Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Algajad »  EESTI MOSLEMITE LOOD »  - Kummutame müüdid  
- Kummutame müüdid

Meil siin antakse islami- ja araabiamaade kohta reeglina negatiivseid kommentaare, püüdmata ise asjasse süveneda. Minagi olin varemalt klišeedes kinni. Kõige enam viibki just islami poole see, et kui oma üllatuseks sellega seoses midagi normaalset või ilusat leiad, tahad kohe kindlasti edasi uurida, kuna algne arusaamine asjast on lihtsalt niivõrd eemaletõukav. Kui leiad kasvõi ühe positiivse joone, siis see lausa kutsub edasi avastama.

■ Kõige enam paitab meie meeli sinna jõudes just südamlikkus ja lahkus, mida siin eriti kerge leida ei ole. Seal võetakse iga külalist, olgu tema tavad ning kultuur just sellised kui tahes, vastu erilise südamlikkusega. Üldse olen märganud, et seal lastakse võõrastel palju kergemini olla need, kes nad on; teiste asjadesse oma nina ei topita ja kommentaare ei lennutata, isegi kui ise ei olda samal meelel või sama ilmavaatega. Seega peab kindlasti mainima, et kõigest meie Euroopa kultuuri algtala – tolerantsus jutust hoolimata oleme just meie maailma kõige ebatolerantsem kant.

Koraan on võti sinna maailma ja vaid vähesed suudavad tõeliselt mõista, milline ime see tegelikult on. Ükski kuulsaimatestki araabia poeetidest (ja poeesia on läbi aegade olnud üks nende elu alustest) ei ole suutnud imiteerida Koraanist mitte ühte värssigi. Kus oleks enne kuuldud, et 14 sajandit tagasi on ühes raamatus kirjeldatud maailma loomise pisiasju (mida tänapäeva teadlased alles avastavad ja uurivad), loote arengut (ajal, kui tõsimeeli arvati, et laps on isa spermas olemas, aga väike, ja vudib siis ema kõhtu kasvama) ja palju muudki? Kes vähegi teadusest midagi teab, võib seda Püha Raamatut vaid suu ammuli lugeda.

Keegi ei sunni sind islamit vastu võtma, kui sa seda ei taha. Ole kristlane, aga sellisel juhul ole hea kristlane. Kuid kui paljud tänases maailmas võivad kätt südamele pannes öelda, et nad on head kristlased? ... Islami järgi on juudid ja kristlased moslemite vanemad vennad.

■ See, mis toimub tänapäeva maailmas ja mida ususõjaks nimetatakse, ei ole midagi muud kui poliitika. Ega moslemitel (palestiinlastel siis sel juhul) ei olekski juutidega mingit asja, kui viimased ei oleks neid kodudest välja tõstnud ... sõna otseses mõttes. Kui vähegi Lähis-Ida ajalugu teada, ei saa kahe silma vahele jätta tõdemust, et palestiinlastel on mõnes mõttes eestlastega ühine saatus olnud – ka nemad küüditati võõrvõimude poolt ja uued toodi nende asemele. Meie oleme oma kodud tagasi saanud, nemad aga mitte.
Ka Iraagis, Iraanis, Saudi Araabias ning Afganistaanis toimuvale võib tõmmata paralleeli pigem poliitika kui religiooniga.

Seal maailmas ei võõrastatud mind nii palju, kui arvatavasti minu abikaasat siin võõrastama hakatakse. Jälle kord tuleb neile au anda ning nende külalislahkust ning tolerantsust kiita. Minagi olen väga palju (ning vahel punastamapanevalt üleliiagi) saanud kiita selle eest, et olen tubli moslem – kui (Marokos) perekonnatuttavatele või sugulastele öeldakse, et ma kannangi oma vabast tahtest hidžaabi ja palvetan ja paastun ja loen Koraani, siis nad ikka hüüavad Ma ša Allah!!! (Mida Jumal on tahtnud! - kasutatakse üllatuse või kiituse puhul) ja tulevad kallistama. See tähendab minu meelest ka seda, et tegelikult nad aksepteeriksid mind ka vähemaga, sest isegi olenemata sellest, et ma olen hea moslem, suhtuvad kõik minusse VÄGA hästi.

Keegi ei ole mulle iialgi ette kirjutanud, mida pean kandma! Ei abikaasa ega keegi tema perekonnast pole mulle iial midagi selle kohta öelnud, et kanna nüüd seda või ära seda kanna. Palju on selliseid tüdrukuid, kes end kinni ei kata ja rätti ka ei kanna ning ma ei tunne küll kedagi, keda selleks sunnitud oleks. Kui minu arvamust nüüd küsida, siis minu meelest võiksid perekonnad isegi rohkem seda kontrollida, kuidas nende moslemitest tütred riides käivad.
Abikaasa ei kiru kunagi, et raiskan liiga palju raha riietele või muud sarnast (nagu Euroopa meestel tihti kombeks on). Iga kord, kui kuskile suurde linna asja oli, küsis ta ikka, turul või poodides, et kas mul on midagi vaja ja reeglina sain ikka kõik, mis tahtsin. Abikaasa on mulle ka ise palju ilusaid asju kingituseks ostnud ja mitte ainult tähtpäevade puhul - niisama, spontaanselt.

