Avaleht       Algajad       Teated       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Tugisambad »  Paast - SAUM »  Näpunäiteid ramadaanikuuks  
Näpunäiteid ramadaanikuuks

● Inimene on nagu aed, mis on aasta aega harimata olnud: räpane, umbrohtu kasvanud, kuivanud lehed igal pool jne. Ramadaanikuu on aeg, mil kõik jälle korda seada, teha oma hinges ja kehas suurpuhastus.
● Ramadaanikuu palve on nagu 70-kordne (lõpmatuse sümbol) palve tavalisel ajal.

● Ramadaanikuu paast on ainus kohustuslik paast. Teised paastud on kõik vabatahtlikud – kui soovid teha, siis tee, saad tasutud, kuid ei ole selleks kohustatud.

● Ramadaanikuu on aeg, mil inimese hingel on võim inimese keha üle. Kui inimene ei suuda oma keha kontrollida, on ta vaid mateeria ori.

● On moslemeid, kelle ainsaks paastutasuks on nälg ja janu ning palvetasuks väsimus. Need on moslemid, kes paastuvad ja palvetavad automaatselt, traditsiooni või harjumuse tõttu, ilma ise sellele mõtlemata.

● On ka selliseid paastujaid, kes on nagu puu külge seotud eeslid, kel toit on kõrval, aga kätte ei saa – tuleb oodata kellaaega. Kui siis ahelaist vabanetakse, viskutakse toidule.

● Paastudes oleme kolm korda Jumalale kuulekad: 1. Enne fažrit süües, mõttega sel päeval paastuda. Ka hommikune tõusmine söömiseks ja joomiseks paastu ajal on nagu palve. 2. Keelatud ajast lubatud ajani söömisest-joomisest hoidumine. 3. Paastu katkestamine kohe pärast maghribi palvekutset.

 Paastu alustamine:

● Enne paastu alustamist tuleb südames öelda nija ehk kavatsus paastuda. Ramadaanikuul tuleb igal õhtul enne uinumist mõelda, et järgmisel päeval on  plaan paastuda. (Tavalisel ajal võib kavatseda paastuda ka siis, kui paastutav päev on juba poolenisti läbi ning avastad, et pole veel midagi söönud ning tahad paastudes päeva lõpetada.)

Fažri aega arvestatakse sellest, kui päike tõusma hakkab, seega on siis veel päris pime. Süüa ei tohi kindlasti enam siis, kui päike on juba nina välja pistnud. Koraanis on kirjas: „… ja sööge ja jooge, kuni hele koidu (valgus)niit on tumedast ilmne; seejärel paastuge kuni öö saabumiseni.“ (2:187)

● Jumal armastab neid paastujaid, kes söövad kuni viimse võimaliku hetkeni, kuna Jumal on seda neile lubanud. Seega ärge magage fažrit maha, sööge kindlasti midagi enne seda ja kui te nii vara süüa veel ei taha, siis jooge klaas vett.

Paastu katkestamine:

● Jumal armastab kõige enam neid paastujaid, kes katkestavad oma paastu koos maghribi palvekutsega, kuna Jumal on neile sellest hetkest söömise lubatuks teinud ning esimesel võimalikul hetkel söömine (või joomine) on Jumalale sõnakuulelikkuse ülesnäitamine. Teadmiseks – muezzin (palvele kutsuja) on oma paastu juba enne palvekutset katkestanud (st juba siis oli aeg).

● Sunna järgi oleks parim paastu katkestada paaritu arvu (1 või 3 või 5 ...) datlitega (ükskõik kas värskete või kuivatatutega); kui datleid ei ole, siis klaasi piima või veega. Datlid sisaldavad kergesti omastatavat suhkrut, mis läheb kohe verre ning annab kehale kiiresti vajaliku energia.

● Kui katkestad paastu, võid teha duaa (midagi Jumalalt paluda), sest Jumal täidab meeleldi paastujate soovid.

Tarawih:

Tarawih on eriline ramadaanikuuga seostatud vabatahtlik palve, mida sooritatakse peale išat.

Tarawihi võib teha nii 10 kui ka 18 rakat (kahe raka kaupa), nii mošees kui ka kodus.

Sunnaks on palvetada 4-5 ööd järjest ramadaanikuu jooksul seda palvet öö viimases kolmandikus.

Tarawihi palvetaja tasu on sama, mis tavalisel ajal terve öö läbi palvetajale.

● Kui lähed mošeesse tarawihi palvusele ning sul on iša veel tegemata, asu teistega koos palvetama, kuid sinu palve nijaks on iša, samal ajal kui teistel on tarawih. Kui teised oma kaks rakat on teinud, siis sina ei lõpeta koos nendega, vaid teed oma kaks išast puudujäävat rakat veel. Kui teised edasi tarawihi järgmise kahe raka kallale asuvad, hakkad ka sina nendega koos palvetama, ning kui teised on tarawihi lõpetanud, teed üksi puudu jäänud rakad.

