Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Edasijõudnud »  ISLAMIKALENDER »  Islamieelne kalender  
Islamieelne kalender

Osad õpetlased, kelle hulgas on nii moslemeid kui ka lääne õpetlasi(n: Mahmoud Effendi ja F.C. de Blois), arvavad, et Kesk-Araabia islamieelne kalender oli samasugune kuukalender kui tänapäevane islamikalender, erinedes viimasest vaid teatud pühade kuude poolest.

Teised, kelle hulgas on samuti nii moslemeid kui ka lääne õpetlasi (n: Al-Biruni, Abu Mashar Al-Balkhi, A. Moberg), arvavad aga, et algselt oli islamieelne kalender küll kuukalender, kuid umbes 200 aastat enne hižrat muudeti see pool kuu- ja pool päikesekalendriks, kuna iga kolme aasta tagant lisati kalendrisse juurde üks kuu, et palverännak toimuks igal aastal just sel ajal, kui beduiinidest ostjate jaoks oli kõige rohkem kaupa. Lisamise protsessi nimetati nasiks ehk „edasilükkamiseks“ (kuna igal kolmandal aastal lükkus aasta algus kuu lisamise tõttu edasi) ja lisamise idee saadi juutidelt.

Pool kuu- ja pool päikesekalendri idee tõestuseks on islamieelsetest Lõuna-Araabia kuningriikidest Katabanist ja Seebast pärit raidkirjad, kus kahekordistatud kuud sees.

Jumal saatis Muhammedile (saws) nasi keelu ajal, mil kuud olid oma tavapärastele ja õigetele kohtadele aastas tagasi jõudnud. Kuna see juhtus alles 10. aastal peale hižrat, tuleks kõigi eelnevate ajalooliste kuupäevade (näiteks hižra ise, Badri, Uhudi ja Kraavi lahingud jne) suhtes ettevaatlik olla, kuna need võivad ühe, kahe või isegi kolme kuu suhtes eksida.