Avaleht       Algajad       Teated       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   » Tugisambad » Palverännak - HADŽ » Kaaba lugu  
Kaaba lugu

Kaaba (ar k – „kuup“) on kuubikujuline pühakoda Mekas asuva Masžid al-Haraami siseõuel. Kaaba templi ümber on ehitatud suur mošee - Masžid al-Haraam. Alates Prohvet Muhammedi (saws) ajast, palvetavad kõik  moslemid üle maailma just Kaaba templi suunas. Seega on igati õigustatud, et Kaaba tempel ja seda ümbritsev Masžid al-Haraam on islami kõige pühamaks paigaks.

Kuigi mitte-moslemitele võib tunduda, et moslemid kummardavad Kaaba templit või selle idanurgas asuvat Musta Kivi ennast, on Kaaba puhul tegemist siiski vaid ühise palvesuuna märgistaja ja mitte palve subjekti endaga.

 

VÄLIMUS

Oma olemuselt on Kaaba suur ligikaudselt kuubi kujuline kiviehitis, mis on tehtud Meka lähedaste mägede graniidist. See seisab 25 cm marmoralusel, mis umbes 35 cm välja ulatub; on ligi 13,1 m kõrge ning 11,03 m ja 12,86 m lai. Kaaba neli nurka näitavad umbes nelja peamise ilmakaare suunas, seega nimetatakse põhjanurka ruknu l-iraaqi ehk „Iraagi nurk“, läänenurka ruknu š-šaami ehk „Hommikumaa nurk“ ja lõunanurka ruknu l-jamani ehk „Jeemeni nurk“. Kaaba idanurka on müüritud kuulus „Must Kivi“ ehk hažaru l-aswad, seega nimetatakse seda nurka ruknu l-aswad ehk „must nurk“.

Kaabat katab mustast siidist ja kullast kardin või kate, mida nimetatakse kiswaks. Kiswat vahetatakse igal aastal palverännaku ajal. Kiswat mööda ümber Kaaba – umbes kahe kolmandiku kõrgusel – jookseb kullaga tikitud vööt, millele on tikitud Koraani värsid ja islami usutunnistus ehk šahaada.

Kaaba loodekülje vastas, kuid mitte sellega ühendatud, on poolkaares valgest marmorist sein, mida nimetatakse hatiimiks. See on 90 cm kõrge ja 1,5 m lai. Kuna ruumi, mis jääb Kaaba ja hatiimi vahele, peetakse Kaaba juurde kuuluvaks, ei pea tawaafi teostajad ringe tehest sealt vahest läbi käima.

Tänapäeval ei ole reeglina Kaabasse siseneda lubatud, välja arvatud väga harva ja väga valitud külalistele. Kaaba sissepääsuks on kirdeküljel maast 2 m kõrgusel asuv kullast uks, mis kaalub 300 kg ja mis 1979. aastal vahetas välja 1942. aastal paigaldatud hõbedase ukse. Tänase ukse peakäsitööliseks on Ahmad ibn Ibrahim Badr; eelmise ukse tegi tema isa Ibrahim Badr. Selleks, et Kaabasse siseneda, peab kasutama puidust ratastel treppi, mida tavaliselt hoitakse Banu Shaybah kaarekujulise värava ja Zamzami allika vahel.

Kaaba sees on marmorist ja lubjakivist põrand. Seinte alumine pool on kaetud marmoriga, millesse on kinnitatud Koraani värssidega tahvlid. Seina ülemine osa on kaetud rohelise kangaga, millesse on tikitud taas Koraani värsid. Kaaba hooldajad lõhnastavad marmorit essentsõlidega. Sama õli kasutatakse ka Musta Kivi võidmiseks.

 

MUST KIVI

Mustal Kivil on Kaaba juures väga oluline tähtsus, kuna selle panid sinna Prohvet Aabraham (as) ja ta poeg Ismael (as). See asub Kaaba idanurgas ja seda ümbritseb hõbedast raam. Palverännaku ajal on sunnaks (kuid mitte kohustuslik!) Musta Kivi suudelda või puudutada, kuna Prohvet Muhammed (saws) tegi seda.

