Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Edasijõudnud »  SUNNA »  Tähtsamad hadithiedastajad  
Tähtsamad hadithiedastajad

Iga moslem teab (või vähemasti peaks teadma), kui olulise osa hadithist moodustavad selle edastajad. See, kes hadithi meieni on toonud, määrab selle, kas seda hadithi ka usaldusväärseks pidada saab. Samas, enamus meis loeb küll nende isikute nimesid hadithide alguses, kes need hadithid meieni toonud on, kuid samas ei tea nendest inimestest mitte midagi.

Käesolevas artiklis võib lugeda paarikümne tähtsa hadithiedastaja kohta seda, mida nende puhul oluliseks võib pidada ja kuidas nad Prohvetiga (صلى اﷲ عليه وسلم) üldse seotud on. Siin nimekirjas ei ole loomulikult kaugeltki ära toodud kõiki hadithiedastajaid vaid osad neist, kes Koraani viimast kolmekümnendikku seletavate hadithidega seotud on.

Abdullah ibn Amr (رضي اﷲ عنهما) – hadithiedastaja; tuntud Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslane ja sõjaväepealiku Amr ibn Al-Aasi poeg. Ta oli varajaste moslemiks hakkajate seas, veetis Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kõrval palju aastaid ja elas veel kaua peale Prohvetit (صلى اﷲ عليه وسلم), et tema jutustused edasi anda. Tema soov Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) õpetusi säilitada ja edasi anda oli nii suur, et ta kirjutas üles kõik hadithid, mida Prohvetilt (صلى اﷲ عليه وسلم) oli õppinud, kogudes nii kokku ligi 1000 hadithi, mille kogu ta nimetas „As-Saadiqah“. Iga kord, kui ta Mekas käis, vallutasid õpilased kogu ta aja, kuid kuna ta enamuse ajast elas Egiptuses või Taifis ja veetis rohkem aega palves kui hadithe õpetades, on temast järgnevatele põlvedele temalt edasi antud vähem hadithe kui näiteks Abu Hurairah’lt ja Aishalt.

Abdullah ibn Masud (رضي اﷲ عنه) – (surnud umbes 652) kuues mees, kes võttis vastu islami, Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) üks lähedasemaid kaaslasi ja abilisi. Ibn Masudi kohta on ka öeldud, et ta oli „oma iseloomu poolest Prohvetile (صلى اﷲ عليه وسلم) lähim“. Teda peetakse ka üheks neljast, kellelt Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) soovitas Koraani õppida.

Abu Hurairah (رضي اﷲ عنه) – (tuntud ka kui Abd Al-Rahman ibn Sakhr Al-Azdi) (603-681) Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslane ja hadithiedastaja, Sahih Al-Bukharis üks tsiteeritumaid ja Sahih Muslimis kõige rohkem tsiteeritud hadithiedastaja. Abu Hurairah’st sai moslem tänu tema hõimu juhile Tufayl ibn Amrile, kellega koos ta läks Mekasse Muhammediga (صلى اﷲ عليه وسلم) kohtuma. Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) andis talle nimeks Abd Al-Rahman. 629. aastal läks ta koos mõnede teiste meestega oma hõimust Mediinasse.

Abu Said Al-Khudri (رضي اﷲ عنهما) – (tuntud ka kui Abu Said Sad ibn Malik ibn Sinan Al-Khazraji Al-Khudri) üks Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) noorematest kaaslastest, Mediina päritolu – Ansaar. Uhudi lahingu ajal 625. aastal oli ta veel liiga noor, kuid ta isa Malik ibn Sinan langes selles lahingus. Abu Said ise osales järgnevates lahingutes. Ta veetis kogu oma elu Mediinas, välja arvatud kord, kui ta Süürias kaliif Muawijat külastas. Ta suri 682., 683., 684. või 693. aastal ja on üks tsiteeritumaid hadithiedastajaid, andes edasi umbes 1170 hadithi, mistõttu teda peetakse seitsmendaks hadithiedastajate seas.

Abu Salamah (رضي اﷲ عنه) – väga pühendunud Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslane, kes suri 625. aastal Uhudi lahingus saadud haava tõttu. Prohvet Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) abiellus asutusest Abu Salamah vastu tema lese Umm Salamah Hind bint Abi Umayyaga.

