Avaleht       Algajad       Teated       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Algajad »  EESTI MOSLEMITE LOOD »  - Abielu islamis on ahistav?  
- Abielu islamis on ahistav?

„Appikene! Ära seda nüüd küll tee!!! Jumala eest! Ta peksab su läbi, hoiab sind päevad otsa köögis kinni ja võtab lahutusel lapsed käest!"

Uskuge või mitte, aga pidin seda enne abiellumist rohkem kui ühe heatahtliku inimese suust kuulma. Lõpuks ei osanud ma enam muud moodi reageerida kui vaid malbe naeratusega. Sisemuses aga kriipis mõte – mis õigusega te minu abielu lahutate, enne kui see veel alanudki pole?

Kuna see teema on nii palju laineid löönud ka väljaspool minu isikliku elu konteksti, siis väärib see laiemat arutlust ja selgitust. Alustan näitega ühest Prantsusmaal nähtud telesaatest. Noor töölisklassi prantslanna abiellub Pariisis juhuslikul läbisõidul oleva rikka naftašeigiga. Neiu kolib mehe koju ning esimesed kaks aastat on kui unenägu: kleidid, kalliskivid, lossid. Perre sünnib kaks poega. Seejärel aga muutub kõik – mees hakkab kurtma, et naine teda ei mõista ega tea midagi tema kommetest. Noorik kohkub, talle tulevad meelde vanemate hoiatused ja tuttavate peavangutused. Ta võtab oma kaks poega ja jookseb esimesele lennukile. Sellest ajast peale elab ta pidevas kolimispalavikus ja hirmus, et mees tuleb teda otsima ja lapsed ära röövib. Mees tulebki Prantsusmaale, kuid kuuldes, et naine teda näha ei taha, käib vaid koolis poegi vaatamas ja ütleb, et tuleb tagasi hiljem, kui lapsed on suuremad. Mis siis juhtuma hakkab, muidugi ei tea, kuid kas noorikul oli tõesti paanikaks põhjust?

Sellseid juhtumeid on palju. Mõnel on õnnetu lõpp, mõnel õnnelikum. Isiklikult ei tunne ma ühtki araablasest või mittearaablasest moslemi naist, kelle mees talle kuidagi eriliselt liiga teeks. Mees nagu mees ikka, võib-olla ainult selle vahega, et kuna on jumalakartlikum, siis viina ei võta, võõraid naisi ei vaata ja üldse on austus perekonna vastu palju suurem. Mul on siiralt hea meel, et ma ei pea kannatama taolist alandust, mida mitmed minu tutvusringkonna eestlannad peavad tundma, kui nende armas abikaasa külas kõigi juuresolekul teiste naistega flirdib. Eestis nimetatakse selliseid mehi seltskonnalõvideks, minu meelest on nad vaid kompleksides tüütused, kes end kanakarja ees pidevalt tõestama peavad.

Kindlasti tahaks keegi selle peale öelda: „Aga neist õnnetutest mosleminaistest on kirjutatud nii palju raamatuid ja vändatud filme ja üldse räägitakse neist alatasa televiisoris!“ Ent kas lääne ühiskonna õnnetutest naistest ei ole raamatuid kirjutatud, filme vändatud ja uudistes räägitud? Ka Eestis on lõpuks teadvustatud koduvägivalla probleem. Pealegi pole õnnelikus abielus naistest mõtet rääkida ega filme teha, igapäevaelu idüll tänapäeva publikut ei huvita. Teiste intriigid ja probleemid lasevad meil end paremate ja targematena tunda. Ka minul ei ole mõtet oma õnnelikust abielust kirjutada, sest keegi ei viitsiks seda lugeda.

Samuti ei tasu arvata, et sellised segaabielud on mingi viimase aja moeröögatus. Minu prantslannast kursusekaaslane abiellus mehega, kelle ema on blond ja sinisilmne prantslanna, isehakanud moslem, ja isa tuneeslane. Elavad juba 30 aastat väga õnnelikus abielus, Tuneesias! Kedagi ei peksta, kööki või magamistuppa ei aheldata. Lapsi on peres kaks – poeg ja tütar, mõlemad kõrghariduse saanud õnnelikult abielus noored.

