Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Algajad »  IMEDEST KORAANIST »  Aja relatiivsus  
Aja relatiivsus

„Inglid ja Vaim tõusevad Tema juurde üles päeval, mille kestvus on 50 000 aastat.“ (70:4)

„Ta korraldab asja taevast kuni maani - seejärel tõuseb see Tema juurde üles päeval, mille kestvus on 1000 teie loendatavat aastat.“ (32:5)

Inimkonna ajaloo jooksul on enamasti eeldatud, et aeg on universumi igas võimalikus kohas igal ajal täpselt sama. Võttes seda arvesse, on arusaadav, kui radikaalse muutuse tõid sellesse arusaama eelnevad värsid. Koraanis on kirjas, et olenevalt olukorrast, võib "päev“ olla ka 50 000 aasta pikkune. Need värsid, mille tõesuses omal ajal kindlasti kaheldi, on 20. sajandi teaduse valgusel tõeks osutunud.

Tuntuim teaduslik avastus on Einsteini relatiivsusteooria, kuid paljudel inimestel, kes ise füüsikast ei huvitu, ei ole õrna aimugi, mida see avastus endast tegelikult kujutab. Koraan puudutas seda teemat aga juba ligi 1400 aastat tagasi.

Einsteini teooria kohaselt möödub aeg selle jaoks aeglasemalt, kes liigub valguskiirusel. Keskkonnas, kus Maa elanik veedab 100 päeva, võtaks valguskiirusele lähedasel kiirusel liikujal aega 50 päeva. See avastus on relatiivsusteooria kõige huvitavam fakt - kiiruse tõustes aeg aeglustub. Seega on aeg relatiivne. Nii tunnid kui ka päevad tunduvad erinevas keskkonnas ja erineval kiirusel erineva pikkusega. Relatiivsusteooria näitab, et raskema gravitatsioonijõu puhul on aeg aeglasem. Päikese pinnal kõndiv inimene märkaks, et ta kell käib aeglasemalt ja kõiksugused bioloogilised ja anatoomilised funktsioonid ja liikuminegi on aeglasemad. Seda kinnitavad ka paljud tänapäevased uuringud, näiteks Briti Rahvusliku Füüsikainstituudi teaduri John Laverty katsed sünkroniseeritud täpsuskelladega laboratooriumis ja lennuki pardal.

Koraani värsid 70:4 ja 32:5 ei räägi mitte ainult aja relatiivsusest, vaid tõestavad ka, et araabiakeelne sõna yawm ei tähenda mitte ainult päeva selle tavalises 24-tunnisest tähenduses, vaid lihtsalt ka mingit teatud ajavahemikku või perioodi. Selle seletuse valguses on meil lihtsam mõista ka seda, et Jumal lõi maailma kuue päevaga (Koraan 7:54, 11:7, 10:3, 25:59, 32:4, 57:4) – enne universumi ja maailma loomist ei olnud aega, seega ei saanud olla ka meie tänapäeva mõistes 24-tunnist päeva. Nende kuue loomispäeva all tuleb mõista vaid kuut perioodi või etappi. Kosmosefüüsikaalased leiud on tõestanud, et meie maailm läbis tekkides mitmeid etappe, alates gaasilisest olekust galaktikateks muutumisest kuni Maad ümbritseva atmosfääri, vee ja metallide tekkimiseni. Ükski vana tsivilisatsioon ei ole sellistele etappidele viidanud, Koraan on aga meid juba ligi 14 sajandit tagasi valgustanud selles, kuidas meie maailm alguse sai.

„Tõepoolest, Me lõime taevad ja maa ja mis on nende vahel kuue päevaga ning väsimus ei puudutanud Meid.“ (50:38)

Einsteini eriline relatiivsusteooria tegi selgeks, et kiirus muudab aja suhteliseks, samal ajal kui Einsteini üldine relatiivsusteooria seletab ära selle, et gravitatsioon muudab aja suhteliseks. Olulist rolli mängib aga ka inimese enda tunnetus ajast. Me kõik teame, kuidas vahel minut tundub pikem kui tund, samal ajal kui aastad võivad mööduda kui nädalad. Koraan räägib meile ka sellisest aja suhtelisusest.

„Ja päeval, mil Ta nad kokku kogub, (tundub neile,) justkui nad poleks (Maale) jäänud kauemaks kui tunnikese päevast ...“ (10:45)

„Ta (st Jumal) küsib: „Mitu aastat veetsite Maa peal?“ Nad vastavad: „Veetsime päeva või osa päevast - küsi neilt, kes arvet peavad.“ (23:112-113)

Seega nii Koraan kui ka tänapäevateadus on ühel nõul – aeg on suhteline.