Abu Ubaydah (رضي اﷲ عنه) – (tuntud ka kui Amir ibn Abdullah ibn Al-Jarrah või Abu Ubaydah ibn Al-Jarrah) (583-638) üks kümnest Prohvet Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslasest, kellele lubati Paradiisi. Kaliif Umar ibn Al-Khattabi ajal oli ta ühe suure moslemiarmee osa juhiks ning Umari potensiaalsete kaliifide nimekirjas. Ta hakkas moslemiks vaid päev peale Abu Bakrit 611. aastal, emigreerus koos 83 mehe ja 20 naisega 624. aastal Abessiiniasse. Ta võttis osa Badri lahingust, kus ta isa Abdullah ibn Al-Jarrah teda ründas. Kuigi Abu Ubaydah püüdis teda vältida, blokeeris isa viimaks ta tee ja ta oli sunnitud oma isa enesekaitseks tapma. Tema lohutuseks ilmutas Jumal Muhammedile (صلى اﷲ عليه وسلم) Koraani 58. peatüki värsi 22. Ta aitas kaasa Hommikumaa vallutamisele, võttis Jeruusalemma ja inspireeris oma lihtsusega paljusid kristlasi moslemiteks hakkama. Ta suri 639. aastal katku.

Adi ibn Hatim (رضي اﷲ عنه) – üks Prohvet Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslastest; araablaste hõimu Tayy juht, poeet Hatimtai poeg. 630. aastal hülgas ta kristluse ja hakkas moslemiks. Ta liitus moslemite armeega kaliif Abu Bakri ajal ja aitas ülestõuse maha suruda ja oli Iraaki saadetud armee üks juhtidest.

Aisha bint Abu Bakr (رضي اﷲ عنها) – (suri 678) Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) abikaasa, „Usklike Ema“. Üks tsiteeritumaid hadithiedastajaid, andes edasi kokku 2210 hadithi, millest 316 on mainitud nii Sahih Al-Bukharis kui ka Sahih Muslimis. Teda peetakse oma aja üheks suurimaks islami õigusteaduse õpetlaseks, kelle juures käidi õppimas üle islamimaailma. Tema edasi antud hadithid puudutasid kõige rohkem Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) isiklikku ja kodust elu.

Al-Baghawi – (tuntud ka kui Abu Muhammad Husayn ibn Masud ibn Muhammad Al-Farra Baghawi) (1043-1122) Shafii koolkonna afgaanist hadithiõpetlane, kes peale hadithiteaduse oli väga pädev ka fiqhis (islami õigusteaduses). Tema õpetajaks oli Al-Husayn ibn Muhammad Al-Marwa Al-Rusi. Peamiselt tuntakse teda tema teose „Tafsir Al-Baghawi“ ja hadithiklassikasse kuuluvate „Sharh Al-Sunnah“ ja „Masabih Al-Sunnah“ tõttu.

Al-Hasan Al-Basri – (tuntud ka kui Abu Said Al-Hasan ibn Abi-l-Hasan Yasar Al-Basri) (642-728 või 737) tuntud moslemist teoloog ja õpetlane, kes sündis Mediinas pärslastest vanematele.

Ali ibn Abu Talib (رضي اﷲ عنه) – (598, 599 või 600 – 661) Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) onupoeg, tütre abikaasa ja islami neljas kaliif (656-661). Ta oli esimene meessoost isik, kes islami vastu võttis, kuigi oli tol ajal veel laps. Sellest ajast jäi ta Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) kõrvale ja toetas teda kõiges läbi ta elu.

Al-Mughirah ibn Shubah (رضي اﷲ عنه) – üks silmapaistvamaid Prohvet Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslasi. Ta oli pärit Taifi Thaqifi hõimust ning hakkas moslemiks peale seda, kui kuulis peale Taifi lahingut 628. aastal ühe kristlase suust ettekuulutust tulevast prohvetist, mis langes kokku Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) tulekuga. Peale moslemiks hakkamist võttis ta vapralt osa kõigist lahingutest ja kaotas Yamama lahingus ühe silma. Umari kalifaadi ajal oli ta Basra asevalitseja, alates 639. aastast Basra valitseja.

Amr ibn Abasah (رضي اﷲ عنه) – üks Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslastest ja hadithiedastajatest. Amr ise on jutustanud, et kohtas Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) tolle misjoni algusajal Mekas ning küsis: „Kes sa oled?“ Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) vastas: „Ma olen prohvet.“ Amr küsis siis: „Mis on prohvet?“ Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) vastas: „Jumal on mind saatnud.“ Amr küsis: „Millega Jumal sind saatis?“ Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) vastas: „Käsuga hävitada iidolid ja kohelda oma sugulasi lahkelt; uskuda Jumala ainsusesse ja mitte kedagi Tema kõrval austada.“

Ar-Rabi ibn Khuthaym Al-Thawri – (surnud umbes 682) Abdullah ibn Abbasi õpilane, tuntud tabi’i (Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslase järgija). Tema autoriteedil on edasi antud palju Sahih Al-Bukhari hadithe. Ta oli küll invaliid ega saanud käia, kuid tsiteerides üht hadithi ütles alati, et kui ta kuuleb palvekutset, peab ta palvele tulema, kasvõi roomates.

