Avaleht       Algajad       Teated       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Tugisambad »  Paast - SAUM »  Ramadaan - terve kuu jagu enesekontrolli  
Ramadaan - terve kuu jagu enesekontrolli

Ramadaanikuu on islamikalendri (hižri) järgi 9. kuu. Kuna tegemist on kuukalendriga, on islamikalendri aasta 10 päeva võrra lühem kui tavaline päikesekalendri aasta. Seepärast ei ole ka islami religioossetel pühadel päikesekalendris kindlaid kuupäevi: igal aastal nihkuvad kõik pühad 10 päeva võrra ettepoole.

Miks on ramadaanikuu eriline?

Ramadaanikuu on 12 kuu seas eriline selle poolest, et on pühendatud inimhinge ja -keha võitlusele kõige kurja vastu, mis on meie sees ning ümber. See on kuu aega enesepuhastumist, hingelist puhkust ja intensiivset tööd enese kallal.

Prohvet Muhammed (saws) ütles: „Ramadaanikuu saabudes paradiisiväravad avanevad ningpõrgu väravad sulguvad, deemonid seotakse kinni ning ingel teatab: „See, kes soovib head, astugu ligi! See, kes soovib halba, hoidku end tagasi!” ning nii käib see kuni ramadaanikuu lõpuni.”

Ramadaanikuu on eriline veel selle poolest, et sel pühal kuul ühines maa taevaga, et vastu võtta esimene ilmutus Pühast Koraanist. Sellepärast ongi ramadaanikuu aeg, mil lepitada omavahel maa ja taevas, mateeria ja vaim, keha ja hing.

Mida kujutab endast ramadaanikuu paast?

Moslemid paastuvad küll kõik, kuid tasu on igaühe jaoks erinev, vastavalt sellele, milline selle isiku paast parasjagu on.

Kõige tavalisemate inimeste jaoks koosneb paastumine mittesöömisest, mittejoomisest ning seksuaalvahekorrast hoidumisest päikesetõusust kuni päikeseloojanguni.

Nende jaoks, kes kuuluvad vaimueliidi hulka, kujutab ramadaanikuu paast endast veel ka pilgu, keele, käe, jala, kõrva ja silma poolt toimepandavatest pattudest (või tegudest, mis viivad patuni) hoidumist. Praktikas tähendab see seda, et paastu ajal ei tohiks vihastada, kellegi peale karjuda, vaadata või kuulata seda, mis on haraam (keelatud) jne. (NB! Neid asju ei tohiks teha ka muul ajal!)

Nende jaoks, kes seisavad Jumalale kõige lähemal, kes moodustavad eliitgrupi eliidi seas, tähendab ramadaanikuu paast kuuks ajaks kõigest maisest väljalülitumist, kõigest sellest hoidumist, mis võiks mõtte Jumalalt ning Tema tahtelt kõrvale viia. Kolmandasse gruppi ei saa loomulikult kuuluda need, kes esimeses ja teises grupis mainitu tegemata jätavad.

Parim paastujate seas on see, kes ei paastu vaid kõhu, suu ja suguorganitega, vaid kes paastub ka hinge, südame ja muude kehaosadega. Samas ei tohiks ka kõige usinamad paastujad unustada, et neil on kohustused oma perekonna ees: pereisa ei tohiks jätta oma naist ja lapsi terveks kuuks üksi, ise kogu aja mošees palvetades ja Koraani lugedes.

 

Mida peaks ramadaanikuul tegema?

Ramadaanikuu on enesekontrolli, enesearenduse ja hingelise distsipliini kuu. See kuu pole lihtsalt paastumine terveks pikaks päevaks, vaid toob endaga kaasa teisi soovitatud kohustusi.

Koraani lugemine – Selle kuu jooksul võiks paastuv moslem vähemalt korra Koraani kaanest kaaneni läbi lugeda. Kui kõike ei jõua, siis kiirustamisel ei ole ka mõtet: Jumal teab, kes meist annab endast maksimumi. Samas peab palveaegadest väga täpselt kinni pidama.

Vabatahtlik almuste andmine – Ka almuse andmine on paastumisega tihedalt seotud, kuna moslem tunneb omal nahal nälga ja janu. See on paastujale mõtlemiseks, mida tunnevad vaesed, kel pole raha toidu muretsemiseks. Niisiis on moslemile parem anda paastukuu ajal rohkelt almust.

Zakaat ehk kohustuslik almus – Moslemitel on soovitatav just paastukuul vara pealt makstavat almust anda, et ka nood, kelle majanduslik olukord muidu seda ei luba, võiksid sel pühal kuul peale päevast paastu korraliku kõhutäie süüa.

Kannatlikkus ja vagadus – Tähtis on hoiduda vihastumast, olla kannatlik ning tasakaalukas. Ei mingit tühja juttu ja tagarääkimisi – paastukuul tuleks tegeleda olulisega. Paastuda ning samas vihane olla ja teisi taga rääkida pole  paastuvale moslemile mitte ainult kahjulik, vaid see võib lausa paastu katkestada.

Tarawihi palved – Lisaks kohustuslikele palvetele on ka vabatahtlikud palved, mida paastukuul peale viiendat palvet – išat – sooritatakse. Need palved koosnevad 11/13-st või 21/23/25…-41-st rakast (Bukhari 1147, 1138). Need palved pole kohustuslikud, ent siiski paastukuul tungivalt soovitatavad. Meie Prohvet (صلى ﷲ عليه وسلم) ise tegi nii ja seda eriti viimasel kümnel paastukuuööl.

Ramadaani ajal palvetatud kohustuslikud palved on mitmekordse tasuga, samal ajal kui vabatahtlikute palvete eest saab sama tasu, mis tavalisel ajal kohustuslike eest.

Rohke duaa tegemine – Sellisel pühal ajal Jumala poole palves pöördumine on eriti oluline.

Miks just ramadaanikuu?

Jumal valis ramadaanikuu paastukuuks, kuna sel kuul ilmutati Muhammedile (saws) Püha Koraani esimesed read. See on kuukalendri üheksas, ülev ja õnnistatud kuu, mille jooksul on kurjad jõud aheldatud. Sel kuul on üks öö, lailat ul-qadr (saatuse öö), mil ilmutati Prohvet Muhammedile (saws) ingel Gabrieli kaudu esmakordelt Koraan. Kui veeta see öö Jumalale pühendudes on see Jumala silmis rohkem väärt kui tuhat kuud pühendumust. Vaid Jumal teab täpselt, mis kuupäeval see öö ramadaanikuus on, kuid Prohveti (saws) pärimusele tuginedes on selleks 27. öö. Kes veedab selle öö siiras usus palvetades, on andeks saanud kõik oma eelnevad patud.

Üks võimalus ramadaanikuu ööde tähistamiseks on soovituslik tarawihi palvus, mida sooritatakse peale išat. Kes palvetab tarawihi palvust ramadaanikuu öödel siiras usus ja pühendumuses Jumalale, see on Jumala soovil andeks saanud oma eelnevad patud.

Meestele tähendab ramadaanikuu ka eraldumist mošeesse ehk itikääfi, mis kestab 24 tunnist kümne päevani. See eraldatus on soovituslik eriti kuu kümne viimase päeva jooksul inimestele, kel pole muid kohustusi ja kes soovivad pühendada oma aja täielikult Jumalale. Mošeesse eralduja peab olema täiskasvanud, selge mõistuse juures olev mees, kes veedab selle aja mošees paastudes ja palvetades ning Koraani lugedes.