Eurooplanna ja moslemi õnnetu lõpuga abieludel on tavaliselt üks ühine joon – naine on kogenematu ja mees kosib teda vaid välimuse tõttu. Siinkohal tahan Eesti tüdrukutele üht asja südamele panna – kui ikka absoluutselt mehe kultuuriruumist ja perekonnast ei hooli ega tea, siis parem moslemile üldse mitte minna! Varem või hiljem tekivad sellest konfliktid. Kohe alguses tuleb kokkuleppele jõuda, kes milles mööndusi teeb (ja need ei pea loomulikult ainult ühepoolsed olema), muidu läheb pärast kindlasti lahinguks.

Kuid see soovitus ei kehti mitte ainult eestlanna ja moslemi abielu, vaid iga segaabielu puhul. Ja ega abieluõnn ole tagatud ka omasuguste vahel. Kui palju on Eestis segaabielusid? Vist mitte eriti palju. Sellegipoolest lahutatakse meil kuni 68 protsenti abieludest, mis on Euroopa Liidu kõrgeim protsent. Nii et meie pole kindlasti mitte need õiged teistele moraali lugema. Ma ei tea, et selle kohta oleks ametlikku statistikat tehtud, kuid oma tutvusringkonna põhjal, kus on nüüdseks küllaltki palju eestlanna ja moslemi abielusid, võin kindlalt väita, et Eestis on mitu ja mitu korda rohkem abielulahutusi kui nende segapaaride vahel.

Teine ühine joon luhta läinud eurooplannade ja moslemite abielude vahel puudutab raha. Mitmed lahutatud abielude mehed on Araabia poolsaare riikide rikkad naftašeigid, kes vahel Euroopast lõbureisidelt naisi kaasa ostavad. Noored kogenematud naised lasevadki end unistustel kaasa viia. Ent Eestiski võtavad abielus rikkad ärimehed noori näitsikuid armukeseks.

Loomulikult esineb ka moslemite vahel päris kummalisi või hukule määratud abielusid. Hiljuti olin kutsutud naabritüdruku pulma – verinoor 17-aastane tütarlaps abiellus 55-aastase mehega. Tervel meie tänaval ei olnud vist ühtki inimest, kes ei oleks tüdrukuga rääkimas käinud ning teda hoiatanud: peale selle, et too mees on vana, on ta varem juba kaks korda abielus olnud ja naised on mõlemal korral lahutusest väga valusate armidega välja tulnud.

Kuna aga mees on pururikas tänu suurele hulgale marokolastele, kelle ta illegaalselt Hispaaniasse tööle on aidanud, ei taha vaesest perest tütarlaps kellelgi lasta oma unistust purustada. Ka tema vanematele asjaolude selgitamine oli kui seinaga rääkimine – nende ainus järeldus oli see, et terve linn on nende tütre suure õnne peale kade. Mul oli kohutavalt kahju sellest süütust lapsukesest, kes klassi parima õpilasena siiski kooli pooleli jättis, öeldes, et haridust ei ole talle enam tarvis. Aga kes teab, võib-olla tuleb sellest veel väga õnnelik abielu...

Islamit süüdistatakse ka polügaamia lubamises, kuid Euroopas ja USAs on statistiliselt palju rohkem mitme naisega mehi kui islamiriikides, kus tänapäeval on tavaliselt igal mehel vaid üks naine. Kuna mehel on lubatud võtta veel teinegi kõrvale, siis ei tunne ta ka vajadust seda kellegi eest varjata.

Miks siis tavaliselt ei võeta? Kui esitada see küsimus moslemist meestele, vastavad nad kui ühest suust: „Hull oled või? Ühegagi tegemist!" Ja tõesti, arvestades marokolannade temperamenti, usun, et isegi mõmmina rahulik eesti mees ei kannataks rohkem kui ühte korraga välja.

Islami seadus näeb ette, et kui mehel on mitu naist, peab ta KÕIGILE naistele KÕIKE võrdselt jagama. Naine ei ole asi, mida omada – naise eest peab hoolitsema ja tööd rabama ning kõik tema õigused tagama. Kui ühel naisel on maja, peab teisel ka olema, kui ühel on auto, olgu ka teisel jne. Ja südant on ju veelgi raskem, kui mitte võimatu jagada. Enamik mehi loobub sellest "privileegist“.