Ash-Shabi – (tuntud ka kui Amir ibn Shurahabil Ash-Shabi) Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslaste järgija – tabi’i.

Ata ibn Abi Rabah – Ibn Abbasi õpilane, tuntud tabi’i moslem ja hadithiedastaja, keda tihti on tsiteerinud tema 8. sajandi õpilane islami õpetlane Ibn Jurayj.

Ath-Thawri ibn Said – (tuntud ka kui Sufyan ibn Said Ath-Thawri)(716-778) tabi’i islami õpetlane, haafiz (keegi, kes teab kogu Koraani peast) ja jurist; Thawri koolkonna looja; hadithikoguja, kel õnnestus kokku koguda märkimisväärne hulk Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) jutustusi.

Ibn Abbas (رضي اﷲ عنه) – (tuntud ka kui Abdallah ibn Abbas) Prohvet Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) nõbu. Suurte teadmistega moslem, tafsiiri (Koraani seletuse) ekspert ja tuntud hadithiedastaja. Tema ema oli teine naine, kes islami vastu võttis. Kui Ibn Abbas sündis (618/619), viis ta ema ta enne imetamist Prohvet Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) juurde ja Prohvet (صلى اﷲ عليه وسلم) pani veidi oma sülge vastsündinu keelele. Ibn Abbas kasvas üles Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) kõrval, viis talle tihti wuduks vett, palvetas koos temaga, käis temaga kokkusaamisel, reisidel ja ekspeditsioonidel. Muhammedil (صلى اﷲ عليه وسلم) oli tavaks tihti ta enda kõrvale tõmmata, teda õlale patsutada ja öelda: „Oo Jumal, õpeta talle Raamatut!“. Ibn Abbas pühendas kogu oma elu õppimisele ja jättis meelde hulga Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) õpetusi. Isegi peale Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) surma jätkas ta Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) õpetuste kogumist ja teistele kaaslastele õpetamist. Ta konsulteeris teiste kaaslastega, vahel kuni 30 kaaslasega ühe küsimuse üle. Ibn Abbasist pärineb Abbasiidide dünastia. Ta suri 71-aastasena 687/688. aastal Taifis. Ta on õpetanud nii Ata ibn Abi Rabahit, Wahb ibn Munabbihi, Al-Rabi ibn Khuthaymi kui ka Qasim ibn Muhammad ibn Abu Bakrit.

Ibn Al-Aswad Al-Kindi (رضي اﷲ عنه) – (tuntud ka kui Miqdad ibn Al-Aswas Al-Kindi) üks Prohvet Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslasi; ori, kes hakkas salaja moslemiks ja emigreerus Mediinasse. Ta on tuntuks saanud kui Koraani õpetaja ja tema retsiteerimisstiil sai tuntuks kogu Damaskuses. Ta suri 90-aastasena.

Ibn Jarir – (tuntud ka kui Abu Jafar Muhammad ibn Jarir Al-Tabari või lihtsalt Al-Tabari) (838-923) üks varasemaid, tuntumaid ja kuulsamaid pärslasest ajaloolasi ja Koraani seletajaid, kes kirjutas vaid araabia keeles. Tuntuimaks on tema teosed „Tarikh Al-Tabari“ (prohvetite ja kuningate ajalugu) ja „Tafsir At-Tabari“ (Koraani seletus).

Ibn Zayd (رضي اﷲ عنهما) – (tuntud ka kui Usama ibn Zayd) Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) vabastatud orja ja kasupoja, ühe esimese moslemi Zayd ibn Harithah poeg. Seetõttu pidas Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) Usamat peaaegu oma pojapojaks ning armastas teda nagu oma tütrepoegi Al-Hasanit ja Al-Husayni. 10-aastaselt tahtis ta Uhudi lahingus kaasa võidelda, kuid seda talle ei lubatud. Tema esimeseks lahinguks sai 15-aastaselt Kraavi lahing. Hunayni lahingu käigus, kui moslemid nurka suruti, oli Usamah üks neist meestest, kes Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kõrval edasi võitlesid ja kaotuse võiduks pöörasid.

