Avaleht       Algajad       Teated       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   » Algajad » ÕPIN TUNDMA ISLAMIT » Mida ütleb islam inimese kohta?  
Mida ütleb islam inimese kohta?

Jumala põhilooming
Inimolend on Jumala peamine looming. Jumal ütleb Koraanis: „Me oleme tõepoolest õnnistanud Aadama lapsi, kandnud neid  mööda maid ja merd, andnud neile häid asju ja eriliselt eelistanud neid paljule muule oma loomingust.” (17:70)

Sündinud patuta
Islam õpetab, et iga inimene on sündinud patuta, ükski laps ei kanna oma esivanemate koormat. Jumal ütleb: „Ükski kandja ei pea kandma teiste koormat.” (35:18) Iga inimolend on sündinud puhta südametunnistusega. Vaid meid ümbritsev võib meie hingelist puhtust rikkuda. Samuti ei süüdista islam meie esiema Eevat pattulangemises – igaüks on ise oma tegude eest vastutav.

Vastutus oma tegude eest
Islam rõhutab, et iga inimene on vastutav oma tegude eest. Kuigi islam õpetab, et Jumal on ette määranud meie saatuse; elu ja surma aja, ei tähenda see et meie teod on tema poolt ette määratud. Me oleme oma tegudes vabad ja seetõttu nende eest vastutavad. Jumal annab meile vaid juhised, mis on hea ja mis halb. Ta ütleb: „Me lõime inimese (segatud mehe ja naise) tilgast, et võiksime ta proovile panna ning tegime ta kuuljaks ja nägijaks. Tõesti, juhtisime ta õigele teele – see, kas ta on tänulik või tänamatu (sõltub temast enesest).” (76:2-3)
Hästi sobiks selgituseks ka tuntud hadith: Prohveti (saws) ajal oli mees, kes kuuldes sellest, et igale inimesele on määratud ta saatus, ütles endamisi: „Hea küll, ma siis oma kaamlit kinni ei seo. Kui mu saatus on määranud, et ta peab minema, siis läheb; kui ei, siis jääb.” Kaamel muidugi jooksis peremehe puudumisel minema. Mees läks prohveti (saws) juurde kaebama. Prohvet (saws) vaid naeris selle peale ja ütles: „Iga mees sidugu oma kaamel ise. Saatus on vaid see, kas sinu sidumisest hoolimata su kaamel läheb kaduma või mitte.”

Rass
Islam on kategooriliselt rassilise diskrimineerimise vastu ning rõhutab vennalikkuse ja võrdsuse tunnet oma järgijate vahel. Jumal ütleb: „Oo inimkond! Me oleme loonud teid ühest mehest ja ühest naisest ja siis lõime teid erinevateks rassideks ja rahvasteks, et võiksite teineteist kergesti teada ja ära tunda.” Seetõttu ei ole kellelgi õigust väljendada oma üleolekut rassil või rahvusel põhinedes. Inimese üle tuleb otsustada tema iseloomu, mitte värvi või rassi järgi. Jumal jätkab: „Tõesti, teie seas on kõige austusväärsem Jumala silmis see, kes on teie hulgast kõige ausam, kõige õiglasema iseloomuga.”
Islami alguspäevil levis see usk väga kiirelt just vaeste ja orjade keskel, kuna nende hinge puudutas sõnum sellest, et nad on kõigi teistega võrdväärsed inimesed.

Sugu
Isegi sugu ei ole määrav ülevuse kriteeriumina. Islamis on naised samaväärsed inimesed kui mehed. Neid ei hinnata nende soo alusel, vaid nende iseloomu ja usu järgi. Juba ligi 1400 aastat tagasi väljendas Koraan Jumala selget seisukohta selles osas: „Olgu see siis mees või naine, kes teeb häid tegusid ja on usklik, ta siseneb Paradiisi ...” (4:124). Seega ei jää naine islamis väärikuse ja talle osaks langeva austuse suhtes kuidagi mehele alla. Ainus erinevus on rollis, mida Jumal näeb ette naisele ja mehele ning sellel ei ole mingit pistmist ülema või alama staatusega. Islamis on naine ja mees võrdsed oma õiguste poolest, kuid võrdsus ei ole sünonüümne sarnasusega. Islam usub, et naine ja mees on võrdsed kuid erinevad, nad täiendavad teineteist.