Tegelikkuses saavad kahte naist endale lubada vaid väga rikkad ning väga vaesed. Väga rikkad, heakene küll, aga kuidas siis väga vaesed? Lihtsalt – kui mehel mingit vara ei ole, ei ole ju ka midagi jagada. Ühele naisele üks palm, teisele teine, kummagi ümber lina või pappkastist võrestik, ja ongi kaks maja.

Islam ei ole polügaamiat leiutanud ega ka kohustuslikuks teinud, vaid lihtsalt kahandas naiste arvu lõpmatusest neljani. Lisaks on polügaamia levinud vaid islami maailma neis piirkondades, kus see  oli juurdunud juba enne islamit. Harva on see edukas, kui kõik perekonnast, kaasa arvatud esimene naine, sellega nõus pole.

Mis puhul võiks naine nõustuda oma meest teisega jagama? Tegelikult on põhjuseid väga mitmeid. Näiteks ei saa esimene naine lapsi. Mustapha suguvõsas on üks kolmekümnendates eluaastates naine, kes abiellus kakskümmend aastat lastetus abielus olnud neljakümneaastase mehega. Ka oli nende armastus, nagu vahel öeldakse, otsa saanud, kuid lahutada ei soovinud kumbki, kuna läbisaamine oli hea ning lahutus määrinuks vaid perekonna head nime. Samuti ei olnud naine oma elus päevagi tööl käinud ning talle sobis hulga paremini mugavas korteris oma tavaelu edasi elada, mitte hakata 40-aastasena esimest korda tööd otsima. Kuna kõik abielu osalised on asjakorraldusega rahul, ei näe ka mina siin midagi väära.

Ka võib põhjuseks olla esimese naise halvatus või raske haigus, mistõttu ta ei ole suuteline enda ega oma pere eest hoolitsema. Paljudel ei ole võimalust palgata abitööjõudu, seega võib mängu tulla teine naine, kui ta esimese hooldamise kohustusega nõustub.

Põhjus võib olla ka sõda, kus enamik abielueas mehi on surma saanud. Sellisel juhul peab keegi ju leskede ja laste eest hoolitsema ning õigus killukeselegi õnnele on ka neil noortel naistel, kes enne sõda mehele ei läinud. See põhjus peaks meile, eestlastele, eriti hingelähedane olema, sest kui Eestis oleks pärast teist maailmasõda polügaamia olnud lubatud, oleks meid praegu neli korda rohkem. Minu enda vanaemal oli neli vanemat õde, kes sõja tõttu mehele ei saanud. Milline kadu! Enamik meist ei tea, et pärast teist maailmasõda kaalus Saksamaa päris tõsiselt mõneajalist polügaamia lubamist, kuna riik oli meestest tühi ja kahju oli neist naistest, kes end Briti ja USA sõduritele müütasid, et kuidagi oma lapsi toita.

Põhjuseid võib olla veel. Peamine on aga see, et islam mitte ei nõua polügaamiat, vaid reglementeerib seda, öeldes, et vajadusel on mehel õigus abielluda kuni nelja naisega, juhul kui ta neid kõiki võrdselt kohtleb ning suudab neid kõiki võrdsel tasemel üleval pidada.

Meil ehk lääne ühiskonnas aga peetakse salaja ikka mitut. Või kuidas muudmoodi nimetada neid mehi, kellel on mitu tüdrukut korraga. Abielurikkumist ju pole, kuna abielus ei olda. Kuid de facto on siiski tegu polügaamiaga, nagu ka väga kiirete partnerivahetustega suhete puhul. Kui palju on lääne ühiskonnas tänapäeval mehi, kellel vana naine lastega kodus ja noor armuke kõrval? Kus on siis õiglus nii abikaasa kui ka armukese suhtes?

Palju on minu käest küsitud, mis tõmbab üht Eesti tüdrukut nii kauge kultuuri ja usuga mehe poole. Kas nad on siis tõesti nii palju paremad? Kas meie mehed ei kõlba? Ei, miks ei kõlba! Häid ja halbu mehi on igal pool. Minu puhul mängis väga suurt rolli see, et ma tean täpselt, mida islam mehelt nõuab. Kui abiellun tõsiselt religioossetest seadustest lugu pidava mehega, võin olla kindel, et respekteeritakse ka kõiki minu õigusi.

Normal 0 false false false EN-US X-NONE AR-SA