Ibn Zubayr (رضي اﷲ عنهما) – (tuntud ka kui Abdallah Al-Zubayr või Abdallah ibn Az-Zubayr) (624-692) üks Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslane, kelle isa oli Zubayr ibn Al-Awwam ja ema Asma bint Abu Bakr. Ta võttis aktiivselt osa Bütsantsi ja Sassaniidide impeeriumi vastu läbi viidavatest kampaaniatest.

Ibn Umar (رضي اﷲ عنهما) – (tuntud ka kui Abdullah ibn Umar) (614-693) teise kaliifi Umar ibn Al-Khattabi poeg. Ta oli silmapaistev hadithiedasjata ja seadusetundja, kelle käest küsisid nõu isegi valitsejad.

Ikrimah ibn Abu Jahl (رضي اﷲ عنه) – oluline islami algusaja juht ja Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslane. Abu Jahli pojana oli ta alguses üks Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) vastaseid Mekas, kuid hakkas Meka vallutusel 630. aastal moslemiks ja temast sai oluline tsiviil- ja militaarjuht varajases islamiriigis. Ta suri Yarmouki lahingus.

Kaab Al-Ahbar – (tuntud ka kui Abu Ishaq Kaab ibn Mati Al-Humayari Al-Ahbar) väljapaistev Jeemeni rabi, kes hakkas moslemiks. Tabi’ina on ta edastanud palju isra’iliyasid (judeo-kristlikust traditsioonist pärit hadithe).

Masruq ibn Al-Ajda – (surnud 682) tuntud ja austatud tabi’i, jurist ja hadithiedastaja. Ta oli üks paljudest Abdullah ibn Masudi õpilastest ja resideerus põhiliselt Kufas (Iraagis). Hiljem sai temast endast tuntud õpetaja. Tema käe all on õppinud näiteks Ibrahim Al-Nakha’i ja paljud teised. Masruqi kohta on räägitud, et ta oli väga harras Jumala kummardaja ja võimeline Kaaba ees täiskummarduses magama.

Qatadah ibn Al-Nu’man (رضي اﷲ عنه) – (surnud 632)üks Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslastest ja Ansaaridest; haafiz, paljude hadithide edastaja. Uhudi lahingus 625. aastal sai ta löögi silma, nii et ta silmamuna põse kohal ripnes. Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslased tahtsid selle ära lõigata, kuid küsisid enne Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) arvamust, kes käskis silma rahule jätta. Ta palus Qatadah eest Jumalat ja sättis silma õigele kohale tagasi, nii et keegi enam aru ei saanud, milline silm vigastatud sai.

Sahl ibn Sad Al-Saidi (رضي اﷲ عنه) – (surnud 91 AH) üks Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) silmapaistvaid kaaslasi, Ansaar ja varajase islami õpetlane.

Said ibn Jubayr – (tuntud ka kui Abu Muhammad) (665-714) üks olulisemaid tabi’ine ja oma aja tähtis jurist; pärit Kufast (Iraagist); on edasi andnud mitmeid Ibn Abbasi hadithe.

Ubayy ibn Kaab (رضي اﷲ عنه) – (tuntud ka kui Abu Mundhir) (surnud 649) üks Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslastest ja austatud isik islami algusaastate ühiskonnas. Sündinud Mediinas, Banu Khazraji hõimus. Ta oli üks esimesi Mediinalasi, kes moslemiks hakkas ja Aqabah’s Muhammedit (صلى اﷲ عليه وسلم) kui prohvetit tunnistas. Ta oli ka Muhammedile (صلى اﷲ عليه وسلم) sekretäriks, kirjutades tema kirju. Ta oli üks vähestest, kes Koraani suurasid üles kirjutas ja peale Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) surma üks 25st inimesest, kes tervet Koraani peast teadis. Ühe Muhammedi (صلى اﷲ عليه وسلم) hadithi kohaselt on ta üks neljast inimesest, kellelt Muhammed (صلى اﷲ عليه وسلم) soovitas Koraani õppida.

Umar ibn Al-Khattab (رضي اﷲ عنه) – (umbes 586-590 – 644) üks olulisemaid Prohveti (صلى اﷲ عليه وسلم) kaaslasi; islami impeeriumi teine kaliif ja üks mõjuvõimsamaid islamimaailma juhte üldse. Ta oli tuntud jurist ja tuntud oma õigluse poolest. Ta oli ka esimene kaliif, keda hakati amiir al-mu’miniiniks (usklike käskijaks) kutsuma. Tema valitsusajal laienes islami impeerium kiirelt, neelates kogu Pärsia impeeriumi ja rohkem kui 2/3 Ida-Rooma impeeriumist. Umar oli esimene, kes peale 500 aastat lubas juudid tagasi Jeruusalemma elama ja oma usku praktiseerima.