■ Kõiges, mis puudutab perekonda, on eurooplaste jahmatus sinna jõudes tavaliselt suur. Kõigil on perekonnas oma koht ja kellegi koht ei ole alaväärsem kui teistel. Enamus seadusi, mis meile algselt nii võõrad ning ahistavad tunduvad on tegelikult indiviidi ja eriti naise kaitseks ja mitte ahistamiseks. Miks seks kuulub vaid abiellu? Kuna väljaspool abielu tekitab ta liialt segadust ja probleeme ühiskonnas. Seda ei ole kellelegi vaja. Ja kui palju on meil neid naisi, kes muudkui ootavad ja ootavad, et nende elukaaslane neile lõpuks ettepaneku teeks ning too viimaks arvab, et "kasvasime üksteisest lahku” ning võtab noore ning ilusama? Kui naine algusest saadik abielu nõuaks ning end "proovisõiduks” ei lubaks, jääksid kõik sellised probleemid ning palju südamevalu olemata.

■ Kõige hullem on meie tüdrukute jaoks muidugi see, et appi, kuidas nad nii riides saavad käia ja isa või mees sunnib ja nii kole. Tegelikult, ega ikka ei ole küll! Ausalt, minu meelest on poolalasti, minide ja dekolteedega käimine nii naiste kui meeste ahistamine ja kindel provokatsioon, kuigi meie ühiskonnas sellest avalikult nii ei räägita. Ma ei tea, kuidas mulle meeldiks ringi käia, kui tänavad oleksid täis liibuvate minipükstega ning pisikeste särgikestega üles pumbatud mehi ... või kui mehed kasutaksid oma tagumikulihaseid naiste pilgu püüdmiseks ... ega eriti ei meeldiks küll! Ilus vaatepilt võib olla (kuigi naiste tunduvalt suuremat muret oma keha pärast ning meeste lodevust arvestades arvatavasti oleks pigem rõve), aga arvan, et kõik see võiks siiski jääda selle mehe oma naise silmade jaoks ning minul ei peaks sellega pistmist olema.
Meie meesteühiskond on minu arusaamist läbi naistele väga hea ajuloputuse teinud. Naised nüüd arvavadki, et nad on VABAD, kui oma võlusid nii agaralt demonstreerivad, kuigi tegelikult on nad vaid meeste orjad, sest on ju just mehed need, kes asjast mõnu tunnevad. Meeste käitumine juba näitab seda, mis nad sellistest naistest arvavad ...
Ja naine ei ole miski ori, kui tema saab mugavalt kodus istuda ning kõige olulisemaga – laste ning endaga – tegeleda, samal ajal kui mees raha teenib ... ja ei kellegi muu, kui sellesama naise ning laste jaoks. Kes keda orjab?

■ Uskuge või mitte, aga Araabiariikides on kergem olla naine kui mees. Naine võib põhimõtteliselt teha, mida TAHAB, meestel on aga kindlad kohustused. Kui naine ei taha või ei suuda kõrgeid õpinguid läbida, siis ei ole sellest midagi – ta võib alati öelda, et see teda ei huvita, ning tema soovib lihtsalt laste ning koduga tegeleda ning hea perenaine olla ning kõik on korras. Aga kui mees ei suuda head haridust saada või head tööd leida, on see juba kivi mehe kapsaaeda. Naine VÕIB, mees PEAB!
Naine on ka seaduse silmis rohkem kaitstud kui mees. Kuveidis näiteks peab kõige lähemal istuv mees bussi sisse astuvale naisele alati istet pakkuma. See ei ole mitte viisakus vaid lausa seadusega kehtestatud kohustus. Kas on näiteks naisel, keda keegi meesterahvas tänaval tülitab, õigus see meesisik otsekohe kohtusse anda. Sama aga meeste kohta ei kehti.

■ Dieedipidamine on nende jaoks üks naljakas teema. Neil ei tee keegi kaalust numbrit – ole milline oled. Noored tüdrukud võivad ka päris kõhnad olla, kuid seda, et keegi end toiduga piiraks või dieeti peaks, ei ole MITTE KUSKIL. Nagu mehed, söövad ka naised kõike, mida tahavad ning just millal tahavad. Veel üks hea omadus katvate riiete juures – keegi ei pääse sinu säärejooksu või kõhulihaste olemasolu kontrollima ja seega tunned end vabalt nagu mehedki ... ja mehed ei käi ju Eestiski nii alasti ringi, et täpselt paistaks, mis on või mis ei ole, ainult naistel on see õnnetus kaelas. Seni, kuni tervis ei ole ohus ning ise oled ja abikaasa on rahul (nii mehel kui ka naisel) ei ole muretsemiseks mingit põhjust. Kui ma Kuveiti läksin, oli seal nii palav, et ma ei suutnud peale vee endale päris mitu päeva midagi kurgust alla sundida. Abikaasa jäi väga murelikuks ning ütles: „Ennegi olid mul juba nii kõhna, nüüd jääd siin veel kõhnemaks, varsti vaid luu ja nahk, söö ometi midagi – naisel peab mõni kurv ka olema.” Ja nii tehtigi mulle terve nädala usinasti igal võimalusel võileibu.

■ Peale seda, kui minust moslem sai ning kui õppisin tundma islami seadusi ning tavasid, kui nägin, kuidas elavad moslemid ning nende perekonnad, ei saaks ma iial sellest kõigest lahti öelda, kuna see on lihtsalt niivõrd palju lihtsam, puhtam ning südamlikum kui kõik see, mis Euroopas näha on. Ma lausa tunnen kuidas minu olemus hingab ning kui õnnelik ma olen. Välispidiseid ihasid täites jääb sisemus paratamatult tühjaks, kuid kui sisemus on head-paremat täis, on ka kõik muu korras.

Aisha