isu Liibanoni kirsside järele. Nii ta laskiski endale tuvidega otse Liibanonist kirsse saada. Iga tuvi jala külge kinnitati siidikotike, kuhu pandi üks kirss. Kairo tsitadellis on ühel ajal loendatud isegi kuni 1900 postituvi. Kairo oli tol ajal islamiimpeeriumi kommunikatsiooni südameks.

Vähe sellest, et linde pidevalt posti kättetoimetamiseks kasutati, proovisid ka inimesed ise lennata. Abbas ibn Firnas oli esimene inimene, kes ehitas lennumasina ja reaalselt lendas. Juba 9. sajandil disainis ta tiibadega aparaadi, mis nägi välja nagu linnukostüüm. Oma kõige kuulsama katse käigus Hispaanias Cordobas lendas ta mõne hetke ülespoole, enne kui kukkus ja tõsiselt selga vigastas. Tema joonised olid sajandeid hiljem elanud Leonardo da Vincile suureks inspiratsiooniks.