Salim jutustas, et ta isa ütles: „Nägin, kuidas Jumala Sõnumitooja (saws) Mekasse jõudis. Ümber Kaaba kõndides suudles ta kõigepealt Musta Kivi ning kolm esimest ringi seitsmest tegi ta ramaliga[1].“ (Sahih Al-Bukhari 1603)

Abis ibn Rabia jutustas: „Umar (raa) tuli Musta Kivi juurde, suudles seda ja ütles: „Tõesti, ma tean, et sa oled vaid kivi ja ei suuda kedagi aidata ega kahjustada. Kui ma poleks näinud Jumala Sõnumitoojat sind suudlemas, ei oleks ma sind suudelnud.““ (Sahih Al-Bukhari – raamat 26, hadith 667)

Tegelikkuses koosneb Must Kivi mitmetest kiviosakestest, mida hoiab koos hõberaam, mille külge kivi hõbenaeltega kinnitatud on. Väiksemate osade liitmiseks on kasutatud ka tsementi. Need moodustavad 7 või 8 fragmenti, mis ka tänapäeval näha on.

Tänapäeval on Musta Kivi suurus umbes 20cm x 16 cm. Originaalsuurus ei ole teada, kuna erinevad allikad läbi aegade on andnud väga erinevaid suurusi (n: 10. saj. – 61 cm; 17. saj. – 1,4 m x 1,22 m; 18. saj. – 1,1 m; 19. saj. – 76 cm x 46 cm). Arvatakse, et algselt on kivi olnud suurem ja ühes tükis, kuid aja jooksul mingil (või mingitel) põhjus(t)el lagunenud.

Teadlased on Musta Kivi päritoluks pakkunud põhiliselt meteoriiti, kuid ka näiteks laavat.

 

PUHASTAMINE

Kaks korda aastas Kaaba avatakse, et seda tseremoniaalselt puhastada. Seda tehakse umbes 30 päeva enne ramadaani ja umbes sama palju aega enne iga-aastase palverännaku algust.

Kaaba võtmeid hoiab enda käes Bani Shayba hõim, mille liikmed puhastustseremoonia ajal külalisi Kaabas tervitavad. Tseremooniale kutsutakse väike grupp mõjuvõimsaid isikuid ja välismaa diplomaate. Külalisi, kes rituaalselt lihtsate harjade abil hoonet puhastavad, juhib Meka linnapea. Kaabat pestakse seguga Zamzami veest ja Pärsia roosiveest.

 

AJALUGU

Enne islamit

Maailma esimese pühakoja – Kaaba – ehitas Aadam (as). Jumal saatis taevast alla paradiisikivi, et Aadamale (as) näidata, kuhu pühakoda ehitada.

Noa (as) aegses uputuses Aadami (as) ehitatud pühakoda hävis, kuid Aabraham (as) leidis paradiisikivi samast kohast ja ingel Gabriel andis talle teada, et peab sinna jumalakoja ehitama. Prohvet Aabraham (as) koos oma poja Ismaeliga (as) ehitaski Kaaba templi uuesti üles (Koraan 2:125-128). Aabraham (as) oli ka esimene, kes inimesi palverännakule kutsus. Aja möödudes muutus valge paradiisikivi inimeste pattudest mustaks – see on seesama Must Kivi, mis praegugi Kaaba idanurgas on. Üks olulisimaid palverännaku rituaale on otseselt Kaabaga seotud – tawaafi ajal kõnnitakse seitse korda vastupäeva ümber Kaaba.

Aeg möödus ja inimesed unustasid Aabrahami (as) monoteistliku sõnumi. Mekalased hakkasid Kaaba palverännakut endi huvides ära kasutama – nad panid nii Kaaba templi ümber kui ka selle sisse ebajumalate kujusid, et võimalikult paljud Araabia hõimud Mekas palverännakul käiksid ja seega nende rikkuse kasvule kaasa aitaksid, sest  kui tuldi palverännakule, tuldi ka kauplema. Mekast sai seega rikas kaubanduskeskus, kus kummardati aina rohkem ja rohkem ebajumalusi ja Kaaba algne mõte unustati.

Muhammedi (saws) ajal

Prohvet Muhammedi (saws) ajal vastutas Kaaba eest tema hõim – quraišid. Tol ajal oli Kaabas ja selle ümber sadu kujusid, mis kõik sümboliseerisid erinevate Araabia hõimude jumalusi ja muid religioosseid tegelasi, kaasa arvatud Jeesus ja tema ema Maarja (as). Muhammed (saws) tõmbas oma hõimu viha enda peale, kuna nõusid, et Kaaba ebajumalatest puhastataks ja seal vaid Ainujumalat kummardataks. See oleks aga Meka kaubanduslikele huvidele halvasti mõjunud.

