Avaleht       Algajad       Tugisambad       Edasijõudnud       Kontakt    
Täna on   »  Tugisambad »  Paast - SAUM »  Paastu erinevad väärtused  
Paastu erinevad väärtused

Kui moslem paastub, teeb ta seda päikesetõusust (esimesest kiirest) päikeseloojanguni. Nende kahe aja vahel hoidub ta söömast, joomast, suitsetamisest, seksuaalvahekorrast jne Jumalale kuuletumise ja Tema armastamise märgiks. See kohustus kestab kogu ramadaanikuu ehk 29 või 30 päeva, st kuni noore kuu ilmumiseni. Ramadaanikuu on islamikalendri üheksas kuu ja oluline selle poolest, et see on aeg, mille Jumal valis Koraani esmaseks ilmutamiseks. Sel põhjusel kuulub ramadaanikuu juurde kindlasti ka Koraani lugemine ja rohke palvetamine.

Islamis on paastumine mõeldud suure vaimse proovilepanekuna. Moslem tunneb nälga, ent ta ei söö; tal on janu, kuid ta ei joo, kuna paastub kuulekusest Jumalale. Moslem teab, et Jumal on Kõige Kõrgem ja ta valib Jumala rahulolu.

Paastumine pole üksnes nälg, see on oma pühendumise, kannatlikkuse ja tahtejõu suurendamine. On palju inimesi, kes ei saa ramadaanikuust muud kui vaid nälja ja ebamugavustunde, nende hulgas inimesed, kes paastu ajal teisi taga räägivad, laimavad, vaidlevad ja vannuvad.

Ramadaanikuu lõpetab tähtis pidustus ehk aid ul-fitr, mil inimesed kannavad oma parimaid rõivaid ning palvetavad hommikul erilise pidupäevapalve. Pidustuste puhul külastatakse sugulasi, tehakse lastele kingitusi ja antakse vaestele almust. Kodudes kaetakse rikkalik laud, millel eriline koht maiustustel, ja tuntakse rõõmu, et on suudetud olla Jumalale kuulekad. 

Paastumine õpetab moslemit alati ja kõikjal Jumalat meenutama. Paastu läbi areneb moslemi hoiak täielikuks Jumalale alistumiseks ning samaaegselt selgeks teadmiseks Jumala kohalolekust ja ligidusest. See on uskliku arengu  aluseks – elamine Jumala reeglite kohaselt.

Paastumisel on ka teised moraalsed väärtused. Üksteist kuud joob ja sööb moslem, mida ja millal ise tahab. Paastukuul peab ta end talitsema, oma harjumusi muutma ja tunge vaos hoidma. Nii aitab paastumine tal õppida oma harjumustele ja tungidele järeleandmise orjusest vabanema. Inimene, kes õigesti paastub, on võimeline taltsutama oma kirglikke ihasid, asetades end füüsilistest ahvatlustest kõrgemale. Paastumine õpetab inimesele kannatlikkust, suurendab tema tahtejõudu ja näitab, kuidas eluraskustest üle saada. Ka aitab paastumine üle saada isekusest, ahnusest, laiskusest ja muudest halbadest iseloomujoontest – paast on positiivne enesevalitsus.

Kui moslem on kord juba selgeks saanud, kuidas oma tungile söögi, joogi ja seksi järele vastu seista, suudab ta seda ka teiste tungide puhul. Siiski, need kolm vajadust on inimese jaoks tugevaimad ja nii suudab ta taltsutada ka vähemtugevaid ihasid nagu iha raha või kinnisvara järele.

Paljud patud ja kuriteod toimuvad põhjusel, et inimesed ei suuda oma tungidele vastu seista, kuni need on rahuldatud ning tungid on inimese üle võimust võtnud. Patused ja kurjategijad on enamasti inimesed, kes on jõuetud selliste tungide ees nagu seks ja raha. Kui inimesed kuu aega paastuga end treenivad, et oma tugevatele füüsilistele vajadustele vastu seista, on nad tähtsaima pattude ja kuritegude põhjuse kontrollile allutanud. Islam ei ütle inimesele ainult seda, mis on hea ja mis halb, vaid õpetab, kuidas endas halba alla suruda ja headust suurendada.

Paastumisel on ka teine, sotsiaalne väärtus. Kõik moslemid üle kogu maailma alustavad ja lõpetavad paastumise samal ajal. Tegu on lausa rahvusvahelise ühtsusega. Piirkonnas, kus päike kõigi inimeste jaoks samal ajal tõuseb ja loojub, paastuvad kõik moselmid ühel ajal – nad alustavad hommikul ja lõpetavad õhtul ühel ja samal ajal; söövad, paastuvad ja palvetavad ühel ja samal ajal. See rõhutab ühtsust, kokkukuuluvust ning vennaskonna tunnet moslemite vahel.

Islamis paastuvad kõik – rikkad ja vaesed, noored ja vanad, mehed ja naised. Ka rikkad on kohustatud tundma, mida tähendab nälg. Nii saavad nad kogeda, mida tähendab olla vaene. Paastumine viib suurema sotsiaalse võrdsuseni, kaastunde suurenemiseni ja vaeste raskuste mõistmiseni. Ramadaanikuul on inimesed heasüdamlikud, lahked ning teineteist toetavad.

Paastumisel on ka füüsiline väärtus – inimese seedesüsteem saab kuldse võimaluse puhkamiseks. Tihti annavad arstid oma patsientidele nõu vähem ja väiksemas koguses süüa või siis kaalu alandada. Islamis on paastumine hea, kaitsev ja tervendav ravi seedesüsteemile. Tuleb loomulikult meeles pidada, et päikese loojudes peaks õhtusöögiks valima tervislikku toitu ning mitte terve öö rasvaseid ja magusaid palasid kugistama.

Prohveti sallallaahu  `alayhi  wa  sallam õpetuste kohaselt on paastumisel ka seksuaaltungi alla suruv toime – see fakt on tänapäeval meditsiiniliselt tõestatud.