Leilat ul-qadr:

Leilat ul-qadr ehk Saatuse Öö on traditsiooni kohaselt ramadaanikuu 27. öö (NB! Islamis ei ole keskööl kuupäeva vahetamise süsteemi, seega 27. ramadaanikuu öö on ENNE 27. päeva.) Keegi ei tea, millal see täpselt on, Prohvet Muhammed (صلى ﷲ عليه وسلم) on meid õpetanud seda ööd otsima ramadaanikuu 10 viimase öö paaritute ööde seast.

Leilat ul-qadr mošees on võrdne 1000 kuu (= 83 aastat ja 3 kuud) palvetamise ja õppimisega. 

Almus:

● Iga väike annetus ramadaanikuul on nagu tõeline zakaat tavalisel ajal, nii et andke ramadaanikuul võimalikult palju almust.

Naistele:

● Naised kuupuhastuse ajal ei paastu. Kui keset paastupäeva hakkavad päevad, katkestad paastu ning teed hiljem terve selle päeva järgi.

●  Kui ei ole võimalik keset päeva duši alla minna, aitab paastumiseks ka vaid nijast. Palvetada võib sellisel juhul vaid wuduga (väikese puhastusega).

● Kuupuhastus ei kesta kunagi üle 8 päeva, seega kui veritseb veel 9. päeval, ei tule sellest välja teha, vaid teha suur puhastumine ning edasi paastuda ja palvetada.

● Isegi naised, kellel on kuupuhastus ning kes ei ole veel jõudnud kõiki ramadaanipaastu päevi ära paastuda, võivad aidi päeval mošeesse minna, kuigi nad ei sisene palveruumi ega palveta, vaid kuulavad lihtsalt jutlust. Nende nija asendab sel päeval seda paastu osa, mis neil veel tegemata on.

Aid ul-fitr:

Aid ul-fitr (ramadaanikuu lõppu tähistav pidupäev) on nagu ühe suurepärase sündmuse kokkuvõte – ramadaani kroonimine.

Aidi päeval on hea tõusta nagu paastu ajal – süüa hommikust enne koitu.

● Kui fažr on palvetatud, süüakse paastu lõppemise märgiks midagi enne aidipalvusele minemist. Aidi päeval paastuda on keelatud!

● Soovitatav on teha enne mošeesse minekut ghusl (suur puhastumine) ning panna selga pidurõivad.

● Kui vähegi võimalik, on soovitatav mošeesse minna jalgsi, et kohata võimalikult palju inimesi ning neid pidupäeva puhul tervitada (NB! Ei kehti mitte-islamimaades!)

● Teel kodust mošeesse tuleb omaette korrata takbiiri: „allaahu akbar, allaahu akbar; lää ilääha illallaah; allaahu akbar, allaahu akbar; wa lilläähi l-hämd”.

● Mošeesse saabudes ei ole vaja teha kaht mošeepalve rakat, välja arvatud juhul, kui saabud nii vara, et saad palvesaali ning ei pea palvetama väljas. (Islamimaades on aidide ajal tavaliselt mošeed nii täis, et palvetatakse väljas.)

Aidipalve on reedese kogudusepalve sarnane. Ka seal on kaks rakat. Vahe seisneb selles, et khutba (jutlus) on peale palvet ja mitte enne.

● Palve algab seitsme allaahu akbariga (iga kord tuleb käsi tõsta), seejärel Fatiha. Kui tõustakse teiseks rakaks, siis on viis allaahu akbari.

● Peale tašahudi ei tohiks lihtsalt tõusta ja lahkuda, on soovitatav kuulata imaami jutlust.

● Palve järel, kui on kojuminek, panevad inglid paastuja paremasse kätte raamatukese, kus on kirjas selle inimese paradiisivaldused.

● Iga moslem õnnitleb teisi, soovides neile ilusat püha: “taqabbal allaah minnää wa minkum!” (Võtku Jumal vastu meilt ja teilt!),  „aid said!” (Õnnelikku püha!) ja” aid mubaarak!” (Õnnistatud püha!).

● Sel päeval käivad moslemid üksteisel külas, eriti oluline on külastada oma vanemaid.

Peale ramadaani – šawali 6 päeva:

● Peale ramadaanikuu lõppu saabub šawalikuu. On sunnaks sellel kuul 6 päeva paastuda.

● Šawali 6 päeva ei saa paastuma hakata enne, kui kõik ramadaanikuu võlad (naistel kaasa arvatud kuupuhastuse ning eelmistest ramadaanidest raseduse või imetamise tõttu tegemata jäänud päevad) on tasutud.
● Need, kes paastuvad ramadaanikuu ning 6 päeva šawalist, oleks paastunud justkui terve aasta (iga paastutud päev = 10 päeva; ramadaanikuu = 30 x 10, šawalikuu = 6 x 10; kokku 360).