630. aastal marssis Muhammed (saws) peale aastaid Mediinas pagenduses elamist, võitjana koos oma kaaslastega Mekasse ja esimese asjana läksid nad Kaaba juurde. Muhammed (saws) keeldus aga Kaabasse sisenemast, kuna seal olid veel iidolid. Ta saatis Abu Sufyan ibn Harbi ja Mughira ibn Shuba neid sealt eemaldama.

Ibn Abbas (raa) jutustas: „Kui Jumala Sõnumitooja Mekasse jõudis, keeldus ta Kaabasse sisenemast, kuniks iidolid seal sees olid. Seega käskis ta need välja viia. Aabrahami ja Ismaeli pildid, millel nad hoidsid käes loosinooli, viidi välja. Prohvet ütles: „Jumal laastagu nad (st ebajumalakummardajad), kuna nad teadsid väga hästi, et nad (st Aabraham ja Ismael) kunagi nendega (st nooltega) loosi ei tõmmanud.“ Seejärel sisenes Prohvet Kaabasse ja ütles: „Allaahu akbar!“ selle igas suunas, tuli välja ja ei palvetanud seal sees.“  (Sahih Al-Bukhari – raamat 59, hadith 584)

Kaabast sai uuesti monoteistliku islami pühakoda ja sellest ajast peale oli iga-aastane palverännak, mille käigus külastatakse Mekat ja selle ümbruses asetsevaid islamis olulisi kohti, lubatud vaid moslemitele.

Islami ajalugu märgib ka, et Kaaba ehitati 600. aasta paiku ringi, mille käigus Muhammed (saws) pidi lahendama erinevate Meka klannide vahelise tüli selle osas, kellel on õigus paigaldada Must Kivi. Muhammed (saws) lahendas probleemi sellega, et iga klanni vanem pidi kinni võtma kangast, mille keskel asus Must Kivi, et see Kaabani toimetada ja Muhammed (saws) pani sealt kivi oma kätega selle õigesse kohta. (Ibn Ishaq, „Sirat Rasuul Allaah“)

Peale Muhammedi (saws) aega

Peale Muhammedi (saws) aega on Kaabat nii ümber ehitatud kui ka korrastatud. 683. aastal ehitas selle täielikult ümber Abdullah ibn Zubair (raa) – üks Prohveti (saws) kaaslastest, kes valitses Mekat Ali (raa) surma ja umajaadide dünastia alguse vahelisel ajal. Ibn Zubair (raa) võttis ehitustööd ette innustatuna mitmetest hadithidest (Sahih Al-Bukhari 1506, 1508, Sahih Muslim 1333), mille kohaselt hatiim oli Aabrahami (as) ehitatud Kaaba osa ja Muhammed (saws) ise oli avaldanud soovi Kaaba nii ümber ehitada, et hatiim selle juurde kuuluks.

683. aastal sai Kaaba Zubayri (raa) ja umajaadide vahelise sõja ajal kannatada. 693. aastal lasi kaliif Abdul-Malik ibn Marwan vare maha võtta ja Muhammedi (saws) eluajal olnud kuubikujulise Kaaba restaureerida. 

930. aasta palverännaku ajal ründasid qarmatialased Mekat, reostasid Zamzami allikat palverändurite surnukehadega ja varastasid Musta Kivi, viies selle Al-Ahsaa oaasi Ida-Araabias, kuhu see jäi kuni abbasiidid selle 952. aastal välja lunastasid.

Peale mõningate parandustööde ei ole Kaaba kuju ega struktuur sellest ajast enam muutunud.

 

 

Allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Kaaba,

http://en.wikipedia.org/wiki/Black_Stone#Physical_description,

http://www.angelfire.com/ny/dawahpage/hist4.html,

Koraan ja „Sahih Al-Bukhari“.



[1] Kiire kõnd, mille juurde käib ka käte ja jalgade liigutamine. Kolme esimese ringi ajal ümber Kaaba peaksid mehed, kuid mitte naised, sellist kõndi järgima.